Hermo Kuusk - Poliitilised põhimõtted ja arvamused

Veelkord halduskogude õigustest

2012-01-02T17:33:00.001+02:00

Tallinna põhimääruses on dokument, mis reguleerib ka linnaosade halduskogude töökorraldust. Suure tõenäosusega tuleb sellel aastal arutluse alla linnavolikogus ka põhimääruse muutmine. Näen, et halduskogude staatust peaks linna põhimääruses juriidiliselt selgemalt ja konkreetsemalt määratlema. Tulevikus on vaja halduskogude õiguste suurenemist kohaliku linnaosa puudutavate otsuste tegemisel. Erti hea võimalus oleks halduskogude komisjonidesse kaasata linnaosas tegutsevaid kodanikuühendusi. Selleks, et see realiseeruks, tuleb aga linna põhimäärusesse viia sisse muudatus, mis sätestaks, et halduskogude komisjonide liikmeteks saaksid olla ka linnaosas tegutsevate kodanikuühenduste esindajad, millede tegevusvaldkonnad kattuvad komisjoni tegevusvaldkondadega. Teise olulise punktina näen seda, et komisjonid peaksid ära katma kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja linna põhimääruses välja toodud kohalikule omavalitsusele kohustuslikuks pandud tegevusvaldkonnad. Praegu on olukord, kus komisjonide tegevus pole läbipaistev, samuti ei ole paljudes linnaosades tegutsevate komisjonide tegevusvaldkonnad viidud vastavusse linna põhimäärusega (Tallinna pöhimäärus & 88). Kolmandaks, peab oluliselt suurenema linnaosade halduskogude roll detailplaneeringute arutamisel ja hilisemal kinnitamisel. Linnaosade halduskogude arvamusega peab hakkama rohkem arvestama nii linnavalitsus kui linnavolikogu. Halduskogude senine soovituslik roll, peab tulevikus asenduma suurema sõnaõigusega.

Detsembrikuu halduskogu koosolek

2012-01-02T14:25:00.000+02:00

Möödunud aasta viimane halduskogu koosolek toimus detsembrikuus. Pevakorras oli kaks päevakorrapunkti. Munitsipaalpolitsei esindaja andis ülevaate olukorrast Lasnamäe parkimiskorralduses ja Raadiku munitsipaalmajades. Teine päeavkorrapunkt puudutas olukorda Muhu lasteaia juures, kus on valgustamata ülekäigurada. Munitsipaalpolitsei esindaja andis ülevaate kui palju on tehtud parkimistrahve linnasosas, samuti trahve korteriühistutele. Veel rääkis olukorrast Raadiku munitsipaalmajades. Raadiku küsimus otseselt munitsipaalpolitseid ei puuduta, vaid see on politsei valdkond. Temale sekundeeris linnaosa vanem Olga Ivanova, kes arvas, et olukord Raadiku majades on üledramatiseeritud ja probleem pole nii tõsine. On koos käinud linnaosa valitsus, majaelanikud, politsei ja munitsipaalpolitsei esindajad. Küsisin munitsipaalpolitsei esindaja käest, et kuidas munitsipaalpolitsei hakkab trahvima popitavate laste vanemaid. See pidi olema veel liiga toores idee ja selget ettekujutust ei olnud, kuidas see reaalsuses välja hakkab nägema. Teise teemana oli päevakorras Muhu lasteaia juures, Kuristiku peatuses lähedal asuv valgustamata ülekäigurada. Ülekäigurada on ohtlik, kuna Linnamäe tee see osa on väga pime. Ülekäigurada oleks vaja paremini valgustada ja tulevikus panna sinna ka liiklust reguleerivad foorid.

Detsembrikuu sotsiaal - ja tervishoiukomisjoni koosolek

2011-12-17T22:24:00.000+02:00

14. detsembril toimus komisjoni ringkäik Tallinna linnale kuuluvates sotsiaalmajutusüksustes. Esimesena külastasime Lasnamäel Mahtra tn. 44 asuvat sotsiaalmaja. Sotsiaalmaja on seal igati puhas ja korralik. Inimesed maksavad osa sissetulekust majutuse eest. Edasi külastasime Kopli tn. 79 varjupaika. Kopli 79 vätimatu sotsiaalabi varjupaik rendib Lääne - Tallinna Keskhaiglalt ruume. Inimesed maksavad kuni majutuse eest kuni 85 protsenti oma sissetulekust. Kunagi asus sellel aadressil lastepolikliinik. Maja ise on ehitatud 20. sajandi algul ja oli mõeldud kaptenite villaks, mitte aga tänapäeva abivajajatele. Hoone on küllaltki halvas seisus ja pole mõeldud selliseks otstarbeks. Elektrisüsteem on vananenud, maja küttekulud ja muud kommunaalkulud on suured. Majas puudub lift ja kaldteed liikumisraskustega inimestele. Majas saavad peavarju inimesed, kellel on nii füüsilisi kui vaimseid puudeid. Majas on voodikohti kuni kuuekümnele inimesele. Kahjuks hakkas silma, et ruumipuudus on päris tuntav. Majaperenaise sõnul tegutseb majas ka käsitööring. Kopli 79 aadressile saab alati tuua vanu korralikke ja puhtaid kasutatud riideesemeid. Neid sealsed elanikud vajavad. Viimasena külastasime Tuulemaa 6 sotsiaalmajutusüksust, mis jättis ilusa ja korras mulje. Abivajajate hulk on aga aastatega läinud aina nooremaks. Ka noored pered on seal täiesti tavalised. Suunab sinna LOV sotsiaalhoolekande osakond. Kõik need majutusüksused kuuluvad Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse alla.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Kopli 79 sotsiaalmaja vajaks hädasti uusi ruume, sest ruumid on küll soojad, kuid elamistingimused pole väga inimväärsed. Samas tahaks näha, et riigi ja pealinna koostöö oleks suurem ja omavahelise kemplemise asemel teeksid nad rohkem koostööd. Omavahelise kaklemise tulemusena jäävad kaotajaks ikkagi inimesed.

Novembrikuu halduskogu koosolek

2011-12-08T17:21:00.001+02:00

Novembris toimus Lasnamäe linnaosa halduskogu koosolek. Päevakorras oli Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi, Pae Gümnaasiumi arengukavade arutamine. Veel oli päevakorras kaks minu ettepanekut. Esimene neist puudutas korrakaitse, heakorra ja keskkonna komisjoni moodustamist. Teises punktis esitasin omapoolsed ettepanekud linnaosa ajalehe sisu parandamise osas.

1. Lasnamäe linnaosa valitsuse halduskogu kinnitas koolide arengukavad. Küsisin ka TTG direktorilt, et kas kooliväljak kuulub täiskavanute gümnaasiumi juurde. Gümnaasiumi juurde see ei kuulu ja see on spordiklubi hallata. Direktor ootaks linnalt parkimisolukorra lahendamist, kuna autodel pole võimalik kooli juures korralikult parkida. Teiseks avaldas direktor muret selle üle, et majas oleks vaja renoveerida kolmas korrus. Pae Gümnaasiumi direktor maja tehnilise olukorra üle ei kurtnud, küll aga on probleemiks gümnaasiumiosa klassikomplektide täitumisega, kuna kogu õpe toimub eesti keeles.

2. Teiseks päevakorrapunktina esitasin halduskogule ettepaneku moodustada ajutine korrakaitse, heakorra ja keskkonna komisjoni. Lisan eelnõu teksti ja seletuskirja.

Tallinna Lasnamäe Linnaosa Halduskogu

Ettepanek moodustada Lasnamäe linnaosa halduskogu korrakaitse, keskkonna ja heakorra ajutine komisjon.

Eelmisel halduskogu istungil, tõstatas korrakaitset puudutavas ettekandes Ida - Politseiosakonna ülemkomissaar Tarvo Ingerainen probleemina ülesse Lasnamäele ehitatud munitsipaalmajades sagedasi korrarikkumisi. Tarvo Ingerainen palus ka halduskogul selle küsimusega tegeleda. Kahjuks ei ole Lasnamäe linnaosa halduskogu juures loodud selleks vastavat komisjoni, mis tegeleks selliste küsimustega. Ka ei kuulu need küsimused teiste komisjonide tegevusvaldkondade hulka. Vajadus moodustada halduskogu juurde ajatuse komisjonina korrakaitse, keskkonna ja heakorra küsimustega tegelev komisjon on väga suur. Linnaosa heakord ja turvalisus on lasnamäelaste seas kolme kõige olulisema küsimuse seas, see tuleb välja ka 2009. aastal Tallinna Linnavalitsuse poolt tellitud ja linnaelanike seas läbiviidud rahulolu-uuringust.

Teen halduskogule ettepaneku moodustada ajutise komisjonina korrakaitse, keskkonna ja heakorra komisjoni.

Lugupidamisega,

Hermo Kuusk

Lasnamäe Linnaosa Halduskogu liige

14.10.2011

Kommentaar: See eelnõu põhjustas halduskogus suurt arutelu. Kahjuks ei suudetud välja murda demagoogia primitiivsest nõiaringist ja ei arvestatud minu poolt esitatud konkreetseid fakte. Teiseks on paljudel halduskogu liikmetel tõsised vajakajäämisi, orienteerumaks kohaliku omavalitsust puudutavas seadusandluses. Rääkimata linna põhimääruse tundmisest. Tõin välja ka selle, et paljudes linnaosades on olemas komisjonid, mis tegelevad heakorra, keskkonna ja korrakaitse küsimustega. Kahju, et linnaosa halduskogu enamus ei arvesta inimeste arvamusega, vaid hoiab kiivalt kinni oma stagneerunud peajoonest. Mida iseloomustab süvenemisvõimetus ja võimetus asju vaadata pikemas perspektiivis. Eelnõud toetasid SDE liikmed ja mõned julgemad IRL-i liikmed, kuid mitte täies koosseisus.

3. Kolmandaks tegin ettepanekud linnaosa ajalehe osas. Lisan ettepanekud ja seletuskirja.

Tallinna Lasnamäe Linnaosa Halduskogu

Ettepanekud Lasnamäe Linnaosa Valitsuse Halduskogule ja Lasnamäe Linnaosa Valitusele, seoses Lasnamäe linnaosa ajalehe väljaandmisega.

Ettepanekud:

Lasnamäe linnaosa ajaleht vajaks korralikku ja selget rubriikidena ülesehitatud sisustruktuuri ( kultuur, haridus, huviharidus, sport, halduskogu ja halduskogu komisjonide töö ülevaated, arvamus jms)

Lasnamäe linnaosa ajalehte võiks levitada ka Lasnamäe Säästumarketites ja Maxima kauplustes, kus praegu linnaosa ajalehte ei jagata.

Lasnamäe ajaleht vajab toimetajat, kes tagaks selle, et kajastuse saaksid erinevad huvirühmad, kodanikeühendused ja poliitilised parteid tasakaalustatuse põhimõttel.

Lasnamäe linnaosa ajalehte võiks tulevikus hakata välja anda eraettevõte või mittetulundusühing, linnaosa võiks anda luba kasutada Lasnamäe ajalehe nimetust.

Loobuda igakuisest linnaosa ajalehe väljaandjale makstavast kuutasust 6000 eurot kuus. Erakapitalil põhineb ettevõte peab suutma reklaamirahadega ajalehte ise ära majandada.

Seletuskiri

Lasnamäe linnaosa ajaleht on vaieldmatult linnaosa ajalehtedest kõige mannetum, samas oleks just linnaosa ajalehel potentsiaali, mis aitaks paremini kajastada linnaosas toimuvaid sündmusi ja suurendaks linnaosa elanike paikkondlikku identiteeti ja huvi linnaosa arengu vastu. Samuti oleks sisukal ja korralikult toimetatud ajalehel ka rohkem lugejaid ja reklaamiandjate huvi suurem. Oluline on, et linnaosa ajaleht looks linnaosa elanikele informatiivset lisaväärtust. Esitasin omapoolsed ettepanekud, kuidas Lasnamäe linnaosa ajalehte paremaks muuta. Näen, et 116 tuhande elanikuga linnaosas on piisavalt palju sündmusi, mis vajaksid suuremat ja põhjalikumat käsitlemist linnaosa ajalehes. Kahjuks on paljud artiklid, mis linnaosa ajalehes avaldatakse, mitte Lasnamäge ega lasnamäelasi puudutavad, etteheited saab tuua ka propagandamaiguliste kirjutiste avaldamise kohapealt. Lasnamäe linnaosa ajalehel on täita oluline roll linnaosa paikkonnaidentideedi kujundamisel. Loodan, et Lasnamäe linnaosa halduskogu ja linnaosa valitsus toetab minu ettepanekuid linnaosa ajalehe paremaks muutmiseks ja rakendab juba aastast 2012. need ettepanekuid.

Lugupidamisega

Hermo Kuusk

Lasnamäe Linnaosa Halduskogu liige

14.10.2011

Kommentaar: Halduskogu eestseisus käitus nii nagu ka eelmise päevakorrapunkti osas - demagoogiat kasutades, kuna põhjendatud argumente lihtsalt ei olnud. Linnosa vanema asetäitja väitis, et uus linnaosa ajaleht tuleb varasemast palju atraktiivsem. Olen seda uut ajalehte ka nüüdseks sirvinud. Atraktiivsem on ta tõesti propaganda mõttes. Ka on nüüd Lasnamäe Linnaosa Valitsus avastanud enda jaoks sotsiaalmeedia internetikeskkonnas Facebook, kus saab teha samasugust ajupesu ja isegi mastaapsemas mahus propagandat, mis on vürtsitatud ohtra pildimaterjaliga.

4. Neljanda päevakorrapunkti juures palus halduskogu esimees teha ettepanekuid halduskogu liikmetel linna põhimäärusesse, hõlmates seda osa, mis puudutab halduskogude töökorraldust. Mina olen omad ettepanekud juba esitanud SDE fraktsiooni esindajale.

Novembrikuu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni koosolek

2011-12-03T22:28:00.000+02:00

Novembris toimus sotsiaal - ja tervishoiukomisjoni koosolek linnaosa valitsuse ruumides. Komisjonis tegi lühikese ülevaate linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osk. juhataja Tõnis Müller sotsiaaltöötajate omavahelise infovahetuse teemal. Sotsiaaltöötajaid on linnaosas piisavalt, kuid informatsiooni üksteisega ei vahetata, seepärast läheb palju energiat kaotsi ja on ka mõtetut dubleerimist palju. Arvas, et võiks sotsiaatöötajatele teha sellel teemal koolitusi. Oponeerisin sellele ettepanekule argumendiga, et kõrgharidusega sotsiaaltöötaja peab olema suuteline ise infot otsima ja seadustes orienteeruma. Sellised "koolitused" toodavad ainult õpitud abitust - ja seda just nende seas, kellede käest inimesed abi loodavad. Mida aga ma arvan, et juhtimisstruktuur on vaja teha paindlikumaks ja olemas olevaid ressursse on vaja mõistlikumalt kasutada. Siin pean ma silmas eelkõige inimressurssi. Veel rääkis Tõnis Müller, et linnaosa munitsipaalpindadel on palju üürivõlglasi. See probleem on ammu teada. Munitsipaalmajades on üürihinnad kõrgemad kui tavalistes Lasnamäe korterites. Põhjus on selles, et majad ehitatud koostöös erasektoriga ( Public-Private Partnership ). See tähendab seda, et majad ehitab valmis erafirma ja hiljem hakkab linn jupiti seda raha erafirmale tagasi maksma. Tihti on see aga väga krõbe hind. Teiseks, kui majad on valmis, pannakse sinna erafirmaga tihedalt seotud haldusfirma majasid hooldama ja haldama. Sama PPP tehti ka uue Lasnamäe uue linnavalitsuse hoone ehitamisega. Kuigi räägitakse, et maja ehitas ehitusfirma tasuta, saades selle eest vastutasuks püstitada linnaosa valitsuse hoone vastu kolm korterelamut Pae pargi territooriumile. Linnaosa maksab inimestele sotsiaaltoetusi, et nad saaksid mingis osas oma arveid tasuda. Nüüd pakutakse inimesele võimalust, et avalduse alusel võiks osa toetusest maksta haldusfirmale kommunaalteenuste eest otse linnaosa sotsiaalhoolekanne. Inimesele peaks siis peale seda kätte jääma 64 eurot kuus. See teeb keskmiselt 2 eurot päev. Seda on häbematult vähe. Veel avaldas hr. Müller arvamust, et majandus hakkab näitama paranemise märke, kuna inimesed kasutavad võlanõustamise teenust vähem, kui varasemalt. See on "huvitav väide", millele saab ainult vastu vaielda. Ütlesin välja, et ega võlanõustaja inimese arveid ei maksa. Enamik inimesi on heitunud ja ei loodagi selliselt teenuselt mingit abi leida. Küsisin, et kas Medicumiga on arutatud detailsemalt koostööd. Müller ütles, et korra on kohtutud linnaosa valitsuses. Medicum pakuks võimalust oma Punase tänava majas sotsiaaltöötajale tasuta ruumid sotsiaaltöötaja teenuse pakkumiseks. Vastavas suunas pidi arupidamine jätkuma. Komisjoni liige Marika Juuse võttis sõna sotsiaaltöötajate koolituse teemal. Ta arvas seda, et väga paljud sotsiaaltöötajad põlevad läbi, kuna ei oska ise oma probleemidega lõpuks toime tulla. Vaja oleks pidevalt koolitusi jms. Küsisin, et kas linnaosa sotsiaalhoolekande osakond teeb oma tööst igakuiseid aruandeid. Pidid tegema, sain vastuseks. Järgmiseks korraks andsime härra Müllerile koduse ülesande, välja uurida, palju on üldse Lasnamäe linnaosas sotsiaaltöötajaid:). Mina isiklikult näen, et võiks kuidagi laiemalt uurida, milline on sotsiaaltöötajate töö tulemuslikkus ja kas inimesed saavad ikka vajalikku abi erinevate sotsiaalteenuste lõikes. Marika Juuse arvas, et võiks sotsiaaltöötajate seas läbiviia rahuolu-uuringud. Eesmärk on õilis ja vähendaks kindlasti tööpuudust psühholoogide seas. Veel arutati sotsiaalsete töökohtade loomist. Marika Juuse arvas, et sotsiaalseid töökohti võiks luua sotsiaalhoolekande valdkonnas tugiisikute näol. Need oleksid inimesed, kes aitaksid sotsiaalmajades elavatele vanuritele ja liikumispuudega inimestele viia korteritesse kõike eluks vajalikku ja aidata majapidamistöödes.Alguses peaks nad saama ka vastava koolituse. Avaldasin arvamust, et selles valdkonnas võiks olla valikusõel natukene tihedam.Aga üldiselt arvan, et see on mõistlik ettepanek. Vähemalt inimene tunneb, et ta teeb midagi tõeliselt head ja on kogu aeg tegevuses. Tegin ettepaneku, et sotsiaalseid töökohti võiks luua ka kooli territooriumi valvuri kohana. Veel arutas komisjon juba järgmise aasta esimese poolaasta tegevusplaani. Tegin ettepaneku, et komisjon võiks külastada mõnda sotsiaalmaja linnaosas. Samuti tegin veel ettepaneku, arutada komisjoni kodukorra küsimust, mille ma komisjoni liikmetele edastasin. Olen veendunud, et komisjon vajab kodukorda, kus oleks fikseeritud see, milline on kindel tööjaotus liikmete vahel ja kui kaua peab üks komisjoni koosolek kestma. Mina arvan, et komisjoni istung peaks olema vähemalt minimaalselt tund aega, mitte vähem. Komisjoni koosolekud, mis kestavad veerand või pool tundi on maksumaksja petmine. Ka see 5 eur hüvitis, mida komisjoni liikmed saavad tuleb ausalt välja teenida ( va. komisjoni esimees saab koosoleku eest 96 eurot hüvitst). Veel avaldasin arvamust, et komisjon peaks edastama paremini informatsiooni linnaosa sotsiaalprobleemidest linnavolikogu sotsiaalkomisjonile. Mis mind ajendas koostama sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni kodukorda ? Põhjus peitub selles, et paraneks komisjoni töö tulemuslikkus ja makstav komisjoni liikme tasu oleks vastavuses töö ajaga.

Kohtumine Medicumi juhtkonnaga

2011-11-29T12:02:00.000+02:00

Oktoobris kohtus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse halduskogu sotsiaal - ja tervishoiukomisjon Lasnamäe Medicumi Tervisekeskuse juhtkonnaga. Kuna Lasnamäe tegutsev Medicumi Tervisekeskus on suurim tervishoiuteenust pakkuv ettevõte, siis arvasime , et omavaheline kohtumine oleks igati vajalik. Medicumi juhatuse esimees Jaanus Vool tutvustas Medicumi tegevust. Erinevalt teistest Tallinna tervishoiuasutustest on Medicum eraõiguslik ettevõte http://www.medicum.ee/ . Medicum tegeleb ka raviuuringutega, samuti tehakse pidevalt klientide seas rahulolu-uuringuid. Ametlik registreerimine interneti kaudu perearsti või eriarsti vastuvõtule oli juba kuus aastat tagasi välja arendatud. Tänasel päeval pannakse tugevat rõhku erinevate internetiteenuste välja arendamisse. Probleemidest tõsteti esile seda, et rahastamine on eraõiguslikul asutusel keerulisem Haigekassa kaudu (ollakse ebavõrdsemas seisus võrreldes sihtasutustega). Infrastruktuuriprojektide elluviimiseks ei anta näiteks rahalisi vahendeid. Samuti on probleemiks polikliiniku juures parkimiskohtade leidmisega. Siin arutati, et linnaosa valitsus võiks kuidagi selle probleemi lahendamisele kaasa aidata. Ka on probleemiks pikad ravijärjekorrad eriarstide juurde. Mõnede eriarstide juurde saab numbri alles järgmise aasta veebruariks. Probleemi lahendaks Haigekassa rahastamise suurendamine, mis annaks võimaluse eriarste juurde palgata. See on praeguses majandusolukorras keeruline.

Arutati ka koostöövõimalusi Lasnamäe Linnaosa Valitsusega. Toodi välja, et just sotsiaalvaldkonnas võiks teha koostööd linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnaga, kuna tihtilugu on sotsiaal - ja teriviseprobleemid omavahel väga tihedalt seotud (perearst suunab kliendi/patsiendi sotsiaaltöötaja juurde ja vastupidi). Medicum oleks huvitatud sotsiaaltöötaja teenuse pakkumisest Lasnamäe Medicumi Tervisekeskuses. Lepiti kokku, et edaspidi hakatakse kohtuma omavahel tihedamini ja arutama konkreetsemaid koostöövõimalusi.

Kohtumisest võiks teha ühese üldise tähelepaneku. Nimelt on just nõrk koostöö meie ühiskonnas kasutamata ressurss.

Oktoobri halduskogu istung

2011-10-28T14:28:00.000+03:00

1. Lasnamäe Üldgümnaasiumi arengukava kooskõlastamine.

2.Tallinna linna esindajate valimine koolide hoolekogudesse halduskogu liikmete hulgast.

3.Peterburi tee 2F kinnistu detailplaneeringu eskiisi kooskõlastamine.

4. Lagedi tee 8 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine.

Päevakorra arutelu.

1. Lasnamäe Üldgümnaasiumi arengukava kooskõlastamine.

Ettekandja: E.Annus, M.Vaarandi.

Ettekandjad tutvustasid Lasnamäe Üldgümnaasiumi arengukava aastateks 2012-2014. Õpilaste arv on vähenenud, kooli algusaegadel oli õpilaste arv 1200, 2010-2011 aga 480. Suurim probleem on kooli jaoks maja remontimatus (koolimaja 25 aastane). Kuna koolimaja asub Pirita ja Lasnamäe linnaosade piiril, siis on õpilasi mõlemast linnaosast. Kahjuks ei pääse kooli Muugal elavad lapsed, kuna puudub bussiühendus. Kui buss nr 49 sõidaks mööda Narva mnt, siis see lahendaks Muugal elavate laste transpordiprobleemi. Kooli juhtkond palub Tallinna Transpordiametil leida võimalus bussimarsruudi muutmiseks.

O t s u s t a t i: Hääletamisel (poolt 22, vastu ei ole, erapooletuid ei ole) otsustati Lasnamäe Üldgümnaasiumi arengukava kooskõlastada.

Kommentaar: Isiklikult arvan, et linnaosa koolide ja lasteaedade arengukavade kinnitamine ei peaks kuuluma halduskogu pädevusse, vaid võiks olla Haridusameti või siis volikogu komisjoni pädevusse. Kahjuks pole halduskogu liikmetel piisavalt aega nende arengukavade sisuga tutvuda.Teiseks pole arengukavadele kehtestatud linna poolt ühtseid reegleid sisu ja vormistamise osas. Näen, et arengukavade kinnitamisel oleks halduskogu pädevuses siis mõtet, kui halduskogul oleks rohkem otsustusõigust ja haridus- ja kultuurikomisjonis oleks asjatundlikumad inimesed. Koolide arengukavade erinevad üksteise tasemelt vägagi. Kahjuks on arengukava näol tegemist sellise dokumentidega, mis pole seotud tänapäeval eelarvega, kuna koolide ja lasteaedade rahastamine on suhteliselt ettearvamatu.

2. Tallinna linna esindajate valimine koolide hoolekogudesse halduskogu liikmete hulgast.

Ettekandja: O.Ivanova, kaasettekandja E.Annus.

O t s u s t a t i: Hääletamisel (poolt 22, vastu ei ole, erapooletuid ei ole) valida Tallinna linna esindajad koolide hoolekogudesse halduskogu liikmete hulgast (nimekiri lisatud).

Kommentaar: Siin võiks olla halduskogu liikmetel suurem erainitsatiiv tuua välja halduskogus koolide probleeme.

3. Peterburi tee 2F kinnistu detailplaneeringu eskiisi kooskõlastamine.

Ettekandja: Vello Karu, kaasettekandja Vjatšeslav Prussakov.

O t s u s t a t i: Hääletamisel (poolt 22, vastu ei ole, erapooletuid ei ole) Peterburi tee 2F kinnistu detailplaneeringu eskiis kooskõlastada.

4. Lagedi tee 8 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine.

Ettekandja: Vello Karu, kaasettekandja Vjatšeslav Prussakov.

Tehnoloogiline innovatsioon ja osalusdemokraatia

2011-10-23T12:44:00.001+03:00

Osalusdemokraatiast on retooriliselt palju räägitud, et seda tuleb ikka arendada ja inimesi tuleb kaasata poliitilistesse otsustusprotsessi, seaduste väljatöötamisse, jne.

Tehnoloogia areneb kiiresti, see loob uusi võimalusi osalusdemokraatia arendamiseks. Aga ka vastupidi. Inimesi on võimalik jälgida, nende tegevust ja liikumisi paremini kaardistada. Uued suhtluskeskkonnad nagu Facebook on siin heaks näiteks. Araabia riikides viisid internetikeskkonnad Facebook ja Twitter "Araabia kevadeni", mille kaudu rahvast mobiliseeriti tulemaks autoritaarsete juhtide vastu tänavale.

Eestis oleks võimalik teha mitmeid olulisi samme, et kaasata elanikkonda ja arendada osalusdemokraatiat. Esiteks peab selleks olema piisavalt avatust ja tahet. Teiseks, soov mitte midagi elanikkonna eest varjata, vaid võtta ühiskonnaliikmete ideid kui ressurssi, seda nii keskvõimu ning kohaliku omavalitsuse tasandilt vaadatuna. Kodanikuühiskonda kardavad poliitikud ka seepärast, et seeläbi võib välja tulla mõne poliitiku ebapädevus, teadmatus, informeerimatus. Ka seadusandluse kaudu oleks võimalik seda soodustada ( nt. võiks kohaliku omavalituse volikogude juures tegutsevate komisjonidesse kaasata kodanikuühiskonna esindajaid. See eeldab juriidilise täienduse sisseviimist kohaliku omavalitsuse korralduse seadusesse). Olulisel kohal suhtlemaks kohaliku elanikkonnaga oleks valla kodulehel asuvad foorumid. On ka juhtumeid, kus vallavalitsus pole huvitatud nt. foorumist valla kodulehel ja on foorumi lihtsalt kinni pannud ( kodulehe nõuded omavalitsusele võiks samuti seda silmas pidada, et foorum peaks olema iga omavalitsuse kodulehel). Enamustel omavalitsustel puudub foorum kahjuks kodulehel. Facebook ja twitter võimaldaks operatiivselt inimesi informeerida. Heaks näiteks on siin Keila linn, kes FB-s pidevalt vahendab linnaelanikele olulist informatsiooni. Arvan, et see kasu ei piirdu ainult virtuaalkeskkonnaga, vaid avaldub ka mujal - identiteedi ja usalduse tugevnemine omavalitsuse vastu. Samuti vähendaks see kohaliku võimu ja elanikkonna võõrdumist üksteisest. Osale.ee osalusdemokraatia internetikeskkond, peaks paremini integreerima riigikogu, valitsuse, ministeeriumide seadusloomega. Eesti suurim probleem on koostööressursi vähene ärakasutamine ja puudulik kommunikatsioon, vaja on edasi- ja tagasisidet.

Väike - ja põlisrahvuste keelte säilimisest üleilmastuvas maailmas.

2011-10-17T00:37:00.000+03:00

Omakultuuri ja keele säilimine on üleilmastuvas maailmas ühele põlisrahvusele määrava tähtsusega. Soome- ugri rahvaste hõimupäevadel võib näiteks tuua Venemaal elavad soome-ugri põlisrahvad, kes peavad võitlema oma keele ja kultuuri ellujäämise nimel. Maailmas on palju omariikluseta põlisrahvaid, kellede keel ja kultuur on ohustatud suurema rahvuse poolt. Kas üleilmastuvas maailmas on kohta üldse põlisrahvustele? Kuidas säilitada ja arendada põlisrahvuste kultuure ja keeli?! Kuidas rakendada internetti ja kaasaegseid tehnoloogiaid põlisrahvuste keelte õppimiseks ja kultuuride laiemaks tutvustamiseks ja kaitseks? Olen mõelnud, et ka seto keele õppimiseks võiks olla interaktiivne internetikeskond, kus saaks eesti keelseid laused tõlkida seto keelde, samas kuulates ka hääldust. Praegu on google is võimalik ainult suuremate keelte tõlkimine. Kuigi, ka see pole veel ju täiuslik. Põlisrahvused ja kultuurid on sama väärtuslikud kui hävimisohus taime- või loomaliigid, põlismaastikud. Ometi usun, et kindlasti on ka suuremate rahvuste esindajate seas selliseid ärksaid indiviide, kes saavad põliskultuuride ainulaadsusest ja kordumatusest aru, minetades seejuures dominantrahvusele omase rahvusšovinismi. Miks ei võiks Venemaal elav inimene, kelle emakeeleks on vene keel, tunda huvi oma vepsa juurte vastu, õppides ära vepsa keele. Või Hiinas elav hani, oma mandžuuria juurte vastu, õppides selgeks mandžu keele. Keel ei peaks olema mitte takistuseks inimeste vahelises suhtlemises, vaid peaks olema ühendajaks, mille läbi inimkond üksteist vastastikku rikastab ja täiendab. Selline võiks olla intelligentse üleilmastumise laiem eesmärk, mis säilitab väärtusliku ega laseks ülemaailmses sulatusahjus hävida põlisrahvuste kultuuridel ja keeltel.

Kodanikeühenduste aktiivsusest Lasnamäe linnaosas

2011-10-05T13:46:00.000+03:00

Olen rääkinud ja teinud ettepanekuid, kuidas kaasata linnaosa inimesi rohkem linnaosa arengusse. Kuidas luua linnaosast positiivsemat kuvandit ja kodukoha tunnet lasnamäelaste seas. Üks võimalusi oleks siin muidugi linnaosa halduskogude komisjonidesse kaasata mtü-de esindajaid. Arvan, et selline punkt tuleks sissekirjutada linna põhimäärusesse. Teiseks, just linnaosa ajalehel on suur roll , aitamaks inimestel tekitada huvi linnaosa arengu ja hea käekäigu vastu. See aga eeldab, et linnaosa ajaleht on huvitav, sisukas ja informatiivse lisaväärtusega . Kolmanda punktina tooksin välja linnaosa valitsuse ja korteriühistute koostöö. Eriti mõtekas oleks linnaosas asutada asumipõhiseid mittetulundusühinguid. Lasnamäe linnaosas on kuusteist asumit.

Lasnamäe Halduskogu toetas uue linnaosavanema kandidatuuri

2011-10-05T10:01:00.000+03:00

4. oktoobril toimus Lasnamäe linnaosa halduskogu erakorraline istung, kus arutati uue linnaosavanema kandidatuuri. Linnvalitsus tahtis ära kuulata ka halduskogu arvamuse, vähemalt formaalselt.Uueks linnaosavanema kandidaadiks oli kahekümne kuue aastane keskerakondlasest noor preili Olga Ivanova. Olga Ivanova on töötanud varasemalt erinevatel ametikohtadel linnavalitsuse juures. Viimane töökoht oli tal Põhja - Tallinna linnaosa vanema asetäitja ametikoht. Uut kandidaati tutvustas halduskogule Kalle Klandorf.. Põhilised küsimused tulid opositsiooni poolt. Nt. tunti huvi, miks pole linnaosa vanema kandidaadil omandatud kõrgharidust. Veel tehti märkus tema cv-i kohta. Ise küsisin, et mis on Olga Ivanova arvates suurimad lahendamist vajavad probleemid linnaosas. Kolm põhilist probleemi mida ta välja tõi olid. kvartalisiseste teede olukorra, sotsiaalprobleemid, vaba aja veetmise võimalused. Küsisin veel, et kas uus linnaosavanem kavatseb olla kohal ka halduskogu istungitel ja teha suuremat koostööd halduskoguga. Eelmine linnaosa vanem külastas halduskogu istungeid vaid mõnel üksikul korral. Kokkuvõtteks arvas uus linnaosa vanem, et ta saab uues ametis kindlasti hakkama. IRL ja SDE saadikud jäid hääletusel erapooletuks, Keskerakonna liikmed hääletasid loomulikult poolt. Mina ei hääletanud üldse, kuna pean linnaosa vanemate ja asetäitjate ametikohti mõtetuks ja sellisel kujul mittevajalikuks. Linnaosa vanema ametikoht on ülepolitiseeritud. See on pigem karjääriplatvorm ustavatele parteisõduritele ja parteibroileritele. Ei saa ju tõsiselt võtta linnosa vanemat, kelle põhiline tööülesanne on linnaosa arengukava täitmise jälgimine! See rohkem nagu kõrgepalgaline sotsiaalne töökoht. Ma arvan, et linnaosa vanema asemel võiks olla linnaosa valitsuse juhataja. See peaks olema professionaalsete ametioskustega tippjuht. Ei näe vajadust, et tippjuhil oleks kõrval veel kaks kolm asetäitjat. See oleks kokkuhoid maksumaksjale. Samuti muutuks juhtimine ja vastutus arusaadavamaks.

Korteriühistute sotsiaalsest rollist!

2011-09-27T13:11:00.000+03:00

Viimasel linnaosa halduskogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni istungil käisin välja idee, kuidas teha koostööd linnaosa korteriühistutega, suurendades nende sotsiaalset rolli. Keerulistel aegadel on väga oluline inimeste omavaheline solidaarsus ja abistamine. Ükskõik mis moel see ka välja ei peaks nägema. Millised on korteriühistute võimalused majaelanikke aidata? Nagu ütlesin, ei pea see olema rahaline, vaid kui kellegil on nt. midagi üleliigset, mida ta ei kasuta enam, kas mõni riideese, mööbliese, ajalehti, ajakirju, raamatuid, siis sellest võiks anda teada korteriühistu stendil. Ajalehed saaks jätta ka postkasti juurde, et keegi veel saaks neid lugeda. Hea näide on mul tuua ka Pirita linnaosas, kus osad majaomanikud jätavad õunad kastidega aia taha, et möödujad saaksid õunu võtta.

21.septembri halduskogu istung

2011-09-25T12:50:00.001+03:00

21. septembri Lasnamäe linnaosa halduskogu istungi päevakorras oli kuus päevakorrapunkti: Tarvo Ingerainen andis ülevaate korrakaitsest ja liiklusohutusest Lasnamäe linnaosas; Rahu tee, Peterburi tee ja Lagedi tee mitmetasandilise ristmiku maa-ala detailplaneeringu kooskõlastamine; Suur-Sõjamäe põik 11 kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine; Peterburi tee50a/1 grundi detailplaneeringu kooskõlastmine; arutati Punane tn 41 detailplaneeringu eskiisi. Viimase punktina arutas halduskogu linnavolikogu liikme Kaupo Nõlvaku ettepanekut, teha muudatus linna põhimääruses, mis puudutab halduskogu liikmeks kinnitamist ilma vastavat avaldust esitamata.

1. Tallinna Ida-Politseiosakonna Ülemkomissaar Tarvo Ingerainen andis ülevaate linnaosas toimepandud õigusrikkumistest viimase aasta jooksul. Liiklusohutuse osas on kooliaasta alguses pööratud suurt tähelepanu koolilaste liiklusohutuse tagamisele. Mitmel pool olid koolide juures ja ristmikel politseinikud väljas. Küsisin, et kas politsei on teadlik sellest projektist, et Tallinna linn tahab osadele ristmikele panna ülesse kaamerad. T.Ingerainen ütles, et selles osas pidid tegema suuremat koostööd liikluspolitsei ja linn. Probleemina tõstis T.Ingerainen esile ka munitsipaalmajades aina sagenevaid korrarikkumisi. Paevälja ja Raadiku munitsipaalmajadesse on peaaegu igapäev väljakutseid. Probleem on siin selles, et osa elanikkonnast, kes oma deviantse käitumisega on koondatud ühte elamupiirkonda. Majad oleks pidanud olema hajutatult. Seda on ka teiste riikide praktika näidanud. Praeguse olukorra jätkudes võib see viia osade Lasnamäe piirkondade lumpeniseerumiseni. Ingerainen soovis, et ka linnaosa halduskogu võiks selle kasvava probleemiga rohkem tegeleda. Olen sellega täiesti nõus. Paraku hääletas linnaosa halduskogu kahjuks minupoolse ettepaneku vastu, luua halduskogu juurde korrakaitse komisjoni, kes oleks selle probleemiga tegelenud . Tõin ka välja omapoolsed argumendid. Nimelt tuleb küsitlustest välja, et linnaosa elanikele on üheks tähtsamaks küsimuseks just korrakaitseküsimused.

Rahu tee, Peterburi tee ja Lagedi tee mitmetasandilise ristmiku maa-ala detailplaneeringu kohta.

Tellija: Tallinna Linnaplaneerimise Amet

Planeeritava ala suurus ca 38, 32 ha.

Detailplaneeringu koostamise eesmärkideks on:

Kavandada planeeritavale maa-alale Rahu tee, Peterburi tee ja Lagedi tee mitmetasandiline ristmik; välja selgitada kavandatava ristmiku rajamiseks vajalik maa-ala, krundijaotuse muutmine ristmiku jaoks vajalike maade võõrandamiseks ning ristmiku alla jäävate maaüksuste sihtotstarvete muutmine transpordimaaks; ehitusõiguse määramine planeeritavale maa-alale jäävatele hoonestatavatele kruntidele.

OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

Planeeritav maaala asub Lasnamäe linnaosas ja hõlmab enda alla Rahu tee, Peterburi tee ja Lagedi tee sõlmpunkti ning selle lähiala.

Koostatava planeeringuga muudetakse oluliselt kehtivaid detailplaneeringuid. Planeeritava ala sisse jääb mitmete maaomanike kinnistuid ja hulgaliselt ka reformimata riigimaad.

Planeeritav maa-ala Pirita jõe, Peterburi tee ja Rahu tee vahel jääb osaliselt Pirita jõeoru maastikukaitsealale.

Planeeringuala läbivad veetrassid, sidetrassid, elektriõhuliinid, sidekaablid, Jõelähtme prügila kanalisatsioonikollektor ning Iru soojuselektrijaamast alguse saavad soojatrassid.

PLANEERINGU LAHENDUS

Väo ristmikuga lahendatakse Laagna tee ja T-11 Tallinna ringtee (Lasnamäe –Tartu mnt suuna) eritasandiline ristumine E20 Tallinn-Narva maanteega.

Töö käigus on varem kooskõlastatud (21.11.2008) lahendust oluliselt muudetud. Varem oli ristmiku maa-ala suuruseks 62 ha, uue lahendusega on ristmiku maa-ala suuruseks 38,32 ha.

Detailplaneeringuga lahendatakse Laagna tee ja T-11 Tallinna ringtee ( Lasnamäe-Keila suuna) eritasandiline ristumine E20 Tallinna-Narva maanteega. Planeeringus kajastatud ristmike teenindamiseks vajaliku maa-ala jaoks moodustatud kruntidele on ette nähtud sihtotstarbe muutmine transpordimaaks ja ehitusõigus teerajatiste ehitamiseks.

Seoses mitmetasandilise ristmiku kavandamisega on antud uus lahendus juurdepääsuteede osas planeeritavale maa-alale jäävatele Peterburi tee äärsetele kruntidele Seli ja Tooma kvartali detailplaneeringu alal. Kavandatava ristmikuga külgneval Peterburi tee, Pirita jõe ja Lagedi tee vahelisel maa-alal Jõemäe piirkonna detailplaneeringu alal on koostatava detailplaneeringuga vajalik muuta oluliselt kehtiva detailplaneeringu lahendust juurdepääsude ja maakorralduse osas.

Põhiplaanilt on tegemist eritasapinnalise ringristmikuga, mille rajamise peaeesmärkideks on suurendada liiklusohutust, parandada ristmiku läbilaskevõimet ja leevendada liiklusest põhjustatud negatiivseid keskkonnamõjusid. Detailplaneeringu muudatuste aluseks on Lagedi tee ja Peterburi tee piirkonna detailplaneeringute keskkonnamõju strateegiline hindamine ja Pirita jõe Natura - hindamise käigus keskkonnaeksperdi OÜ E-Konsult poolt tehtud ettepanekud liiklussõlme mahu vähendamiseks ning Pirita jõe Natura- alalt välja viimiseks.

Käesoleva detailplaneeringu varasem lahendus kooskõlastati Lasnamäe Linnaosa Halduskogus 21.11.2008 märkusteta.

kommentaar: Detailplaneering on menetluses juba 2006.aastast alates. Protsess on olnud pikaajaline .Samuti on olnud probeemiks ristmiku esialgne maksumus ja keskkonnanõuded. Praegu on ehituse maksmus mõnevõrra vähenenud samuti on vähenenud asfaltkatte pindala 20 protsendi võrra, võrreldes esialgse projektiga. Tegemist on planeeritava ringristmikuga.

Peterburi tee 50a/1 krundi detailplaneeringu kohta.

Tellija: Baleani Invest OÜ

Planeeritava ala suurus on ca 0,26 ha

PROJEKTI EESMÄRK

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata Peterburi tee 50a/1 krundile ehitusõigus kuni 6-korruselise ärihoone ehitamiseks.

OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

Planeeritav maa-ala asub Lasnamäe linnaosas aktiivse liiklusega Peterburi tee äärses tööstus- ja kaubanduspiirkonnas. Planeeritaval krundil paikneb 2 hoonet. Väärtuslik haljastus krundil puudub. Planeeritav krunt külgneb põhja poolt bensiinijaamaga, lõuna poolt Sotka mööblikauplusega ning lääne poolt Silberauto autokauplusega.

PLANEERINGU LAHENDUS

Planeeringualal kehtib Tallinna Linnavolikogu 15.06.2000.a . otsusega 231 kehtestatud Peterburi tee 50, 50a, 52 kinnistute detailplaneering. Uue planeeringu algatamise tingis soov olemasoleva Peterburi tee 50a/1 krundil paikneva hoone kaasajastamise vajadus ja sellest lähtuvalt uue kaasaegse 6-korruselise (h= 22 m ) ärihoone kavandamine, mis sobib linnaehituslikult Peterburi tee äärde.

Olemasolev krunt on suurusega 2629 m2, 100% ärimaa sihtotstarbega

Lubatud hoonete arv krundil 1;

Maksimaalne lubatud korruselisus 6 ( lisaks 2 maa-alust korrust), kõrgus maapinnast kuni 22 m;

Maksimaalne ehitusalune pind 1080 m2;

Parkimiskohtade arv 54 (norm 54)

Juurdepääs planeeritavale maa-alale toimub Peterburi teelt servituudi alusel läbi Peterburi tee 50a krundi.

Käesoleva planeeringuga ei likvideerita ühtegi puud. Planeeringualale istutatakse juurde 4 puud ning lisaks on ette nähtud ka täiendav madalhaljastus.

Kavandatud hoonestustihedus krundil k- 2,46

Käesoleva detailplaneeringu eskiislahendus kooskõlastati Lasnamäe Linnaosa Halduskogus 20.10.10 märkusteta.

kommentaar: Halduskogu kinnitas krundi detailplaneeringu.

Halduskogu kooskõlastas Suur-Sõjamäe põik 11 kinnistu detailplaneeringu

5. Teravaid vaidlusi tekitas halduskogus Punane tn 41 detailplaneeringu eskiis. Detailplaneeringu eskiisi eesmärk on planeerida autode tehnoülevaatuseks hoone rajamine. Linnaplaneerimisamet on detailplaneeringu eskiisi heaks kiitnud. Linnaosa jälle on arvamusel, et hoone ei vastu Lasnamäe elamualade üldplaneeringule. Samuti pole arvestatud hoonestustihedusega, mis ei tohi suureneda olemasolevate haljasalade arvelt. Isiklikult arvan, et autode tehnoülevaatuseks see asukoht ei sobiks, kuna Smuuli tee ja Punase tn ristmikul on tipptunnil päris tihe liiklus. Tundub, et ei arvestatud ka detailplaneeringu liiklusskeemiga. Haduskogu ei toetanud detailplaneeringu eskiisi.

6. Kuuenda päevakorrapunktina arutati Tallinna linnavolikogu liikme Kaupo Nõlvaku linna põhimääruse muudatust. Muudatus seisnes selles, et kandidaat ei peaks enam kohaliku omavalitsuse valimistel täitma sooviavaldust linnaosa halduskogu töös osalemiseks. Praegu esitab kandideerija avalduse erakonna esindajale ,kes vahendab linnasekretärile täidetud avaldused. Halduskogu oli selle ettepanekuga nõus ja arvas, et see määrus võiks hakata kehtima alates järgmisest kohaliku omavalitsuse valimistest, mitte 2012. aastast alates.

Töövihikud internetti!

2011-09-22T15:52:00.000+03:00

Uus kooliaasta on alanud. Palju on räägitud õpetajate palgatõusuga seonduvast. Isiklikult toetan samuti õpetajate palgatõusu nõudmist. Teema millest kirjutan, puudutab aga töövihikuid. Töövihikute kasutamine on minu arust ajast ja arust. Argumendid?! Nimelt olen kooliõpetajana töötanud ja võin öelda, et töövihikute osas valitses suur segadus. Näiteks ei vastanud raamatus kirjutatu töövihikule. Teiseks kasutab õpetaja töövihikust ära ainult mingi osa. Kolmandaks olid paljudel õpilastel töövihikud välja ostmata, kuna lapsevanematel polnud selle jaoks lihtsalt raha. Viimane on muidugi tõsine sotsiaalne probleem. Kui üldharidus on tasuline, siis peaksid olema ka elementaarsed õppevahendid tasuta.

Arvan, et töövihikute asemel võiks kasutada e- kooli keskkonnas pdf. formaadis välja prinditavaid töövihiku lehti. Olgu peale, et see on paberi, printeri ja printeritindi kulu, kuid kindlasti oleks see kordi odavam ja efektiivsem, kui iga aasta uutele trükitud töövihikutele raha raisata. Esiteks saaks õpetaja välja printida ainult need töövihiku lehed, mida ta tahab konkreetse tunniteema juures lastele välja jagada. Ta ei pea kõiki töövihikulehti välja printima. Teiseks, saaks e- keskkonnas mõelda ka individuaalsete erivajadustega lastele mõeldud töövihiku lehtedele. See võimaldaks kergemini õpetada ka õpiraskustega lapsi. Kolmandaks väheneks ka koolikoti raskus, kuna laspsed ei peaks kogu aeg töövihikuid endaga kaasas kandma. Näen palju võimalusi rahaliseks kokkuhoiuks ja õpilaste õpetamise parandamiseks, individuaalse õppemeetodi paremaks rakendamiseks.

14. septembri sotsiaal - ja tervishoiukomisjoni koosolek

2011-09-15T10:50:00.000+03:00

14. septembri komisjoni koosolek toimus Lasnamäe linnaosa valitsuse uues haldushoones.Alustuseks tutvusime uue haldushoonega. Komisjon arutas teise poolaasta tegevusplaani. Lisasin omalt poolt ka mitu punkti teise poolaasta tegevuskavasse: linnaosa koolide ja lasteaedade olukorraga tutvumine (tervisekaitse nõuded), tervishoiuteenust pakkuvate asutustega tutvumine, korteriühistute osa sotsiaalses kontrollis, tutvumine linnaosa sotsiaalvaldkonnas tegutsevate mtü-dega.Veel arutati komisjonis puuetega inimeste olukorda linnaosas ja sotsiaaltöö koostöövõrgustiku küsimusi.

Mida teha Lasnamäe turuga?

2011-09-15T09:18:00.001+03:00

Lasnamäe turg on tegutsenud vähem kui pool aastat. Kahjuks pole turul kauplemine korralikult käivitunud. Kauplejaid turul pole peaaegu üldse näha. Isegi lasnamäelased ei tea, kus turg täpselt asub. Mis on siis probleemiks? Kas turu ebasobiv asukoht? Kõrged kauplemistasud? Või turu kõrge hinnatase võrreldes kaubanduskesksutega? Arvan, et kõik tegurid kokku. Pole mõtet tagantjärgi targutada, kas turu avamine oli õige või vale otsus. Minu arust oli munitsipaalturu avamine õige, küsimus on pigem turu avamisele järgnenud protsessi juhtimises. Ja kui kalliks ja kahjulikuks lahendused linnale ja maksumaksjale maksma lähevad. Ma ei arva, et turgu oleks vaja likvideerida, vaid kogu linnaametnike tegevus on vaja suunata turu käivitamisele. Erinevalt uue Lasnamäe linnaosa valitsuse haldushoone ehitusest on turg kindlasti mõistlik investeering. Pakun välja järgnevalt võimalused, kuidas olukorda lahendada: kauplemiskoha maksumuse langetamine, linnaosa kaubanduskeskuste ees kauplemine keelustada ja suunata kauplejad linnaosa turule. Kui munitsipaalomanduses turgu ei õnnestu käivitada, siis oleks mõistlik turg eraomanikule maha müüa. Vähemalt saaks rahalised kulutused tagasi . Kas turg peaks ennast ära tasuma? Kas linn tegi eelnevalt tasuvusuuringu? Nendele ja teistele küsimustele on hilja vastata, nüüd on vaja tegutseda.

Piknikukultuurist

2011-09-01T09:47:00.001+03:00

Piknikukultuur pole meil väga levinud nagu paljudes Euroopa riikides. Piknikukorvi sisse kuulub ka üks vein või piiritusevaba alkohol. Probleem on aga selles, et avalikus kohas ei tohi neid jooke tarbida. Arvan, et lahjade alkohoolsete jookide nagu veini, õlle, siidri mõõdukas tarbimine võiks olla avalikes parkides lubatud. Lubab ju ka Tartu Linnavalitsus Pirogovi pargis napsitada. Ma ei taha propageerida alkoholi tarbimist, vaid valehäbist ülesaamist ja ühe kitsa huvigrupi huvidest kaugemale vaatamist. Parkides võiks olla oma nurgakesed, nii nagu on suitsetajatele oma eraldatud nurgake osades baarides. Miks ma toetan sellist võimalust? Paljudel inimestel pole võimalik oma vähest raha viia baaridesse ja kodus juua ka ei taha. Teiseks, ei ole ka oma aiamaad ja aiamaad omavaid sõpru. Viimaseid ei tahaks ka pidevalt tülitada. Kui muidu ei saa, siis võiks pargi valdaja kehtestada sümboolse tasu neile, kes soovivad avalikus kohas tarbida lahjat alkoholi.

Lasnamäel võiks olla oma ajaloo püsiekspositsioon

2011-08-24T09:13:00.000+03:00

Lasnamägi on huvitava ja kaugeleulatuva minevikuga. Lasnamäel oli inimasustus juba II-III tuhat aastat eKr. Lasnamäe ajalugu on osa Eesti ajaloost, mis vajaks kindlasti paremat jäädvustamist ja eksponeerimist. Lasnamäe ajalugu on käsitlenud ka Lasnamäe ajalugu käsitlevas raamatus Robert Nerman. Lasnamäe ajalugu läbi sajandite, võiks eksponeerida näiteks Lasnamäel asuvas Väikese Majaka tühjalt seisvates kõrvalhoonetes. Majakas kuulub Veeteede Ametile, see aga ei segaks linnal ja Veeteede Ametil jõuda kokkuleppele kõrvalhoonete kasutamises muuseumina. Samuti saaks räämas ja võsastunud ümbrus korrastatud. Seeläbi paraneksid linna ja linnaosaelanike võimalused kultuurselt ja harivalt oma vaba aega sisustada. Linnaosa elanikud saaksid teada ka linnaosa väärikast ajaloost.

Lasnamäel asetleidnud ajaloosündmustest saab lugeda siit:

http://www.epl.ee/news/tallinn/lasnamaelt-sai-alguse-nii-eesti-pollumajandus-kui-ka-jalgpall.d?id=50965405

Mida teha grafitiga?

2011-07-24T20:58:00.000+03:00

Mõni aeg tagasi kirjutati, et MUPO hakkab aktiivselt võitlema Tallinnas grafiti vastu. Grafitisse võib minu meelest suhtuda mitmeti. Kui vastrenoveeritud või uue hoone seinale tehakse grafitt, siis on see pigem huligaansus. Samas võib grafittit vaadelda ka kui kunstiliiki, mis saaks oma avaldamisvormi kõige paremini realiseerida muudes kohtades kui majaseintel. Linnavalitsus võiks mõelda, et kas poleks mõtekas paigaldada graffiti jaoks puhtad pinnad nt. sinna, kus noored teevad rulade ja ratastega igasugu toredaid trikke. See oleks igati mõistlik kompromiss. Noored saaksid realiseerida legaalselt oma kunstihuvi graffiti vastu ja seinad jääksid grafitist rikkumata.

Infotahvlid ja infostendid Lasnamäe linnaosas

2011-07-24T18:21:00.000+03:00

Pirital ringi jalutades, võib märgata, et juba pikmet aega on pandud linnaosa paljudesse bussipeatustesse infotahvlid. See on algatus tuli linnaosa kodanikuühenduste poolt, kes lõpuks suutsid bürokraatiast läbi närida. Ka Lasnamäe linnaosas oleks vaja korralikke infotahvleid, kuna bussiootepaviljonid ja tänavavalgustuspostid ei ole selleks sobivaim paik. Veel oleks hea, kui linnaosa allasutuste, milledeks on kultuuri- ja sotsiaalkeskuse,info oleks infostendidel. Stendid linnaosa allasutuste teadetega, võiksid olla üleval suuremates linnaosa kaubanduskeskutes.

Reisijateveo korraldamisest hajaasustusega piirkondades

2011-06-28T13:35:00.000+03:00

Palju on räägitud, et maapiirkondades on linnadega transpordiühendus väga kehv Bussiliiklus on hõre, ja inimesed, kes elavad külades või väikealevites, ei pääse hästi linna oma asjatoimetusi ajama, kuna sobimatu bussigraafik seab sellele omad piirid. Eesti on suures osas hajaasustusega piirkonnad ja bussitranspordi korraldamine on seetõttu ka kallis. Näen, et võiks rohkem hajaasutusega piirkonades kasutada ja doteerida marsruuttaksosid. See oleks kindlasti odavam ja saaks tihedama graafikuga marsruuttaksod käima panna. Samuti on busside täituvus kesisem ja on seetõttu lõppkokkuvõttes kallim maksumaksjale. Marsruuttaksod oleksid võimalus, kuidas inimeste liikumisvõimalusi hajaasutusega piirkondades tunduvalt parandada. Kõige rohkem on maržuuttaksode liine Harjumaal. Need on kommertsliinid, aga piletihind on soodsam kui maakonnaliinidel. Olen selle teemaga seoses käinud mõtte välja "Teeme Ära" mõttetalgul http://video.delfi.ee/video/VxNlrH3S/ . Marsruuttaksod oleksid odavamad ja kiiremad. Ja miljonite eest, mis praegu kulutatakse bussiliikluse doteerimisele, võiks raha kulutada hoopis marsruuttakso liinide doteeriseks. Võidaks maksumaksja ja paraneksid inimeste liikumisvõimalused. Seega oleks see win-win lahendus!

Koolispordiväljakute ja võimlate kasutuskorrast Tallinna linnas

2011-06-27T11:30:00.000+03:00

Lasnamäe halduskogu kiitis viimasel istungil heaks Kuristiku ja Läänemere gümnaasiumide renoveerimiskava. Kaks kooli peaksid saama renoveeriotud 2012 aasta sügiseks. Sealhulgas saavad renoveeritud ka koolide staadionid ja võimlad. See on igati postiivne. Olen varasemalt kirjutanud blogis, et koolide spordiväljakute ja võimlate kasutuskorda võiks linn kuidagi monitoorida, et vastrenoveeritud võimlaid ja koolistaadione ikka piisavalt kasutataks. Kuna oluline on see, et uus staadion või koolivõimla leiaks piisavat kasutust õpilaste, eraisikute, riigiasutuste ja erafirmade poolt. Tuues kasu rahvatervise ja linna koolidele omatulude näol. Küsimus on selles, et investeeringud end igati õigustaksid ja tooksid kasu linnarahvale. Korras koolistaadionid võiksid olla avatud suveperioodil kuni kella üheksani . Samuti võiks linn luua selleks otstarbeks staadionivahi ametikoha, kes vaataks, et staadionile ei sattuks koeraomanikke ega vandaale, kes rikuksid korras staadioni ära.

8. juuni Lasnamäe linnaosa halduskogu istung

2011-06-21T12:43:00.000+03:00

8. juunil toimus 2011. poolaasta viimane Lasnamäe linnaosa halduskogu istung. Istungil kinnitati Lasnamäe Kuristiku ja Läänemere gümnaasiumide renoveerimiskavad. Kinnitati kaks detailplaneeringut. Lisaks eelpool mainitule esitasin kaks arupärimist, millest üks puudutas Lindakivi Kultuurikeskuses tegutsevate mtü-de ruumide rendihinna tõstmist ja teine puudutas linnaosa ajalehte. Minu arupärimistele vastas linnaosa vanema kohusetäitja Andrei Novikov.

1. Läänemere ja Kuristiku gümnaasiumide renoveerimiskava kiideti heaks. Renoveerimiskava tutvustas hr Sirkel Tallinna Haridusametist. Hoonestusõigus antakse tööde teostajale kahekümneks aastaks. Linn rendib ja peale seda on tal tagasiostmise kohustus. Lahtiseks jäi muidugi rendi hind, millele ei saanudki selget vastust, kuna selles osas pidid veel läbiräämised käima. Renoveeritakse koolid täielikult. Nii renoveeritakse ka mõlemate koolide koolistaadionid. Kuristiku Gümnaasium peaks saama endale täismõõtmetes uue käsipalli mängimiseks mõeldud võimla. Samuti peaks tulema mõlemasse kooli korralikult renoveeritud raamatukogud.

Mahtra tn 2A kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kohta.

Tellija: VK Tehnovõrk OÜ

Planeeritava ala suurus on ~3,18 ha

PROJEKTI EESMÄRK

Detailplaneeringu eskiisi koostamise eesmärgiks on määrata Mahtra tn 2a kinnistule ehitusõigus 2-korruselise spordi-ja teenindushoone ehitamiseks ja maakasutuse sihtotstarbe muutmine ärimaaks. Lahendatakse kinnistule juurdepääs ja liikluse ning parkimise korraldus. Reformimata riigimaast moodustatakse sotsiaalmaa (üldkasutatav haljasala ) krunt.

OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

Planeeritav maaala asub Lasnamäe linnaosas Mustakivi tee ja Laagna tee ristmiku naabruses oleval tühermaal ja külgneb Mahtra tn 2; 4; 6; 8; 10 elamute grupiga ja nende juurdepääsuga. Krundi praegune sihtotstarve on sihtotstarbeta maa. Maapind on suhteliselt tasane, kuid 1 m võrra madalam kui väljaehitatud elurajoon.

Mahtra tn 2a kinnistu ja liiklusmagistraalide vahelisele alale jääb reformimata riigimaa suurusega 8636 m², kus asub kaitsealune rändrahn , mille kaitsetsoon on 10 m.

PLANEERINGU LAHENDUS

Planeerimislahenduses kavandatakse Mahtra tn 2a kinnistule ehitada kuni kahe- korruseline äri-ja spordihoone koos parkimise lahendusega.

Moodustatav krunt on suurusega 5873 m2 ja 100% ärimaa sihtotstarbega

Lubatud hoonete arv krundil 1

Maksimaalne lubatud korruselisus 2 (lisaks üks maa-alune korrus) ja kõrgus maapinnast kuni 10 m

Maksimaalne ehitusalune pind 800 m2

Parkimiskohtade arv 52 (norm 40)

Kavandatud hoonestustihedus krundil 0,27

Krundile on kavandatud sõidukite juurdepääs Mustakivi teelt Laagna teele viivalt kaldteelt, kuhu on ettenähtud rajada aeglustusrada. Olemasolev kergliiklustee asukoht nihutatakse teest kaugemale. Juurdepääs planeeritavale hoonele on ka Mahtra tänavalt.

Reformimata riigimaast moodustatakse 8636 m² suurune krunt, mille sihtotstarbeks on üldmaa. Ala jääb vastavalt Lasnamäe elamualade üldplaneeringule avalikuks haljasalaks.

Käesoleva detailplaneeringu eskiislahendus kooskõlastati Lasnamäe Linnaosa Halduskogus 16.09.2009 märkusteta.

kommentaar: Halduskogu kinnitas detailplaneeringu.

Väike-Sõjamäe tn 18 kinnistu ning lähiala detailplaneeringu eskiisi kohta.

Tellija: BMG Consult Osaühing

Planeeritava ala suurus on 0,9 ha

PROJEKTI EESMÄRK

Detailplaneeringu eskiisi koostamise eesmärgiks on moodustada kruntide liitmise teel tootmismaa sihtotstarbega Väike-Sõjamäe tn 18 krunt ja määrata ehitusõigus moodustatavale krundile kuni kolme maa-pealse korrusega tootmishoone ehitamiseks.

OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

Planeeritav maa-ala asub Lasnamäe linnaosas Sõjamäe tööstuspiirkonnas. Planeeringuga on kaasatud viis kinnistut: osa sihtotstarbeta Väike-Sõjamäe tn 8 b kinnistust, elamumaa sihtotstarbega Väike-Sõjamäe tn 18 kinnistu, elamumaa sihtotstarbega Väike-Sõjamäe tn 18a,

osa tootmismaa sihtotstarbega Väike-Sõjamäe tn 16 kinnistust ja osa tootmismaa sihtotstarbega Kesk-Sõjamäe tn 10a/ Lennujaama tee 2/4/10/12, Tartu mnt 101/ Väike-Sõjamäe tn 12/12a kinnistust. Planeeritav ala asub vahetult Tallinna Lennujaama AS maa-alade põhjapiiril. Väike-Sõjamäe ja Kesk-Sõjamäe tänavate kaudu on planeeritav ala ühendatud Suur-Sõjamäe tänavaga. Planeeritaval alal puudub hoonestus. Vahetult planeeritava ala lähedusse, lennujaama krundile on hiljuti ehitatud kütusetankla ja 2-korruseline tehniline hoone. Planeeritaval alal paiknevad AS Dvigatel-Energeetikale kuuluvad elektrikaablid, millest osa on mittetöötavad. Planeeritava ala kohta kehtib Tallinna Linnavalitsuse 13.08.2003.a. korraldusega nr 1839-k kehtestatud Tallinna Lennuvälja ruleerimistee ja Väike-Sõjamäe tänava vahelise maa-ala detailplaneering. Käesoleva detailplaneeringu kehtestamisel muutub Tallinna Lennuvälja ruleerimistee ja Väike-Sõjamäe tänava vahelise maa-ala detailplaneering osaliselt kehtetuks.

PLANEERINGU ESKIISLAHENDUS

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on moodustada vastavalt kinnistute omanike eelnevale kokkuleppele uus krunt aadressiga Väike-Sõjamäe 18. Liidetakse Väike-Sõjamäe tn 18, Väike-Sõjamäe tn 18a, ning osa kruntidest Väike-Sõjamäe tn 16 ja Väike-Sõjamäe tn 8b.

Uue krundi planeeritud suurus on 5750 m² tootmismaa sihtotstarbega;

Ehitusalune pind on 4430 m² ja kuni 3- maapealse korrusega h=22,0;

Planeeritud tootmishoone rajatakse lennukite hooldamiseks ja remondiks. Hoone suuruse määravad hooldatavate lennukite gabariidid, seetõttu on valitud optimaalne hoone asukoht krundil, mis vastab hoone tehnoloogilistele ja juurdepääsude vajadustele. Pääs krundile on kavandatud Väike-Sõjamäe tänavalt. Hooldusesse ja remonti liiguvad lennukid lennuvälja maa-alalt, kuhu avanevad 50 m laiused uksed.

Normatiivne parkimine on lahendatud omal krundil, planeeritud on 25 (norm 24) parkimiskohta. Planeeritava ala hoonestustihedus on kavandatud k- 0, 87

Maaga seotud haljastuse suurus on 140 m², krundi ette Väike-Sõjamäe tänava äärde on planeeritud tee maa-alale istutada puude allee, mis kompenseerib kõrghaljastuse puudumise krundil.

Koostatav detailplaneering on kooskõlas koostatava Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringuga.

kommentaar: Küsisin millal kavatsetakse laiendada Kesk-Sõjamäe teed ja rajada sinna sadevete äravooluks torustik.Kesk-Sõjamäe tee liikluskoormus pidevalt suureneb ja seepärast vajab tee laiendamist. Vello Karu vastusest sain aru, et see on linna investeeringute kavas olemas,kuid enne 2015. aastat tõenäoliselt valmis ei saa.

Tallinna Lasnamäe Linnaosa Halduskogule

Arupärimine Lasnamäe Linnaosa Valitsuse linnaosa vanema asetäitjale Andrei Novikovile, seoses Lindakivi Kultuurikeskuse ruumide rendihindadega.

Eelmise aasta märtsis tuli välja Tallinna Linnavalitsuse määrus linna allasutuste ruumide rendimäärade muutmise osas. See puudutas ka Lindakivi Kultuurikeskusest ja seal tegutsevaid mittetulundusühinguid, kes rendivad ruume Lindakivi Kultuurikeskuses. Ruumide rendihinnad kasvasid 2011. aasta 1. jaanuarist 50% ruutmeetrilt. See olukord on pannud nii paljudki kultuurikeskuses tegutsevad mittetulundusühingud raskesse majanduslikku olukorda, kuna ei arvestatud nii suure ruumide rendihinna suurenemisega. Praegusel hetkel on kultuurikeskuses tegutsevatel mittetulundusühingutel hakanud tekkima võlgenevused linna ees. Mida kavatseb linnaosa selles olukorras teha, et raskustesse sattunud mtü-sid aidata? Arvestades seda, et vähenenud on ka projektipõhised rahastamisvõmalused. Kuidas kavatseb linnaosa kaitsta kultuurikeskuses tegutsevaid mtü-sid?

Lugupidamisega

Hermo Kuusk

Lasnamäe Linnaosa Halduskogu liige

06.06.2011

Andrei Novikov vastas,et praegusel hetkel on võlglaste arv suurenenud. Võlgu ollakse viie tuhande euro väärtuses. Probleemiks on ka see, et alates 1. septembrist tahab Tallinn linn panna kultuurikeskuses tegutsevate ringidele täiendava kohustuse kommunaalmaksete näol. Novikov ütles, et see on probleem ja linnaosa proovib leida kompromissi selles osas. Jääme lootma!

Tallinna Lasnamäe Linnaosa Halduskogu

Arupärimine Lasnamäe Linnaosa Valitsuse linnaosa vanema asetäitjale Andrei Novikovile, seoses Lasnamäe linnaosa ajalehega.

Lasnamäe linnaosa ajaleht on vaieldmatult linnaosa ajalehtedest kõige mannetum, samas oleks just linnaosa ajalehel potentsiaali, kuidas paremini kajastada linnaosas toimuvaid sündmusi.Alljärgnevalt esitan ma mõned küsimused ja omapoolsed ettepanekud, kuidas Lasnamäe linnaosa ajalehte paremaks muuta. Näen, et 116 tuhande elanikuga linnaosas on piisavalt palju sündmusi, mis vajaksid suuremat ja põhjalikumat käsitlemist linnaosa ajalehes. Lasnamäe linnaosa ajalehel on täita oluline roll linnaosa paikkonnaidentideedi kujundamisel ja suunamisel.

Küsimused:

Kui suur on Lasnamäe linnaosa ajalehe tiraaž?
Kui suur on Lasnamäe ajalehe väljaandmise aastaeelarve?
Kui pikaks ajaks on sõlmitud leping linnaosa ajalehe vastutava väljaandjaga?

Ettepanekud:

1. Lasnamäe linnaosa ajaleht vajaks korralikku ja selget rubriikidena esitatud ülesehitust.

2. Lasnamäe linnaosa ajalehte võiks levitada ka Lasnamäe Säästumarketites ja Maxima kauplustes.

3. Lasnamäe ajaleht vajab toimetajat, kes tagaks selle, et kajastuse saaksid erinevad huvirühmad, kodanikud ja poliitilised parteid, tasakaalustatuse põhimõttel

Lugupidamisega

Hermo Kuusk

Lasnamäe Linnaosa Halduskogu liige

06.06.2012

Andrei Novikov ütles, et Lasnamäe linnaosa ajalehe väljaandmist toetab linnaosa kuue tuhande euroga aastas. Lasnamäe ajalehe tiraaž on kakskümmend tuhat eksemplari. Linnaosa vanema kohusetäitja oli minuga nõus et linnaosa ajaleht pole kõige parem ja ajaleht peab paremaks saama. Arvan, isiklikult, et linnaosa ei peaks ajalehe tegemise eest midagi maksma, vaid see võiks majandada end puhtalt reklaamituludest. Jääme lootma!

Sotsiaal - ja Tervishoiukomisjoni istung

2011-06-21T11:46:00.000+03:00

8. juunil tutvus Lasnamäe halduskogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjon Tallinna Hoolekande Keskusega, mis asub aadressil Suur-Sõjamäe 6a. Tallinna Hoolekande Keskust tutvustas komisjonile keskuse juhataja Imbi Eesmets. Tallinna Hoolekande Keskus on mtü, keda rahastab Tallinna linn. Üks nende filiaal asub ka Põhja-Tallinnas. Abivajateks on tihti eluraskustesse sattunud inimesed, narko- ja alkoholiprobleemidega inimesed. Samuti vanglast vabanenud. Keskus aitab inimesi ajutise ööbimisvõimalusega. Samuti jagab keskus söögi- ja riideabi abivajajatele. Keskust külastab talvel keskeltläbi 40 inimest päevas, suveperioodil 20 inimest. Keskuses on ka väike raamatukogu ja arvutikasutusvõimalus. Keskusel on leping selle rentnikuga aastani 2012. Siis tahab Ülemiste City laieneda. Ja peaks teoreetiliselt välja kolima. Kindlasti on vajadus sellise keskuse järele olemas, mis aitaks inimestel järje peale saada. Sotsiaaltöötajad tõid välja ka ruumipuuduse probleemi, mis ei anna võimalust keskuse pakutavaid võimalusi laiendada. Samuti tõid sotsiaaltöötajad välja ka spetsiaaliseerumise vajaduse, mis võimaldaks eraldi tegeleda narkomaanide ja alkoholiprobleemidega inimestega. See on aga kaugem perspektiiv ja sõltub rahastamisest.

Rahva osalus seadusloomes

2011-06-20T21:05:00.000+03:00

Rahva kaasamine suuremal määral seadusloome protsessi kuulub kodanikuühiskonna valdkonda. Loodud portaalid nagu TOM ( Täna Otsustan Mina) ja Osale.ee on välja surnud, kuna nende funktsionaalsus ei ole piisav ja rahvale mitte arusaadav. Kõige mõistlikum oleks luua interaktiivne Riigikogu portaal, kus oleks võimalus inimesi aktiivselt kaasata seadusloome protsessi, anda inimestele võimalusi algatada seaduseelnõusid, teha parandusettepanekuid, kommenteerida. See samm tooks riigivõimu inimestele lähemale ja vähendaks inimeste võõrandumist riigist. Riik on kõikide looming, laskem siis ka kodanikuühiskonnal selles loominguprotsessis rohkem osaleda. Kõik otsustab poliitiline tahe ja milline on väljundi tehniline teostus, et see rahva poolt kasutust leiaks.

Põhiseadus ausse!

2011-06-20T20:00:00.000+03:00

EV Põhiseaduse tundmine on meie inimeste seas selline nagu ta on. EV Põhiseadus peaks olema samasugune sümbol kui riigi lipp, vapp. Kui paljudel on kodus Eesti lipp, siis kindlasti pole võtta põhiseadustest, mis oleks väärika väljanägemisega, mitte arvutist välja prinditud. Kindlasti on ka palju neid inimesi, kes pole põhiseadust kordagi lugenud. Põhiseaduse võiks leibkondadele koju saata tasuta, nii nagu saadeti eurokalkulaatoreid. See oleks riigipoolne ilus žest, mis leiaks rahva poolehoiu. On pikka aega räägitud, et rahvas ei tunne oma Põhiseadust, rääkimata teisi seadusi. Samas võiks ju seadusmuudatustest ilmuda Riigiteataja kokkuvõtted, mida võiks saata kõigile soovijatele koju tasuta. See oleks üks konkreetne samm, mis võimaldaks inimesi informeerida ja inimesed ei võõrduks nii palju oma riigist ja riigivalitsemisest, samas oleks kursis ka seadusloomega ja seaduste muudatusetaga.

TTV-st ja kvaliteetsest avalikust teenusest

2011-06-05T19:35:00.000+03:00

Juba mõnda aega on vaieldud Tallinna Televisiooni teemal. Selle vastu on loodud ka Facebookis kodanikuliikumine, kes nõuab, et see televisioonile eraldatud raha läheks pealinna lasteaedadele. Praeguseks on investeeringud lasteaedadesse vähenenud 78 korda, sinna sisse oli arvestatud ka eraldised riigieelarvest. Isiklikult arvan, et linnatelevisioon võiks väljundi saada näiteks linna kodulehe kaudu. Just korralik kodulehekülg võiks olla suhtluskanaliks linna ja linnakodanike vahel, samuti võiks seal asuda weebis näidatav televisioon. See oleks kindlasti tunduvalt odavam, kui eraldi telekanal. Kohalikul omavalitsusel peaks olema ikka peamiseks prioriteediks avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamine. Arvan, et tegelikult on selliseid kahtlasi ja ebaratsionaalseid finantsilisi valikuid eelarves piisavalt palju, mille arvelt saaks lasteaedadele raha pigistada: poliitilised pseudotöökohad, dubleerivad ametikohad, ametkondade struktuur ja töö organiseerimine, halduskulud, poliitikute hüvitised jmt. Ma arvan, et kohalik omavalitsus ei peaks täitma avaliku meedia rolli. On põhjendatud Tallinna Televisiooni vajadust sellega, et meedias puudub sõnavabadus. Sellega võib osaliselt nõustuda, kuid tallinlased ei peaks maksma kinni kogu riigi meediakanalit. Nii nagu pealinna maksumaksja ei peaks kinni maksma ajalehte "Pealinn", kui seda lubatakse tasuta tellida kõigil inimestel üle riigi. Küsimus on valikutes!

Lasnamäel saaks tööd sadakond heakorratöötajat

2011-06-02T12:44:00.000+03:00

Lasnamägi on oma territoorumilt küllalt suur ja on ka palju haljastust ja hooldust vajavat maad. Arvestades seda, et just Lasnamäel tuleks haljasalade rajamisse ja hooldamisse rohkem rahaliselt panustada, oleks igati arukas ka luua sadakond töökohta. Ei ole mõtet inimesi suunata reisisaatjateks, vaid neile tuleks leida kasulikum rakendus. Lasnamäe haljastus on veel piisavalt noor ja vajab seepärast rohkem hooldust. Ka linnaosa inimesi küsitledes on tulnud välja, et haljastus ja elukeskkonna kvaliteet on lasnamäelastele olulise tähtsusega. Lasnamäel asub ka palju reformimata riigimaad, mis vajab samuti hooldamist. Kõik see eeldab aga, et linna rahalised eraldised heakorratöödeks suureneksid. Heakorratöödel saaksid inimesed tööd aastaringselt. Rahalisi vahendeid on võimalik suurendada, küsimus on valikutes.

Erinevatest töövormidest ja kolmekümne viie tunnise töönädala kiituseks

2011-05-31T00:07:00.000+03:00

Prantsusmaal on kolmekümne viie tunnine töönädal. Samas on prantslased palju tootlikumad ja nende tööviljakus kõrgem kui Eestis. Ka mina toetan paindlikke töövorme ja kolmekümne viie tunnist töönädalat. Niisamuti toetan osalise tööaja ja teiste alternatiivsete töövormide laiemat kasutamist. Rõhuda tuleks just tehnoloogia arendamisele ja tööjõu paremale organiseerimisele. Mis siis oleks kolmekümne viie tunnise töönädala plussideks? Esiteks see, et inimestel tekkib rohkem vaba aega, mida saab jagada oma perekonnaga, lähedastega või panustada kodanikuühenduste tegevusse. Samuti tekib inimestel rohkem vaba aega, mida saaks kasutada enesearenguks. Käia kinos või teatris, tegeleda tervisespordiga jms. Pikk tööpäev töö imiteerimise eesmärgil , millel pole konkreetset tulemust, on vaid aja ja vaimutervise raiskamine. On erinevaid uuringuid, mis on välja toonud, et inimesed suudavad intentsiivselt töötada ainult 2-4 tundi päevas. Ka tooks tööpäeva lühenemine tunni võrra kaasa ka kokkuhoiu ettevõtte halduskuludelt. Plusse võiks tuua välja palju. Sajand tagasi seati kahtluse alla ka kaheteist tunnine tööpäev, siis miks ei peaks see olema ka kaheksa tunnise tööpäeva puhul!

Vabu päevi aastas võiks rohkem olla!

2011-05-30T23:02:00.000+03:00

Nädal tagasi jooksis läbi uudis, et Reformierakond ei toeta ühe lisapuhkepäeva juurde andmist Lihavõttepühadel, kuna see pidavat vähendama inimeste tööviljakust. Minu arust on tööviljakus ikka see, kui vähema ajaga, päevade arvuga tehakse ära sama või suurem hulk tööd, kui ennem jõuti teha. Tänapäeval on tööviljakuse aluseks ikkagi tehnoloogiline areng, mis on põhifaktoriks, see suurendab töötajate tööviljakust. Ka sõltub väga palju töö organiseerimisest, mis on otseselt sõltuv asutuse juhtkonnast. Pealegi on meie inimesed niigi tööga ära kurnatud, kuna tööpanus ja palk pole omavahel korrelatsioonis. Heal juhul on tegu nullenergia. Tihti negatiivse energiaga, mis tähendab seda, et inimene on ori, makstes oma tööle ise peale. Teiseks on Euroopa Liidus just Eestis kõige vähem vabu päevi aastas. Eestimaalsed väärivad palju rohkem vabu päevi aastas, kui praegu võimaldatakse. Arvan, et vabade päevade juurde andmine hoopis tõstab inimeste tööviljakust. Inimesed on välja puhanud ja rohkem motiveeritud. Ka võiks kindlasti anda järgneva või eelneva päeva vabaks inimestele, kui riigipüha satub nädalavahetusele.See oleks õiglane.

Tööviljakusest enam, võiks tähelepanu pöörata aga lisaväärtuse loomisele. Kui tööviljakus on kvantitatiivne mõiste, siis lisaväärtus kvalitatiivne. Võiks mõelda, millises ulatuses luuakse lisaväärtust erinevates majandussektorites. Samuti, milline on siin avaliku sektori osatähtsus? Kuidas aitab kaasa lisaväärtuse loomisele ühiskonnas avalik sektor? Milline on poliitika ja erinevate valdkonnapoliitikate mõjusus? Kui efektiivselt on poliitikaid rakendunud?

Lasnamäe uuest turust

2011-05-24T19:06:00.001+03:00

21. mail avati Punane tn. 48 uus Lasnamäe turg. Lasnamäe turu avamine oli üks vajalik ettevõtmine, mille keskerakondlik linnavalitsus teoks tegi. Nädal ennem, avati Mustamäe turg, mille eestvedajaks ja üheks algatajaks oli ka sotsiaaldemokraadist linnaosavanem Lauri Laats. Arvestades Lasnamäe linnaosa elanike arvu (116 tuhat elanikku), siis Lasnamäel oleks potentsiaali veel ühe turu jaoks. Ka pole linnaosas ruumipuudust veel ühe turu ehitamiseks. Lasnamäe turu avamine elavdab kohalikku kaubandust ja laiendab väiketootjate kauplemisvõimalusi. Jääb ainult loota, et turu müügikoha maksumus ei hakka kauplejatele ülejõu käima, vaid sinna leiavad tee ka need kohalikud kauplejad, kes kauplevad oma toodanguga praegu asumite kaubanduskeskuste ees.

Kuidas tagada Lasnamäel paremat heakorda?

2011-05-15T13:22:00.000+03:00

Eelmisel aastal tegin halduskogus ettepaneku moodustada linnaosas halduskogu heakorra ja korrakaitse komisjon, mille tegevusvaldkondadeks oleks olnud heakorra, keskkonna ja korrakaitse küsimusega tegelemine. Uuringute järgi on just need küsimused lasnamäelaste jaoks kõige suuremat tähelepanu vajavad tegevusvaldkonnad. Kahjuks linnaosa halduskogu ei näinud sellise komisjoni jaoks vajadust, olenemata sellest, et seda toetasid suusõnaliselt ka osad halduskogu Keskerakonna liikmed. Põhjuseks toodi, et linnaosa halduskogul pole võimu ega volitust selles osas niikuinii midagi ära teha, et sellega tegeleb kommunaalamet. Ma arvan, et kui need probleemid on lasnamäelastele ühed olulisemad, siis peaks ka vastav komisjon linnaosa halduskogu juures tegutsema. Kõigil meil on meeles, millises olukorras olid sellel talvel Tallinna sõidu- ja kõnniteed. Lasnamäel on heakorra ja korrakaitse küsimused eriti teravad. Arvan, et komisjon oleks koostöös linnaosa valitsusega aidanud probleeme eelnevalt täpsemalt kaardistada ja seeläbi oleks võimalus olnud planeerida ka vastavaid vahendeid ja tegevusi. Heakorra ja haljastuse osas vajab Lasnamäe kindlasti lisavahendeid, arvestades kui suur on linnaosa territoorium ja kui palju on linnaosas tühermaad, mis vajab korrastamist. Rääkimata haljastusest, mis vajab samuti investeeringuid, nii uute haljasalade rajamiseks kui hooldamiseks. Nende rajamisel ja hooldamisel saaksid tööd ka paljud töötud.

Sotsiaalsetest töökohtadest

2011-05-14T21:23:00.000+03:00

Sellele talvel sai paar korda käidud Pirital Spordikeskuse juures avalikul uisuväljakul uisutamas. Nähes, kui populaarne oli uisuväljak Pirita elanike seas, viis mind mõttele, et selliseid avalikke uisuväljakuid võiks talveperioodil olla avatud ka Lasnamäe linnaosas. Lasnamäel on sportimisvõimalused talveperioodil piiratud. Uisuväljak koos uisulaenutusteenusega, annaks lasnamäelastele võimaluse veeta koos peredega tervislikult vaba aega. Samuti võimaldaks uisulaenutamine talveperioodil luua juurde kasulikke sotsiaalseid töökohti. Uisulaenutusteenusest saaks linn teenida ka vähesel määral omatulu. Lasnamäel näen ma potentsiaali kolmele sellisele avalikule uisuväljakule, arvestades linnaosa elanike arvu ja vaba maa olemasolu, kuhu uisuväljakuid saaks rajada. Suvel võiks neid uisuväljakuid kasutada avalike jalgpalli - või käsipalliväljakutena. Linnaosa sportimisvõimalused paraneksid ja inimesed saaksid töökohti.

Jalgrattalaenutuspunktidest

2011-05-14T20:38:00.000+03:00

Eelmisel aastal tegin ettepaneku Tallinna sotsiaaldemokraatide linnavolikogu fraktsioonile, et pealinnas võiksid olla jalgrattalaenutuspunktid, mis võimaldaksid inimestel oma jalgratta turvaliselt hoiule anda või jalgratast laenutada . Minu ettepanek oli, et jalgrattalaenutuspunktides võiks olla selleks loodud linna poolt sotsiaalsed töökohad inimestele, kes jalgrattaid välja laenutaksid. Nüüd on hea näha, et selle idee on Tallinna Linnavalitsus realiseerinud. Linn avab 15. mail kolm jalgrattalaenutuspunkti: Jaani kiriku kõrval, Harju tänava ääres, Kadrioru lossi lähedal. See positiivne otsus parandab kindlasti inimeste liikumisvõimalusi jalgrattal ja loob juurde hooajalisi sotsiaalseid töökohti. Jalgratastel liikumisvõimaluste paranemine tasub end ära inimeste tervise näol, võidab keskkond ja inimesed saavad töökohti. Loodan, et tulevikus avatakse jalgrattalaenutuspunkte ka mujal Tallinna linnaosades, mitte ainult turistide rohkes vana - ja kesklinnas. Kõige parem oleks, kui jalgattalaenutuspunktid asuksid jalgrattateede vahetus läheduses.

13. aprilli Lasnamäe linnaosa halduskogu koosolek

2011-04-19T11:28:00.001+03:00

13. aprillil toimus Lasnamäe linnaosa halduskogu koosolek, kus oli arutlusel kolm päevakorrapunkti. Esimene päevakorrapunkti all oli arutlusel Tallinna vene koolides õpetatavate ainete eesti keelele üleminekut kuni 60 protsendi ulatuses õppekavast. Teine päevakorrapunkt oli Betooni tn 18 detailplaneeringu arutamine. Kolmas päevakorrapunkt, oli minu esitatud arupärimine, uue Lasnamäe Linnaosa Valitsuse haldushoone ehitamise kohta.

1. Vene koolide üleminek suuremas osas eesti keelele tekitas halduskogus väga palju vaidlust. Kohal olid ka Lasnamäe venekeelsete gümnaasiumide direktorid, kes esitasid oma argumendid valitsuse plaani vastu. Arutelu aluseks oli Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõu "Taotluse esitamine Vabariigi Valitsusele mõnede Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide gümnaasiumide õppekeele kohta". Põhiargument, mida tõid välja venekeelsete koolide direktorid puudutas õpetajate kvalifikatsiooni. Sellise kvalifikatsiooniga õpetajaid ei ole praegu kusagilt võtta, kes oleksid võimelised selgeks tegema valdkonnaainet riigikeeles. Teine argument oli see,et reaal- ja loodusteadusi on vägagi keeruline venekeelsetele õpilastele õpetada eesti keeles. Kolmas argument oli toodud seletuskirjas, mis viitas sellele, et vene põhikoolide lõpetajate B1 keeletase pole piisav selleks, et suurendada eesti keeles õpetatavate ainete osakaalu gümnaasiumis. Kalev Kukk tõi välja pooltargumendid. Tema tõi välja seose tööturu ja keeleoskuse vahel. Halduskogu toetas linnavolikogu otsust. Isiklikult jäin erapooletuks. Arvan, et venekeelsete õpilaste keeleoskus peaks paranema, kuid seda võiks saavutada teistsuguste lahendustega. Eesti keeles võiks õpetada ainult ajalugu, eesti kirjandust, ühiskonnaõpetust.

Betooni tn 18 kinnistu detailplaneeringu kohta.

Tellija: Universial Industries Osaühing

Planeeritava ala suurus on ~9,23 ha

PROJEKTI EESMÄRK

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Betooni tn 18 kinnistu maakasutuse sihtotstarbe muutmine ja ehitusõiguse määramine tootmis- ja ärihoonete ehitamise eesmärgil.

OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

Planeeritav maaala hõlmab Lasnamäe linnaosas, Sõjamäe tööstuspiirkonnas asuvat Betooni tn 18 kinnistut , mille suurus on 76346 m² ja maakasutuse sihtotstarbeks on tootmismaa. Kinnistu on eraomandis. Planeeritavasse alasse jääb ka riigimaad. Kinnistu on hoonestatud. Ehitusregistri andmetel on kinnistul : betoonisõlm, ballooniladu, alajaam, santehnika tsehh, katlamaja ja kaks remonditöökoda.

Ehitus- ja majandustegevust kitsendavad planeeritaval alal AS Propaani gaasimahutitest tulenevad piirangud: -mahutite kaitsevöönd r= 200 m

eluohtlik ala, r= 233 m alates mahutitest
raskeima võimaliku õnnetuse ohuala, kus on ohustatud inimese tervis, r=470 m

PLANEERINGU LAHENDUS

Planeerimislahenduses kavandatakse kaasaegse äri- ja tootmiskvartali rajamine.

Planeeringuga nähakse ette Betooni tn 18 kinnistu ja sellest lõunasse jääva reformimata maa jagamine 8-ks krundiks, neist:

- 1 transpordimaa sihtotstarbega krunt;

- 4 tootmismaa sihtotstarbega krunti;

- 3 äri-ja tootmismaa sihtotstarbega krunti.

Transpordimaa sihtotstarbega krunt moodustatakse selleks, et tagada juurdepääsud planeeritavatele ehitusõigusega kruntidele.

Äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krundid planeeritakse Betooni tn poolsele küljele ning tootmismaa sihtotstarbega krundid raudtee poolsele alale.

Kruntide hoonestustiheduse ( k=0,85) määramisel on arvestatud ümbritsevate äri-ja tootmismaa kruntide hoonestustihedusega.

Parkimine on lahendatud iga krundi piires. Kokku on planeeringualale ettenähtud 315 parkimiskohta. Igale hoonestatud krundile on seatud vähemalt 15% haljastuse rajamise nõue kinnistu pinnast, mis on kokku 20400 m² kogu planeeritaval alal. Planeeringuga nähakse 20 m laiune rohekoridor Betooni tänavast kuni kõrgepinge liini koridorini. Betooni tänava äärde nähakse ette täiendava kõrghaljastuse rajamine.

Eskiislahendus on kooskõlastatud 20.05.09 Lasnamäe Linnaosa Halduskogus märkusteta.

Detailplaneering on kooskõlastatud 16.12.2009 Lasnamäe Linnaosa Halduskogus

märkusteta.

Käesoleval ajal esitatud Betooni tn 18 kinnistu detailplaneeringu põhilahendus on oluliselt muudetud. Vähendatud on kruntide arvu ja muudetud liikluse lahendust, mistõttu Tallinna Linnaplaneerimise Amet peab vajalikuks detailplaneeringu täiendavat kooskõlastamist.

Halduskogu kinnitas detailplaneeringu.

3. Kolmanda päevakorrapunkti all esitasin arupärimise, mis puudutas Lasnamäe Linnaosa Valitsuse uue haldushoone ehitamist Pae parki. Arupärimisele vastas linnaosa vanema kt Andrei Novikov. Nagu selgus tema vastustest, siis ehitusfirma Merko ehitab haldushoone oma kuludega, mille kohustuseks on ka Pae pargi piirkonna väljaarendamine . Ehitatavat haldushoonet rendib linnaosa viisteist aastat. Uue haldushoone rendihinna maksumuseks tuleb sama palju, kui oli vanas haldushoones. Ka on uues haldushoones ruutmeetreid sama palju, kui vanas haldushoones.

13. aprilli sotsiaal - ja tervishoiukomisjoni istung

2011-04-17T20:06:00.000+03:00

13. aprillil toimus Lasnamäe Halduskogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni istung. Komisjon tutvus alaealiste komisjoni tegevusega. Komisjoni tegevust tutvustas alaealiste komisjoni sekretär Inga Demidova. Komisjon on seitsemeliikmeline, sinna kuuluvad erinevate eluvaldkondade spetsialistid. Koimisjoni istungid toimuvad kaks korda kuus. Alaeliseks loetakse lapsi vanuses 7-18 eluaastat. Eelmisel aastal suunati alaealiste komisjoni 165 õpilast, nendest olid 100 poisid ja 65 tüdrukud. Alaeliste komisjoni suunatakse erinevate õigusrikkumiste eest ( vargused, koolivägivald, koolikohustuse mittetäitmine jmt). Komisjon lähtub oma tegevuses Alaelise mõjutamisvahendite seadusest http://kasulik.info/wlex/wLex/13335902.html. Lisaks sellele veel Karistusseadustikust , komisjoni põhimäärusest ja arengukavadest. Karistusena määratakse kas hoiatus või ühiskondlik kasulik töö. Viimane määramisel arvestatakse ka alaelise vanust. Samuti suunatakse alaeliste komisjonist psühholoogi, narkoloogi või muu spetsialisti juurde. Kõige raskem karistus on erikooli saatmine, seda kasutatakse tänapäeval vähe, tihtipeale siis, kui muud vahendid enam ei aita.

Lasnamäe linnaosa valitsus pidurdab huviringide tegevust Lindakivi Kultuurikeskuses

2011-04-03T13:35:00.001+03:00

Kultuuriga tegelemine Lasnamäe linnaosas on riskantne tegevus, eriti just kultuurivaenuliku linnaosa valitsuse tõttu. Seda enam oleks vaja mõistvat suhtumist linnaosa valitsuse poolt, et luua head ja soodsad eeldused kultuuriliseks tegevuseks. Lasnamäe kultuurielu südameks on Lindakivi Kultuurikeskus. Kultuurikeskuse "südametunnistus" asub aga kahjuks linnaosa valitsuses, kuna kultuurikeskuse tegevus allub otseselt linnaosa valitsusele. Linnaosa valitsus on aastate jooksul teinud kõik selleks, et linnaosa kultuurielus midagi ei muutuks. Linnaosa valitsuse otseseks ülesandeks peab olema luua häid eeldusi kultuuri ja huvihariduse arendamiseks Lasnamäe linnaosas. Imestan, et keegi üleüldse on huvitatud Lindakivi Kultuurikeskuses tegelema huvitegevusega. Üks põhjus, miks imestan, on see, et alates selle aasta algusest tõusid Lindakivi Kultuurikeskuses tegutsevatele huvitegevusvõimalust pakkuvatele mittetulundusühingutele ruumide rendihinnad ja seda kuni viiskümmend protsenti. Mõistan, et tõusnud on kütte -ja elektrihinnad, kuid vaatame asja teisest küljest. Lasnamäel kultuuriga tegelemine eeldab hoopis teistsugust lähenemist. Pigem tuleb kultuurile ja huviharidusega tegelemisele peale maksta või rendihinnad kultuurikeskuses madalal hoida. Praegune olukord on pannud väga paljud kultuurikeskuses tegutsevad mittetulundusühingud majanduslikult väga raskesse seisu.

Mina arvan, et Lindakivi kultuurikeskus ei saa areneda ega luua eeldusi kultuuri- ja huvihariduse arenguks niikaua, kuni see allub otseselt linnaosa valitsusele. Praegune kultuurikeskuse juhtimine on otseselt poliitiline. Juhtimise olukorda ja ülisuurt "juhtivtöötajate kaadrit" (direktor ja kaks asedirektorid) pole majanduslikult ega kultuurijuhtimise seisukohalt otstarbekas. Lindakivi Kultuurikeskuses ei ole sehkendavat ja linnaosa valitsuse vahel jooksvat direktorit, rääkimata asedirektoritest, üldse vaja. Selleks piisaks ka vaid kunstilisest juhist. Organisatsiooni struktuur peab vastama kultuurikeskuse eesmärkidele, kui need on arengukavas kirjas. Nende eelpoolmainitud sussilohistajate asemel peaks olema korralik projektikirjutaja, kes abistaks kultuurikeskuses tegutsevaid mittetulundusühinguid projektide kirjutamisel. Teiseks võiks olla inimene, kes tegutseks maja ruumide ja majas toimuvate ürituste müügiga. Lindakivi Kultuurikeskust on võimalik koosseisu optimeerimise ja omatulude suurendamise läbi palju efektiivsemalt majandada. Seeläbi areneks kultuuriline tegevus linnaosas. Viimases linnaosa infolehes kirjutab Lasnamäe linnaosa vanema asetäitja Tiia-Liis Jürgenson: "Meil on Lasnamäel esindatud mitmed erinevad käsitöö-, kunsti- jms ringid, kus tehakse imekauneid käsitöötooteid. Kahjuks aga eelmisel aastal ei kohanud ma laadal kordagi meie käsitöömeistrite tooteid. Kindlasti on paljud ostjad huvitatud eelkõige meie enda tehtud käsitöö-, kunsti- jms toodete ostmisest. Tahan rõhutada, et lasnamäelased võivad uhked olla meie linnaosas tegutsevate käsitööringide, taidlusgruppide jms kollektiivide tegevusest. Loodame, et käesoleval aastal saame lisaks taidluskollektiivide esinemistele näha laadal meie Lasnamäe käsitöömeistrite töid". Seda küsimust peaks lugupeetud linnaosa vanema asetäitja ise endale esitama. Niikaua, kui kultuurikeskus on poliitbroilerite ja Keskerakonnale ustavate jüngrite pelgupaik, ei arene linnaosas ka kultuuri - ega huvitegevus!

Lasnamäele ei ole vaja uut linnaosa valitsuse haldushoonet !

2011-03-20T18:46:00.000+02:00

Ajal, mil Tallinna linnas kärbitakse lasteaedade eelarveid ning teede ja tänavate hooldus jätab tugevalt soovida, on Lasnamäe linnaosa otsustanud hakata Pae parki rajama uut Lasnamäe Linnaosa Valitsuse haldushoonet, mille rajamise vajadus on rohkem kui segane ja pole minu arvates millegagi põhjendatud. Linna investeeringute plaan näeb selle aasta eelarves ette Ülemiste ristmiku väljaehitamise, Tondiraba jalakäijate tunneli rajamise, Kuristiku ja Läänemere gümnaasiumide tervikrenoveerimise. Linnaosavanem põhjendab uue hoone rajamist sellega, et vana linnaosa valitsuse hoone rendileping hakkab praeguses hoones ära lõppema ja vajatakse uut haldushoonet, mis rahuldaks Kalle Klandorfi sõnul linnaosaametnike ruumi ja müstilisi funktsionaalsuse vajadusi. Need funktsionaalsused, mida ametnikud vajavad oma töö tegemiseks, jätab linnaosavanem lahti seletamata. Saan aru, kui tegemist oleks polikliiniku, kooli või lasteaiaga, siis poleks seda raske põhjendada. Aga kas ametnike töötingimused linnaosa praeguses hoones olid siis nii talumatud, et selleks pidi uue hoone rajamist alusatama?! Teiseks probleemiks on see, et linna maksumaksjad ei tea siiani selle uue hoone rajamise maksumust. Sellega on asi segane ja kahtlane. Nagu on uudistest läbi jooksnud, siis hoone ehitab linnaosale valmis Merko Ehitus ja annab selle linnale rendile. Uues hoones saab olema kasulikku pinda 2500 m2. Siit tekivad järgmised küsimused: kui palju hakkab linn maksma Merkole iga kuu ruutmeetri pealt renti? Kui pikaks ajaks rendileping sõlmitakse? On ka veel teisi küsimusi, nt. kas kaaluti ka alternatiivina rendilepingu pikendamist praeguses hoones aadressil Punane tn. 16? Kas see variant oleks olnud soodsam või mitte? Kõik need küsimused on jäänud kahjuks õhku.

Halduskogude töökorraldusest vol. 2

2011-02-27T23:10:00.000+02:00

Viimasel halduskogu istungil tegi revisjonikomisjon kokkuvõtte halduskogu ja halduskogu komisjonide tegevusest. Üks probleem, mida revisjonikomisjon välja tõi, puudutas halduskogu liikmete osavõttu halduskogu istungitest ja komisjonide istungitest. Revisjonikomisjon tegi ettepaneku, et võiks rakendada karmimaid sanktsioone nende halduskogu liikmete suhtes, kes kohal ei käi. Tallinna põhimäärus sätestab, et kui halduskogu liige pole võtnud osa kolmest järjestikusest halduskogu koosolekust, siis peab tulema tema asemele asendusliige. Arvan, et linna põhimääruses võiks teha kaks olulist muudatust. Esimene punkt, mis vajaks muutmist, puudutab just koosolekutest osavõtmist. Halduskogu liige peab osa võtma aasta jooksul vähemalt pooltest halduskogu istungitest. Teine punkt, mis vajaks muutmist, on halduskogu koosolekute ettevalmistamine ja läbiviimine. Linna põhimääruse paragrahv 96 punkt 3 on kirjas, et üldjuhul käib halduskogu koos kord kuus. Minu arvates võiks istungid toimuda üle kuu, arvestades halduskogu töökoormust ja volitusi. Halduskogude päevakorras pole tihti niipalju päevakorrapunkte, et istungid peaksid toimuma iga kuu, samas võiks aga komisjonid käia koos kord kuus. Lisaks töökorralduse optimiseerimisele hoitaks kokku ka linnakodaniku raha, olgugi, et see summa ei pruugi olla pealtnäha suur, võiks see anda pikemas perspektiivis küllalt suure kokkuhoiu (halduskogu esimehe, aseesimeeste tasustamise põhimõtted tuleb kindlasti ümber vaadata, see pole vastavuses töö panusega). Halduskogude komisjonide roll peaks muidugi suurenema. Oluline oleks seadustada mittetulundusühingute esindajate kaasamine komisjonide tegevusse.

16. veebruari halduskogu koosolek

2011-02-21T19:45:00.001+02:00

16. veebruari Lasnamäe linnaosa halduskogu koosoleku päevakorra raames andis ülevaate Lasnamäe linnaosa kuritegevuse tendentsidest Ida - Politseiosakonna juht Tarvo Ingerainen ja linnaosa konstaablite juht Karina Fesjuk. Linnaosa kuritegevuses eelmiste aastatega olulisi muutusi pole toimunud. Kuritegevuse statistika pole oluliselt muutunud varasemate aastatega. Veel tutvustas Tarvo Ingerainen korteriühistutele mõeldud korrakaitselist projekti "Turvaline kodu". Seal tutvustatakse korteriühistutele munitsipaalpolitsei ja politsei ülesandeid jmt. Korteriühistu huvitatus oleneb palju ka sellest, kui aktiivne korteiühistu juhatus ise on. Tundsin ka huvi, mis piirkonnad on linnaosas kõige ohtlikumad isikuvastaste kuritegude poolest. Üldjoontes on ohtlikumad Majaka tn., Pae tn. piirkond ja Ümera tn. piirkond. Ingerainen ütles,et liiklusõnnetusi on palju Laagna teel ( üks põhjus on selles ,et lubatav sõidukiirus läheb 50 km/h üle 70 km/h ja vastupidi), Smuuli teerist, Peterburi mnt. Ümera 3 vajaks reguleerivat foori. Viimase kohta on linnaosavalitsus teinud ettepaneku ka linna transpordiametile lisada see investeeringute kavasse.

Teise päevakorrapunktina kinnitas halduskogu Suur-Sõjamäe tn 42 detailplaneeringu eskiisilahenduse . Üldplaneeringus on arvestatud ka Suur-Sõjamäe tee laiendusega.

Suur-Sõjamäe tn 42 kinnistu detailplaneeringu eskiisi kohta.

Tellija: Tallinna Linnaplaneerimise Amet

Planeeritava ala suurus on ~0,3 ha

PROJEKTI EESMÄRK

Detailplaneeringu eskiisi koostamise eesmärgiks on määrata kinnistule ehitusõigus büroohoone ehitamiseks ning määrata kinnistu sihtotstarbeks ärimaa ( praegu elamumaa). Moodustada planeeritaval alal transpordimaa krunt pinnaga 79 m², mis paikneb Kinnistu Suur-Sõjamäe tn 42 kinnistu piiril ja on seni kasutuse otstarbeta reformimata riigimaa osa.

OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

Planeeritav maaala asub Lasnamäe linnaosas Sõjamäe asumis. Planeeritaval alal asub Tallinna linna omandis olev kinnistu pinnaga 1549 m². Kinnistul paikneb 1920-datel aastatel ehitatud 2-korruseline puidust elamu vare. Kinnistust põhja pool on linna omandis olev Suur-Sõjamäe tänav. Lõunas, läänes ja idas on tootmismaa krundid.

PLANEERINGU ESKIISLAHENDUS

Planeerimislahenduses kavandatakse kinnistule Suur-Sõjamäe tn 42 ehitusõigus büroohoone ehitamiseks. Kinnistu senine maakasutuse sihtotstarve „elamumaa“ muudetakse sihtotstarbeks „ärimaa“.

Planeeritaval kinnistul olemasolev puitelamu vare lammutatakse. Krundile ehitatakse büroohoone, kus võib olla ka väike kauplus.

Krunt on suurusega 1549 m2 ja 100% ärimaa sihtotstarbega

Lubatud hoonete arv krundil 1

Maksimaalne lubatud korruselisus 2, kõrgus maapinnast kuni 7 m

Maksimaalne ehitusalune pind 450 m2

Parkimiskohtade arv 8. (norm 7 )

Kogu hoonestusala tihedus on 0,51

Juurdepääs planeeritavale krundile on kavandatud Suur-Sõjamäe tänavalt krundi loodepoolsest nurgast. Planeeringus on arvestatud Suur-Sõjamäe tänava rekonstrueerimisega vastavalt AS-s K-Projekti koostatavale projektile.

Kinnistul säilitatakse olemasolevad väärtuslikud puud ja istutatakse juurde 3 lehtpuud, lisaks istutatakse üksikuid ilupõõsaid, ronitaimi ja rajatakse põõsashekke piirete äärde müra ja tolmu kahjuliku mõju leevendamiseks.

Reformimata riigimaast moodustatakse 79 m² suurune krunt , mille sihtotstarbeks määratakse transpordimaa. Moodustatav krunt liidetakse hiljem linnale kuuluva

Suur-Sõjamäe tänavamaaga.

19.novembril 2008 kooskõlastas Lasnamäe Halduskogu Suur-Sõjamäe tn 42 kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse. Sel ajal oli Suur-Sõjamäe tn 42 kinnistule kavandatud laste asenduskodu ja varjupaiga rajamine ja maa sihtotstarbeks sotsiaalmaa. Tuginedes Tervisekaitseinspektsiooni Tallina tervisekaitsetalituse 31. märtsi 2009 otsusele nr 3-1/812, kus ollakse vastu lasteasutuse rajamisele aadressil Suur-Sõjamäe tn 42 (asukoht tootmisrajoonis ning läheduses asuva lennuvälja müraga ), lõpetas Tallinna Linnaplaneerimise Amet lasteasenduskodu kavandamise. Nüüd on Linnaplaneerimise Ametis heaks kiidetud uus lahendus, mida eelnevalt tutvustati.

Kolmanda päevakorrapunktina arutas halduskogu Kärberi tn 38 ajutise automaattankla eskiisiprojekti. Halduskogu seda ei toetanud, kuna esitatud lahendus ei ole kooskõlas kehtestatud detailplaneeringuga.

Kärberi tn 38 kinnistule ajutise automaattankla projekteerimise kohta.

Tellija: KINNISVARAVALDUSE AS ja

OÜ ECO TANKLAD

OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

Tallinna Linnavolikogu 22.08. 2002 otsusega nr 332 on kehtestatud Lasnamäe V mikrorajooni keskosa Ümera ja K.Kärberi tn vahelise ala detailplaneering. Nimetatud detailplaneeringuga on kavandatud Kärberi tn 38 krundile, mille suurus on 2172 m², 2-korruseline ärihoone ehitusaluse pinnaga 700 m². Krundi sihtotstarve on ärimaa.

Detailplaneeringu kehtestamisest alates pole ärihoone rajamise soovijaid ja maa on kasutuseta.

Kinnisvaravalduse AS on koostanud ettepaneku, kus 262 m² suurusele alale Kärberi tn 38 krundist on kavandatud ajutine automaattankla. Nimetatud eskiislahenduse on kooskõlastanud põhimõtteliselt Tallinna Keskkonnamet, Tallinna Transpordiamet ja Lasnamäe LOV.

Eelpool nimetatud ajutise tankla eskiis esitati Tallinna Linnaplaneerimise Ametile projekteerimistingimuste taotlemiseks Kärberi tn 38 krundi osale ajutise automaattankla

projekteerimiseks. Tallinna Linnaplaneerimise Amet ei nõustunud projekteerimistingimuste väljastamisega põhjusel, et ala asub elamute ja lasteaedade lähedal.

ESKIISLAHENDUS

Automaattankla rajamiseks vajalik maa on 12,5 x 21 m s.o. 262 m². (krunt 2172 m² )

Automaattanklasse paigaldatakse nelja püstoliga tankur. Tankla saare maa alla paigutatakse 30 m³ mahuti – diameetriga 2,0 m ja pikkusega 10,4 m, mis on jagatud bensiini ja diiselkütuse vahel kaheks sektsiooniks. Mahuti on topeltseintega ja varustatud lekkeandurite ja tulekaitseklappidega.

Turvalisuse tagamiseks paigutatakse tanklasse jälgimiseks turvakaamerad ja tankuri püstolitele paigaldatakse gaasitagastussüsteem.

Nelja päevakorrapunkti oli esitanud Kalev Kukk. Ettepanek oli muuta Asunduse tänava liiklus ühesuunaliseks. Linnavalitsus oli selle vahepeal teoks teinud..

Viiendaks, toimus muudatus halduskogu koosseisus. Erika Konovalovat hakkab halduskogu asendusliikmena asendama Igor Kilp (Reformierakond) .

Kuuenda punktina, tegi kokkuvõtte halduskogu pea pooleteise aasta tööst halduskogu revisjonikomisjon. Revisjonikomisjon juhtis tähelepanu halduskogu istungitelt pidevalt puudujate suurele arvule , viidates linna põhimäärusele, et paljud halduskogu liikmed ei käi kohal ja nende asemel võiks tulla halduskogusse asendusliige ( kui inimene on kolm korda järjestikkuselt halduskogu istungilt puudunud, siis peab ta koha vabastama asendusliikmele). Komisjon tegi ettepaneku, et kui osavõtuprotsent istungitest langeb alla kolmekümne protsendi, võiks halduskogu koht vabaneda asendusliikmele (selle ettepaneku esitamine kuulub konkreetsemalt linnavolikogu pädevusse, kes teeks ettepaneku muuta linna põhimääruses vastavat punkti) . Veel uuris revisjonikomisjon, kas kõikidel komisjonidel on tehtud tööplaanid. Ise juhtisin revisjonikomisjoni ja halduskogu tähelepanu sellele, et osad saadikud panevad oma allkirja halduskogu või komisjoni istungil, kuid istungil viibivad lühikest aega. Seega ei viibi istungi lõpuni. See pole aus, kuna koosolek on tasustatud - see näitab suhtumist valijatesse. Veel tegin märkuse selle kohta, et Lasnamäe linnaosa vanem võiks samuti aeg-ajalt halduskogu istungitel viibida. Halduskogu ja revisjonikomisjoni ülesandeid kavatsen puudutada põhjalikumalt järgmistes oma blogi sissekannetes.

9. veebruari sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni istung

2011-02-11T14:25:00.000+02:00

9. veebruaril tutvus komisjon Lasnamäel Pae tn. 19 asuva sotsiaalhoolekande osakonna juures pakutava puudust kannatavate inimeste toitlustamise abiga (supiköögiga). Supiköögist andis põgusa ülevaate supiköögi perenaine. Supiköök on avatud kolm korda nädalas ülepäeviti (E,K,R). Toidutalongide alusel saab süüa viiskümmend viis inimest, kuigi tegelik vajadus on palju suurem. Ühe inimese üks toitlustuskord maksab 2 eurot ja 11 senti. Selle eest saavad abivajajad ühe taldrikutäie suppi ja kääru leiba. Abivajajate seas on erineva sotsiaalse taustaga inimesi. On töötuid, paljulapselisi perekondi, erivajadusega inimesi ja neid, kellel on liiga väike pension. Supikööki on järjest rohkem hakanud külastama ka nooremad inimesed, kes pole leidnud endale rakendust tööjõuturul, mille tingib ka küllalt kõrge tööpuudus noorte seas. Suppi on võimalik süüa kohapeal või võtta koju kaasa. Enamik võtab koju kaasa.

Supiköök ei ole loomulkult mingi lahendus, see on sotsiaalprobleemide tagajärg. Samas, kui abivajajaid on linnaosas sadakond, siis peaks lisaraha abivajajate toitlustamiseks leidma, mitte jätma inimesed hätta. Arvan, et selline raha linnaeelarvest oleks kindlasti leitav, nt. linnaosa "nõunike" koondamisega või linnaosa juhtivametnike palga alandamise näol. Leian, et see pole kuigi suur ohver. Pikemas perspektiivis on ennetavalt vaja luua riigi ja kohaliku omavalitsuse poolt turvaline sotsiaalmajanduslik keskkond, et inimesed ei peaks üldse supiköögi ukse taha minema. Küsimus on prioriteetides!

Mille järgi hinnata kandidaate?

2011-01-23T12:31:00.000+02:00

Lähenevad Riigikogu valimised panevad küsima, millist kandidaati valida ja mille järgi valida ? Millised oskused ja isikuomadused peaksid kandidaadil olema? Jättes kõrvale praeguse valimiskorra, mis ei ole vähetähtis kandidaadi valituks osutumisel. Toon aga välja mõned olulised punktid minu jaoks, mille järgi võiks kandidaadi sobivust hinnata.

Esiteks kandidaadi haridus, haritus ja silmaring. Milline on tema varasem hariduslik taust, lugemus, mõttemaailm. Teiseks, kandidaadi teadmised riigi ja ühiskonna toimimisest. Kas tema valmislubadused on poliitliselt adekvaatsed. Oluline on see, kuidas kandidaat tunneb kehtivat seadusandlust, riigi haldussüsteemi ja riigi ülesehitust, majandust. Samuti ühiskonnaprobleemide tundmine, mille osaks on uuringute läbitöötamine, suhtlemine huvigruppidega jne. Kolmandaks, moraalsed omadused. Siinjuures saab vaadata kandidaadi käitumist, sõnavõtte meedias. Kuidas ta kulutab maksumaksja raha ja muid hüvesid. Neljandaks, kui efektiivne ja tulemuslik on kandidaadi töö. Kui palju on ta osalenud Riigikogu töös ( esitanud eelnõusid, eelnõu täiendusi ja parandusi, kirjutanud raporteid, osalenud istungitel jne ).

Kuidas mõõta poliitikute tööd?

2011-01-04T16:51:00.001+02:00

Poliitikuid, kes toimetavad erinevates valitud kogudes on sarjatud tihti seepärast,et nende tööpanus ja töötasu pole omavahel korrelatsioonis. Kuidas mõõta siis poliitiku tööd? Milliste kriteeriumide alusel seda mõõta? Ise pakun välja järgnevad mõõdikud: istungil kohal oldud korrad versus puudutud korrad, esitatud eelnõude arv, küsitud küsimuste ja sõnavõttude arv, läbitöötatud materjalide hulk, tagasiside valijatele oma tegevusest. Loomulikult on oluline, millise sisuga ja kui adekvaatsed (reaalse eluga haakuvad) on esiatatud parandusettepanekud seaduseelnõudesse, samuti kuidas ollakse kursis kitsamate valdkonnapoliitikatega ja ühiskonna probleemidega Kõik see näitab poliitiku pädevust ja suhtumist valijatesse. Võibki küsida, millist lisaväärtust poliitikud peaksid looma või eeldusi selle väärtuse tekkimiseks ühiskonnas ja riigis?! Poliitikute adekvaatne tegevus loob eeldusi selleks, et riigis asjad laabuksid korrapäraselt. Loomulikult ei tohi unustada poliitikas loovust, mis on oluline arengueeldus. Lahenduste otsimine ja lahenduste leidmine probleemidele peab olema riigimehe ja - naise põhiülesanne poliitikas. Poliitik peab endalt küsima, kas ta on oma töötasu auga välja teeninud, mitte ei ole tegelenud sussilohistamisega ega kontsaklöbistamisega.

15. detsembri haldukogu istung

2010-12-24T09:50:00.000+02:00

Selle aasta viimasel halduskogu istungil kinnitati kaks detailplaneeringut. Lasnamäe tn 8 kinnistu. Projekti eesmärk on muuta maa sihtotstarvet sotsiaalmaast elamu - ja ärimaaks. Olemasolev 5-korruseline polikliinikuhoone kavatsetakse lammutada ja sinna asemele ehitada 13-korruseline ärihoone. Haljastuse osakaal on krundil 21,7 %. Detailplaneering kiideti halduskogu poolt heaks.

Teine päevakorrapunkt puudutas Betooni tn 34 detailplaneeringu eskiisi. Projekti eesmärk on Betooni tn 34 kinnistu jagada kruntideks. Kruntidele on planeeritud tootmis- ja ärihoonete ehitamine. Detailplaneeringu eskiis kiideti halduskogu poolt heaks.

8.detsembri sotsiaal - ja tervishoiukomisjoni koosolek

2010-12-10T17:43:00.000+02:00

8. detsembril toimus Lasnamäe Linnaosa Halduskogu sotsiaal - ja tervishoiukomisjoni koosolek. Komisjoni päevakorras oli kaks päevakorrapunkti. Tutvumine Lasnamäe Sotsiaalkeskuse Laste Päevakeskusega aadressil Katleri 2 a ja ettepanekute esitamine 2011. komisjoni esimese poolaasta tööplaani.

Lasnamäe Sotsiaalkeskuse Laste Päevakeskus tegutseb 2006. aasta sügisest. Päevakeskuse teenus on tasuta. Teenuse eesmärk on perede toimetulekuraskuste ennetamine, teadlikkuse tõstmine sotsiaalsete probleemide lahendamisel, tõrjutuse vältimine, päevase rakenduse pakkumine ning tekkinud probleemidele lahenduste leidmine. Sihtgrupiks on toimetulekuraskustes perede põhikoolis õppivad lapsed, kellel on probleeme õppimisega, suhtlemisega ja nende vanemad. Teenuse vajaduse otsustab tavaliselt linnaosa lastekaitse spetsialist. Suunajaks võib olla ka kool või lapsevanem. Ka laps ise võib päevakeskuse poole pöörduda. Teenus sisaldab: õpiabi andmist, nõustamist kasvatus - ja kooliküsimustes, psühholoogilist nõustamist, arendavat vaba aja sisustamist jmt tegevusi. Lastega tegeletakse individuaalse tööplaani alusel. Toimub tihe koostöö kooli, perekonna ja päevakeskuse töötajate vahel. Päevakeskuses saavad lasped viibida 11.00 - 18.00 - ni. Keskuses töötavad pedagoog, sotsiaalpedagoog ja psühholoog. Keskuse ruumides on olemas kunstiklass, spordisaal, arvutiklass, lauamängud. Olemas on köök, kus lasped saavad ise süüa teha . Korra kuus on planeeritud külastada näitusi, muuseume, teatrietendusi, spordivõistlusi. Samuti tähistatakse laste sünnipäevi ja muid tähtpäevi. Koolivaheajal ja suvel korraldatakse linnalaagreid.

Praegu on suunatud lapsi lastekaitse spetsialistide poolt 32 last. Need lapsed vajavad igapäevast õpiabi. Suunatud lastel on lubatud võtta kaasa ka reedeti sõber või klassikaaslane. 2009. aastal käis keskuses 209 last. 2010. aasta novembris oli külastusi juba 433 korral. Probleemid lastega on : käitumis- ja suhtlemisraskused, õpiraskused, koolikohustuse lünklik täitmine, kriisiolukorrad jt probleemid. Probeemid ka vanematega: piiratud materiaalsed võimalused, vähene huvi lapse tegemiste vastu, sotsiaalsed ja käitumuslikud probleemid. Arenguplaanis näeb keskus ette teenuse kvaliteedi arendamist ja kvaliteedi tõstmist, samuti ruumide maksimaalset kasutamist.

Näen, et selliseid perekondi on Lasnamäe linnaosas küllalt palju, kes vajaksid selliseid teenuseid, mida keskus pakub. Kindlasti oleks vajalik rohkem lapsi suunata. Vajaks aga tagasisidet kuidas on lapsed tulevikus oma probeemidega hakkama saanud, kuidas neil on elus läinud. Selle järgi saame mõõta pakutava teenuse tulemuslikkust. Teiseks ülevaade nendest lastest, kes sellist teenust linnaosas vajaksid. Kolmandaks juba mainitud materiaalse inventari võimalikult efektiivne kasutamine, mis seotud mõneti ka lisarahastamisega.

Komisjonis arutati ka teise päevakorrapunktina komisjoni järgmise aasta esimese poolaasta tööplaani. Tegin ise mitmeid ettepanekuid järgmise aasta tööplaani. Enamus on seotud linnaosas tegutsevate toimetulekuraskustega inimeste abistamisega tegelevate asutuste tegevusega tutvumisest. Oluline on, et komisjoni tegevus oleks suunatud ühiskonnas aktuaalsetele sotsiaalsetele probleemidele lahenduste otsimisega. Seepärast on oluline saada täpne ülevaade olukorrast ja abivajavatele inimestele teenuseid pakkuvate asutuste vajadustest.

Bürokraatia vähendamisest

2010-11-28T13:56:00.000+02:00

Ametist lahkunud Tallinna abilinnapea Jüri Pihli üheks eesmärgiks oli ka bürokraatia vähendamine Tallinna linnas. Seda tööd peaks nüüd jätkama uus abilinnapea Vadim Belobrovtsev. Täpsustuseks võib öelda, et mitte igasugune bürokraatia pole halb, vaid just selline asjaajamine, mis jooksutab inimest, on maksumaksjale kallis jne. Selline bürokraatia on ebaefektiivne ja pole maksumaksja huvidest lähtuv. Seda bürokraatiat, mis on efektiivne, iseloomustab asjade sujuvus, läbipaistvus, kiirus, korrektsus.

Paljud inimesed, kes töötavad erasektoris, ütlevad, et riigiametnikud ja avalik sektor kulutab mõtetult ja ebaefektiivselt raha, ei loo lisaväärtust nii nagu teeb seda erasektor. Samuti öeldakse, et avalik sektor pole niipalju palku kärpinud kui seda on teinud erasekor. Minu arvates peaks lisaväärtuse arvutamiseks avalikus sektoris kasutama teisi kriteeriume kui erasektoris, kus selle väljundiks on sissetulev raha. Riigiameti puhul peaks hindama seda, kui hästi riigi - või kohaliku omavalitsuse ametnik teeb oma tööd - kiiresti, korrektselt, efektiivselt. Efektiivne bürokraatia peaks toetama ka erasektori tegevust. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnike töökoormus on valdkonniti erinev. Kindlasti on palju tööd sotsiaaltöötajatel, õpetajatel, politseinikel. Tallinna linna näitel peaks bürokraatia efektiivsemaks muutmise konkreetsetele tegevustele eelnema põhjalik sõltumatu audit. Tuleb vaadata ka organisatsioonilist ülesehitust linnaametites ja linnaosade allasutustes. Väga paljudes linnaasutsutest ja allasutsustes on ametikohti, nende seas ametikohti, kus palk ja töökoormus pole omavahel korreleeruvad. Teiseks bürokraatia efektiivsuse parandamiseks linnas on vastuvõtuaegade pikendamine ning e - teenuste arendamine, dubleerivate ametikohtade vähendamine. Teiseks küsimuseks on bürokraatliku käsuliini ülesehituse loogilisus ja tegevuste läbipaistvus. Bürokraatia hakkab lisaväärtust looma ühiskonda siis, kui inimene saab oma probleemidele, küsimustele kiire lahenduse. Riigiametniku kutsestandardi ja avaliku teenuse ühtse üleriigilise standardi väljatöötamine on väga vajalik, et inimesed saaksid olenemata geograafilisest asukohast oma muredele ametnikult lahenduse.

17. novembri Lasnamäe linnaosa halduskogu istung

2010-11-19T13:49:00.002+02:00

17. novembril toimus Lasnamäe linnaosa halduskogu istung, kus päevakorras oli paarikümne Lasnamäe kooli ja lasteaia arengukavade kinnitamine; Lagedi tee 3B, 9A, 11 ja 11A detailplaneeringu eskiisi tutvustamine ja arutelu; heakorra ja korrakaitse komisjoni moodustamise eelnõu; uue halduskogu liikme Tiit Kuninga kinnitamine Diana Arno asemele.

Lagedi tee 3B, 9A, 11 ja 11A kinnistute detailplaneeringu eskiisi kohta.

Tellija: Osaühing Favorte ja OÜ Vitelium

Planeeritava ala suurus on 24 ha

PROJEKTI EESMÄRK

Detailplaneeringu eskiisi koostamise eesmärgiks on Lagedi tee 3b, 9a, 11 ja11a kinnistute jagamine, maa sihtotstarbe muutmine, ehitusõiguse määramine äri- ja tootmishoonete rajamiseks, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine.

OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

Planeeritav maa-ala asub Tallinna idapiiril, Lasnamäel Väo asumis Pirita jõe ja Lagedi tee vahel. Planeeritav ala koosneb neljast kinnistust: Lagedi tee 3B (0,9781 ha), Lagedi tee 9A

(12,445 ha), Lagedi tee 11 (5,4634 ha), Lagedi tee 11A (4.1846 ha) Lagedi tee 3B, 9A ja 11A kinnistud on hoonestamata. Lagedi tee 11 kinnistul asub üks väikeelamu koos kõrvalhoonetega. Planeeritavat ala läbib Väo oja. Vastavalt koostamisel olevale Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringule on määratud alale äri-, äri- ja tootmismaa ja tootmismaa funktsioonid. Vaadeldav ala on põhiosas lage; tegemist on endiste õhukestel paealadel olnud põllu -ja heinamaadega. Kõrghaljastus kasvab põhiliselt endiste kinnistute piiridel (harilikud saared ja toomingad, remmelgad). Pirita jõe äärsetel aladel kasvad harilik saar, hall-lepp, harilik pihlakas ja harilik toomingas. Planeeritava ala idaküljel on 1970-ndatel aastatel rajatud torkava kuuse puistu, mille keskel hariliku kuuse grupid. Planeeritaval alal on veel üksikuid puudegruppe, kus kasvavad torkavad kuused, harilikud tammed ja kuldkased. Planeeritava ala kaguküljel kulgeb raudteetrass.

PLANEERINGU ESKIISLAHENDUS

Detailplaneeringuga on planeeritud maa-ala jagada kokku 42-ks krundiks.

Lagedi tee 3B kinnistule on planeeritud üks krunt:

Suurusega 9781,0 m²; sihtotstarve 50% ärimaa ja 50% tootmismaa hoonete arv krundil kuni 3, korruselisus 4, Maks kõrgus 16.00 m.

Lagedi tee 9A kinnistu jagatakse 23 krundiks:

14 krunti on planeeritud - 50% ärimaa ja 50% tootmismaa sihtotstarbega;

3 krunti on planeeritud – 100% ärimaa sihtotstarbega;

4 krunti on planeeritud – 100% transpordimaa sihtotstarbega;

2 krunti on planeeritud - 100% sotsiaalmaa sihtotstarbega (väärtuslik kõrghaljastus);

Lagedi tee 11 ja Lagedi tee 11A kinnistud on kavas jagada 18 krundiks.

5 krunti on planeeritud - 50% ärimaa ja 50% tootmismaa sihtotstarbega;

7 krunti on planeeritud - 100% tootmismaa sihtotstarbega;

1 krunt on planeeritud - 100% elamumaa sihtotstarbega- krundil on olemasolev ühepere elamu 1 krunt on planeeritud – 100% ärimaa sihtotstarbega;

2 krunti on planeeritud sotsiaalmaa sihtotstarbega;

1 krunt on planeeritud transpordimaa sihtotstarbega;

1 krunt on planeeritud maatulundusmaa sihtotstarbega;

Kavandatud hoonestustihedus planeeritaval alal k- 0, 62.

Kommentaar: Tegemist on eramaaga. Detailiplaneeringut tutvustasid Vello Karu ja R-Konsult peaarhitekt Irina Raud. Detailplaneering eskiis kiideti halduskogu poolt heaks.

Teise päeakorra punktina oli paarikümne Lasnamäe kooli ja lasteaia arengukava kinnitamine. Ütlen, et ei hääletanud, kuna pean sellisel kujul koolide ja lasteaedade arengukavade kinnitamist absurdseks ja halduskogu pädevust kompromiteerivaks. Miks ma nii arvan? Esiteks pole halduskogu liikmel võimalik arengukavadega tutvuda muul moel kui ainult kohapeal kantseleis, e-postile seda ei saadeta. Olgem ausad, koha peale minekuks keset tööpäeva - selleks puudub ajaressurss. Teiseks ei ole kõiki rengukavasid läbi lugenud ka kultuuri- ja hariduskomisjoni esimees ega liikmed Kolmandaks võib ju halduskogu need arengukavad heaks kiita (heauskselt, ilma eelnevalt läbi lugemata), kuid Haridusamet võib arengukava tagasi lükata ja palub koolil või lasteaial viia sisse parandused. Pean sellist olukorda absurdseks ja seepärast ei saa osaleda selliste dokumentide heakskiitmisel. Ka tundub, et nõuded arengukavade struktuurile ja sisule pole selged, rääkimata sellest, et seda võiksid ja peaksid teadma halduskogu liikmed. Arvan, et sellist absurdset olukorda poleks, kui arengukavasid vaataks läbi ainult Tallinna Haridusamet. Pole ju mõtet vahelülina arengukavasid halduskokku kinnitamiseks saata, kuna selleks puudub halduskogul vastav pädevus. Samuti pole sellist pädevust linnaosa halduskogu kultuuri - ja hariduskomisjonil. Loomulikult oleks sellel mõtet siis, kui halduskogud omaks reaalselt otsustusõigust ja halduskogu ettepanekutega arvestaks Tallinna linn. See aga eeldab Tallinna linna põhimääruse muutmist, mis suurendaks halduskogude volitusi. Samuti peaks tagatud olema siis ka vastav kompetents halduskogude komisjonides (näen ühe võimalusena kaasata koolijuhte, sõltumatuid spetsialiste ja mittetulundusühingute esindajaid).

Kolmas päevakorra punkt oli esitatud minu ja SDE Lasnamäe halduskogu fraktsiooni poolt. Eelnõu puudutas heakorra ja korrakaitse ajutise komisjoni moodustamist. See eelnõupunkt tekitas mul erimeelsusi halduskogu esimehe Johannes-Elmar Truu ja linnaosa vanema asetäitja Andrei Novikoviga . Johannes-Elmar Truu arvas, et heakorra ja korrakaitse komisjoni moodustamiseks pole vajadust, kuna probleemi ei ole ja inimesi see ei huvita. Minu argument oli, et need teemad on linnosa elanike jaoks väga olulised, mida põhjendasin ka eelnõu seletuskirjas. Halduskogu esimehe arvates teab ja oskab linnaosa vanem Kalle Klandorf "reageerida" kui mingi probleem tekib. Minu arust on viitab selline suhtumine pigem 70 - ndate ENSV-le, kus valitses pime stagnatsioon. Lasnamäe linnaosa vanem ei ole linnaosa omanik. Novikovi arust ei ole samuti mõtekas seda komisjoni moodustada, kuna see suurendaks niigi koormatud linnaosa ametnike töökoormust:))) . Ka arvab ta seda, et see on linnaameti ülesanne ja Lasnamäel ei ole sellist komisjoni vaja. Minu vastuväide ja küsimus oli, et kas siis linnaosa halduskogu teistel komisjonidel on mõtet?! Nende vastustest võib välja lugeda, et selline lähenemisnurk on linnaosale võõras, hirmutav ja ohtlik. Seepärast kardetakse ka taolist pretsedenti luua. Kahjuks ei suutnud ei Johannes - Elmar Truu ega Andrei Novikov põhjendatult argumenteerida, miks pole Lasnamäe halduskogu juurde heakorra ja korrakaitse komisjoni vaja. Seda imelikum, et teistes linnaosades on olemas komisjonid, mis nende küsimustega tegelevad. Heameel, et minu ettepanekut toetas sõnavõtuga ka eelmise halduskogu koosseisu korrakaitse komisjoni esimees Tiit Kuningas, kes määrati nüüd Diana Arno asendusliikmeks halduskogusse, kuna Diana Arno loobus halduskogu tööst. Halduskogu hääletas: 4 - poolt ja 6 - vastu. Kõik sotsiaaldemokraadid ja üks keskerakondlane hääletasid otsuse poolt. Osa halduskogu liikmeid oli selle päevakorra punkti arutamiseks juba saalist lahkunud. Lisan siia juurde ka eelnõu ja eelnõu seletuskirja.

Tallinna Lasnamäe Linnaosa Halduskogule

Heakorra ja korrakaitse komisjoni moodustamise eelnõu

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 8 ja Tallinna põhimääruse § 99 lg 1-st moodustada Lasnamäe Linnaosa Halduskogu ajutise komisjonina heakorra ja korrakaitse komisjon.

Komisjoni töövaldkondadeks määrata heakorra, keskkonna ja korrakaitse küsimused.

Lasnamäe linnaosa halduskogu heakorra ja korrakaitse komisjoni moodustamine

Seletuskiri

Pean õigeks Lasnamäe linnaosa halduskogu juurde moodustada heakorra ja korrakaitse ajutise komisjoni. Ajutise komisjoni tööülesanneteks oleks heakorra, keskkonna ja korrakaitse küsimustega tegelemine. Seda enam, et teiste halduskogu komisjonide tööülesannete hulka nende valdkondadega tegelemine ei kuulu.Ühe ajutise komisjoni moodustamine nende kolme valdkonnaga tegelemiseks oleks optimaalne. Lasnamäel on need piisavalt olulise tähtsusega valdkonnad, et mitte jätta neid tähelepanuta. Näiteks elukeskkonna küsimusena on olnud üleval Väo karjäär, Lasnamäe tööstusalal paiknevad tööstusobjektid, olukord linnaosa heakorra ja prügiveoga pole samuti kiita. Linnaosas on palju tühermaad kus probleemiks vedelev prügi, samuti kortermajade juures suurekaliibriline prügi äravedu.

Ka korrakaitse küsimustes oleks ikkagi vajalik vahetada pidevalt informatsiooni politsei ja munitsipaalpolitsei esindajatega, kaasta mtü Naabrivalve esindajaid komisjoni tegevusse. Eelpool nimetatud teemad on väga olulise tähtsusega ka linnaosa elanike jaoks. See tuleb välja ka erinevatest küsitlustest, mis on läbiviidud linnaosa elanike seas, kus tuuakse välja just probleemid, mis puudutavad elukeskkonda ja kuritegevust. Seepärast toetab sotsiaaldemokraatide fraktsioon seda eelnõud ja paluvad toetada ka teiste parteide esindajail antud eelnõud.

Hermo Kuusk

Lasnamäe linnaosa halduskogu liige

10. novembri sotsiaal - ja tervishoiukomisjoni istung

2010-11-13T13:04:00.000+02:00

10. novembri sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni istungi päevakorras oli tutvumine Lasnamäe Sotsiaalkeskuse tegevusega. Lisaks sellele andis komisjoni esimees Svetlana Koroljova ülevaate nendest linna sotsiaalhoonekande valdkonnas tegutsevatest mittetulundusühingutest, kes said rahastuse oma europrojektidele.

Lasnamäe Sotsiaalkeskus on tegutsenud juba viisteist aastat. Lasnamäe Sotsiaalkeskuse alla kuuluvad: Eakate päevakeskus (Killustiku 16), Laste päevakeskus (Katleri 2a). Lisaks sellele kureerib Lasnamäe Sotsiaalkeskus ka koduhooldusteenuseid linnaosas. Lasnamäe Sotsiaalkeskuste allüksuste juhtimine toimub aadressil Killustiku 16, seal kus asub Eakate päevakeskus. Lasnamäe Sotsiaalkeskus pakub erinevaid huviringe ja teenuseid eakatele nagu näiteks: juuksur, masaaž, pediküür, maniküür, saun. Eakatel on võimalus huviringides tegeleda käsitööga, õppida võõrkeeli ja arvutit. Pakutavad teenused on odavamad.

Laste päevakeskuses tegutseb kolm töötajat (pedagoog, psühholoog, sotsiaalpedagoog). Päevakeskusesse suunatud lapsi on seal 32. Lapsed, kes sinna on suunatud, on käitumis- ja õpiraskustega. Samuti lapsed, kes on materiaalselt vähekindlustatud perekondadest. Täpsemalt saab lugeda Lasnamäe Sotsiaalkeskuse kodulehelt www.lsk.ee . Laste päevakeskus on mõeldud põhikoolide õpilastele.

Koduhooldusel on 246 inimest. Neid teenindab 43 hooldustöötajat. Neljas sotsiaalmajas töötab 12 töötajat, 31 kogu Lasnamäe ulatuses. Lasnamäe Sotsiaalkeskust külastab kuus umbes 5000 inimest. Eakate Päevakeskust külastab päevas sadakond inimest. Lasnamäe Sotsiaalkeskus teenib ka omatulusid huviringide ja teenuste pealt. Kui tuua kõige postiivse juures välja ka mõningad probleemid, siis üheks oluliseks on Killustiku 16 maja ähvardav ruumipuudus (maja ehitati ümber lasteaiast sotsiaalkeskuseks ja tema funktsionaalus ei vasta vajadusele). Teiseks probleemiks on kitsad koridorid ja ratastooliga liikumise võimaluse puudumine teisele korrusele. Tooksin välja ka selle, et Sotsiaalkeskuse Killustiku 16 maja pole eriti hästi leitav, kuna puuduvad korralikult suunavad viidad. Siin peaks linnaosa valitsus edastama vastava palve edasi linnaametile, kelle pädevusse see küsimus kuulub, et paigutada suunavad viidad. Korralikud suunaviidad Lasnamäe linnaosas võimaldaks linnaosas lihtsamalt orinteeruda, paljud olulised sihtkohad oleksid seeläbi kergemini leitavad. Sotsiaalkeskuse maja külastatavuse suurenemine sõltub rahastamisest vahendidest ja sotsiaalkeskuse ruumiprobleemide lahedamisest, pakutavate teenuste ja huviringide nimekirja laiendamisest. Kindlasti on oleks linnaosa sotsiaalkeskuse teenuste tarbijaid rohkemgi , arvestades linnaosa suurust. Kõik sõltub riigi , omavalitsuse tuludest ja seatud prioriteetidest.

Aasta Lasnamäe linnaosa halduskogus

2010-11-03T17:16:00.001+02:00

Möödunud on täpselt aasta, kui mind valiti Lasnamäe linnaosa halduskogusse. Selle aja jooksul olen osalenud kõigil halduskogu istungitel ja enamustel halduskogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni istungiltel ( puudunud ühelt istungilt). Selle aja jooksul, olen esitanud halduskogus neli eelnõud ( eelnõu mittetulundusühingute kaasamisest halduskogu ja halduskogu komisjonide töösse, eelnõu heakorra ja korrakaitse komisjoni moodustamiseks , eelnevalt istungi materjalide saatmine koos päevakorra kavaga halduskogu liikmetele). Nendest viimane sai halduskogu poolt ka heakskiidu. Lisaks sellele olen halduskogus esitanud palju küsimusi., milledest enamik on puudutanud linnaosas algatatud detailplaneeringuid. Sotsiaal- ja tervishoiukomisjonis olen aktiivselt aidanud kaasa komisjoni töö- ja tegevusplaani koostamisel, tutvunud sotsiaalprobleemidega linnaosas, teinud endale selgeks sotsiaalteenuste pakkujad linnaosas. Ka on heameel selle üle, et Tallinna sotsiaaldemokraadid võtsid kinni minu algatatud ideest, luua inimestele sotsiaalseid töökohti Tallinna linnas alates 2011. aasta maikuust jalgrattalaenutuspunktides jalgrattalaenutajatena (loe täpsemalt http://www.pealinn.ee/index.php?pid=104&lang=5&nid=8038 ) . On igati rõõmustav, et Tallinna Linnavalitsus selle idee heaks kiitis.

Minu käest on küsitud, et palju halduskogu lihtliige kuus teenib. Kas see tegevus on tasustatud? See ei ole kuupalgaline ametikoht. Halduskogu istungid ja halduskogu komisjonide istungid toimuvad linna põhimääruse järgi kord kuus. Halduskogu liikmeid tasustakse korratasu alusel. Kui halduskogu liige ei osale halduskogu istungil või komisjoni istungil, siis ta korratasu ei saa. Mitte nii nagu riigikogu liikmeid või nõukogude liikmeid, kes saavad tasustatud olenemata sellest , kas nad käivad kohal või mitte. Korratasu on 75 krooni (brutos) .

Elukvaliteedist

2010-10-31T15:06:00.000+02:00

Heaoluühiskondades on põhiprobleemiks elukvaliteet, selle säilitamine ja parandamine. Mis on siis see salapärane elukvaliteet ? Mis on kvaliteet ? Millest see koosneb? Eesti tahab viia oma riigi elukvaliteedilt Põhjamaade tasemele. Tore. Soome, Rootsi, Taani, Norra on erinevate ilmestavate statistiliste näitajate poolest elukvaliteedilt maailma esikümnes. Miks on just Põhjamaad elukvaliteedilt maailma parimad? Üheks põhjuseks on kindlasti see, et ühiskonnad on seal palju solidaarsemad ja mitte nii individualistlikud, kui anglo-ameerikalikud ühiskonnad, kuhu alla võiks liigitada ka Eesti. Põhjamaad hoolivad ka nendest inimestest, kes mingil põhjusel endaga ise toime ei tule, kes jäänud elu hammasrataste vahele.

Eesti riigile meeldib ennast võrrelda teiste riikidega, kahjuks tihti nõrgematega. Tunneme heameelt selle üle, kui oleme paremad oma lähinaabritest, eelkõige Lätist, Leedust ja Venemaast. Põhjust ju nagu oleks. Positiivsena võiks mainida Eesti kõrgeid edetabelikohti majandusvabaduse, pressivabaduse ja muude näitajate poolest. Kuid ka need näitavad juba langustententsi. Medalil on ka teine pool, mida ei saa samuti mainimata jätta. Kõrgena püsib riigis AIDS-i nakatanute osakaal, enesetappude arv, suur on ka liiklusõnnetustes hukkunute arv, sissetulekutest rääkimata. Selle juures jõuamegi ühe elukvaliteedi olulise määrajani, nimelt inimeste tervise ja turvalisuseni. Kui terve on tegelikult eestimaalaste tervis? Kui turvaline on Eesti ühiskond elamiseks? Ilma korraliku terviseta ja puuduliku arstiabita, turvalise elukeskkonnata muutuvad ka kõik teised väärtused mõtetuks. Mis elukvaliteedist saame rääkida, kui inimeste halva tervise tõttu ei saa teistest positiivsematest näitajatest rõõmu tunda. Teadmine, et eestimaalastel on 1000 el. kohta niipalju autosid, internetiühendusi ja mobiiltelefone ei anna meile mitte midagi, kui iga aasta püsib kõrgena AIDS-i nakatanute arv, kõrgena püsib liikus- ja tulesurmades hukkunute arv. Materiaalsed asjad ei taga veel kõrget elukvaliteeti ega õnnelikku elu.

Elukvaliteediga on tihedalt seotud ka õnn. Õnne küsimus elukvaliteedi kontekstis on muidugi rohkem abstraktne eeldus, mis sõltub üksikisiku puhul tuhandest erinevast muutujast, nii sisemistest kui välistest. Kindlasti võiks aga rääkida ühiskonna rahulolust, kui olulisest eeldusest, millega elukvaliteeti mõõta, hinnata. Inimeste rahuloluks ühiskonnaga on oluline riigi poliitika ja poliitikute tegevus/tegevusetus. Poliitikud loovad ja püüavad sõnastada ühiskonna probleeme ja luua visiooni tulevikust. Mida laiema silmaringiga ja haritum on poliitline eliit, seda selgemalt oskab ta näha ja sõnastada ühiskonna ees seisvaid probleeme ja pakkuda välja parimaid lahendusvariante. Elukvaliteet koosneb mitte ainult materiaalsest, vaid ka sotsiaalsetest, vaimsetest, moraalsetest, esteetilistest jne rahuloludest. Õigemini nende omavahelisest kooskõlast ja tasakaalust. Elukvaliteedi aluseks võime võtta ka A.Maslowi püramiidiastmestiku. Eestimaalaste elukvaliteedi uurimiskeskus võiks olla asutus, mis oleks sillaks teadlaste ja poliitikute vahel, et kujundada eeldused teadmistepõhise poliitika kujundamiseks, mis arvestaks otsuste tegemisel erinevate uurimustega poliitilise objekti kohta. Interdistsiplinaarne lähenemine poliitilistele ja ühiskondlikele probleemidele, võimaldab teha tulevikku silmas pidades parimaid otsuseid. Lähtumine pealiskaudselt arvamusest ja poliitlisest suvast, ei võimaldada parandada poliitilist kultuuri ega parandada riigis elavate inimeste elukvaliteeti.

Lasnamäe linnaosa halduskogu istung!

2010-10-27T13:39:00.000+03:00

20. septembril tomus Lasnamäe linnaosa halduskogu istung. Päevakorras oli a rutluse detailplaneeringud, lisaks sellele esitas ülevaate linnaosa sotsiaalprobleemidest linnaosa sotsiaalosakonna juhataja Tauno Pruli. Toimetulekutoetuste suurendamise vajadusest linnaosas ja Tööharjutuskeskuse loomise vajadusest linnaosas rääkis Maarika Juuse. Linnaosale tutvustas end viis kuud linnaosa vanema asetäitjana töötanud Tiia Jürgenson. Siinkirjutaja tegi ettepaneku lülitada järgmisel halduskogu istungil päeavkorda halduskogu juurde luua ajutise komisjonina keskkonna ja korrakaitse komisjon.

1. Halduskogu arutas Virbi 10 detailplaneeringut, mis jõudis uuesti arutlusele halduskokku. Kohale olid tulnud ka ümbritsevate majade esindajad. Kuna eelmisel halduskogu istungil ei saanud ümbritsevate majade esindajad Halduskogult toetust (võib öelda, et ühe Halduskogu liikme toetuse nad siiski said - hääletasin selle detailplaneeringu vastu ka eelmisel halduskogu istungil - olin ainsana selle vastu, üks oli erapooletu), läksid nad koju ja tegid väga tugevat "lobitööd". Probleem arutati uuesti läbi ning seekord oli peale minu rohkem neid, kes ei nõustunud detailplaneeringuga, kuna hoonestustihedus oli liiga tihe. Nüüd leiti üksmeelselt, et planeeritavad hooned oleksid tõepoolest liiga kõrged. Ümbritsevate majade esindajad (olles teinud tõeliselt head eeltööd) tõid välja mitmeid probleeme, alustades sellest, et kõrged hooned ei jäta päevavalgust ümbritsevatele viiekordsetele hoonetele ja lõpetades parkimiskohtade puudusega. Halduskogu jättis kooskõlastamata Virbi 10 kinnistu detailplaneeringu ja tegi ettepaneku, et hoone kõrguseks peaks olema viis korrust. See on ka igati õige otsus!

Keevise tn 6 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kohta.

Tellija: AS Ekast, AS Gaur, Rigual OÜ

Planeeritava ala suurus on 5,9 ha

PROJEKTI EESMÄRK

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Lasnamäe linnaosas asuvate Keevise tn 6, Keevise tn 10, Lennujaama tee 5, Lennujaama tee 7 ja Keevise tn 14/ Lennujaama tee 9 kinnistute piiride ja maakasutuse sihtotstarbe muutmine ning moodustatavatele ärimaa sihtotstarbega kruntidele ehitusõiguse määramine 3- kuni 10-korruseliste äri- ja büroohoonete ehitamiseks. Lisaks on planeeringu ülesandeks heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine.

OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

Planeeritav maaala asub Lasnamäe linnaosas Ülemiste asumis ja moodustab osa endisest Dvigateli tehase territooriumist, mis asub Keevise tänava ja Suur-Sõjamäe tänava ja Ülemiste kaubanduskeskuse ja Lennujaama territooriumi vahelisel alal.
Käesoleval ajal paiknevad Keevise tn 6 kinnistul muinsuskaitsealune 1899.a. ehitatud neljalööviline mehhaanika –montaažitsehh, Keevise tn 10 krundil asuvad kolmekorruseline büroohoone ja ühekorruselised tootmishooneblokid. Lennujaama tee 5 krundil asub eelmisel sajandil ehitatud laohoone koos kolmekorruselise bürooblokiga, kogu hoone renoveeriti 2008 aastal. Lennujaama tee 7 krundil asub 2-korruseline büroo-ja laohoone. Keevise tn 14 / Lennujaama tee 9 kinnistul asub kahe maapealse korrusega ärihoone ehitusaluse pinnaga 3430 m². Hoones paiknevad bürooruumid ja laopinnad.

PLANEERINGU LAHENDUS

Planeeringuga jagatakse ala kuueks ärimaa sihtotstarbega krundiks, moodustatakse üks transpordimaa ja kaks tootmismaa (alajaamad) krunti. Lahendus näeb ette planeeritaval alal ebasobivate olemasolevate hoonete likvideerimise. Keevise tn 6 asuv muinsuskaitsealune hoone säilitatakse ja renoveeritakse.

Pos. 1 krunt on suurusega 9766 m2 ja 100% ärimaa, lubatud hoonete arv krundil 2.

Maksimaalne lubatud korruselisus kuni10 korrust ja kõrgus maapinnast kuni 40 m (abs 84 m )

Maksimaalne ehitusalune pind 4100 m2; parkimiskohtade arv 180 (norm 179), Hoonestustiheduse koefitsient -2,00;

Pos. 2 krunt on suurusega 6260 m2 ja 100% ärimaa, lubatud hoonete arv krundil 1. Maksimaalne lubatud korruselisus 7 ja kõrgus maapinnast kuni 30 m , maksimaalne ehitusalune pind 3170 m²; parkimiskohtade arv 131 ( norm 129 ) ; Hoonestustiheduse koefitsient – 1,97;

Pos. 3 krunt on suurusega 7599 m2 ja 100% ärimaa, lubatud hoonete arv krundil 2. Maksimaalne lubatud korruselisus 10 ja kõrgus maapinnast kuni 40 m , maksimaalne ehitusalune pind 3400 m²; parkimiskohtade arv 207 ( norm 173), Hoonestustiheduse

koefitsient- 2,5;

Pos. 4 krunt on suurusega 75 m2 ja 100% tootmismaa, lubatud hoonete arv krundil 1. ehitusalune pind 30 m²; trafo alajaama krunt;

Pos. 5 krunt on suurusega 7386 m2 ja 100% ärimaa, lubatud hoonete arv krundil 1. Lubatud korruselisus 7 ja kõrgus maapinnast kuni 30 m , maksimaalne ehitusalune pind 2200 m²; parkimiskohtade arv 158 ( norm 79 ), Hoonestustiheduse koefitsient k-1,12;

Pos. 6 krunt on suurusega 2722 m2 ja 100% transpordimaa- hoonestuseta tänava maa;

Po Pos.7 krunt suurusega 10291 m² ja 100% ärimaa, lubatud hoonete arv krundil 1. Lubatud korruselisus 3, kõrgus 1,7 m; maksimaalne ehitusalune pind 4850 m²;

Parkimiskohtade arv 50 ( norm 77) Hoonestustiheduse koefitsient k-0,74

Pos. 8. krunt suurusega 6481 m ² ja 100% ärimaa, lubatud hoonete arv krundil 1; Maksimaalne lubatud korruselisus 7 ja kõrgus maapinnast kuni 30 m , maksimaalne ehitusalune pind 2650 m² parkimiskohtade arv 150 ( norm 86 ) Hoonestustiheduse koefitsient k- 1,4;

Pos.9 suurusega 57 m²- 100% tootmismaa; lubatud hoonete arv krundil 1; ehitusalune pind

30 m²; Trafo alajaama krunt. Planeeritava ala keskmine hoonestustihedus k=1,46.

Detailplaneeringu eskiislahendus on kooskõlastatud Lasnamäe Halduskogus 16.09.09 märkusteta.

kommentaar: Halduskogu kooskõlastas detailplaneeringu. Territooriumil säilib ka muinsuskaitse all olev 19. saj. paekividest ehitatud montaažihoone.

3.

Peterburi tee 50a/1 krundi detailplaneeringu eskiisi kohta.

Tellija: Baleani Invest OÜ

Planeeritava ala suurus on ca 0,26 ha

PROJEKTI EESMÄRK

Detailplaneeringu eskiisi koostamise eesmärgiks on määrata Peterburi tee 50a/1 krundile ehitusõigus kuni 6-korruselise ärihoone ehitamiseks.

OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

PLANEERINGU ESKIISLAHENDUS

Planeeringualal kehtib Tallinna Linnavolikogu 15.06.2000.a . otsusega 231 kehtestatud Peterburi tee 50, 50a, 52 kinnistute detailplaneering. Uue planeeringu algatamise tingis soov olemasoleva Peterburi tee 50a/1 krundil paikneva hoone kaasajastamise vajadus ja sellest lähtuvalt uue kaasaegse 6-korruselise ärihoone kavandamine, mis sobib linnaehituslikult Peterburi tee äärde.

Olemasolev krunt on suurusega 2629 m2, 100% ärimaa sihtotstarbega

Lubatud hoonete arv krundil 1;

Maksimaalne lubatud korruselisus 6 ( lisaks 2 maa-alust korrust), kõrgus maapinnast kuni 22 m;

Maksimaalne ehitusalune pind 1080 m2;

Parkimiskohtade arv 54 (norm 54)

Juurdepääs planeeritavale maa-alale toimub Peterburi teelt servituudi alusel läbi Peterburi tee 50a krundi.

Käesoleva planeeringuga ei likvideerita ühtegi puud. Planeeringualale istutatakse juurde 4 puud ning lisaks on ette nähtud ka täiendav madalhaljastus.

Kavandatud hoonestustihedus krundil k- 2,46

kommentaar: Detailplaneeringu eskiis kooskõlastati linnaosa halduskogu poolt.

Priisle tee 30 kinnistu detailplaneeringu eskiisi kohta.

Tellija: Osaühing Favorte

Planeeritava ala suurus on 1,8 ha

PROJEKTI EESMÄRK

Detailplaneeringu eskiisi koostamise eesmärgiks on Priisle tee 30 kinnistu jagamine kolmeks krundiks. Elamu- ja ärimaa sihtotstarbega krundile on planeeritud kaks 3-korruselist elamut, väärtusliku kõrghaljastusega alale kavandatakse üldmaa krunt ja liiklemiseks kavandatakse transpordimaa krunt.

OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

Planeeritav maa-ala asub Lasnamäe elamuala ja Pirita jõe vahelisel territooriumil. Priisle tee 30 kinnistu suurus on 16164 m², sihtotstarbeta maa. Maastikuliselt on planeeritav maa-ala osa Pirita jõega külgnevast rohelisest alast, kus madalad paepealsed männiku ja lehtpuu puistud vahelduvad väikeste lagendikega. Kinnistu idapoolsel osal kasvab tihe männik ja kaasik, läänepoolne osa on valdavalt lage rohumaa. Alal puudub hoonestus, kuid läbivad kanalisatsiooni- ja sadeveekanalisatsiooni trassid.

PLANEERINGU ESKIISLAHENDUS

Maa-alale on planeeritud 1 äri-/elamumaa krunt, 1 sotsiaalmaa krunt (üldmaa) ja 1 transpordimaa krunt. Äri-/elamumaa krunt on planeeritud maa-ala läänepoolsele lagedale osale. Sotsiaalmaa krunt hõlmab endas idapoolsel osal kasvava männiku ja kaasiku. Transpordimaa krunt on planeeritud Priisle tee äärde teekoridori laiendamiseks.

Elamu- ja ärimaa krundile on kavandatud kaks 3- korruselist hoonet. Kokku on alale kavandatud 50 korterit. Kahe hoone vahele jääb poolsuletud õueala. Äripinnad on kavandatud tänavapoolse hoone esimesele korrusele.

Pos. 1 krunt on suurusega 11253 m², 80% elamumaa ja 20% ärimaa sihtotstarbega

Lubatud hoonete arv krundil 2;

Maksimaalne lubatud korruselisus 3, kõrgus maapinnast kuni 11 m;

Maksimaalne ehitusalune pind 2600 m²;

Parkimiskohtade arv 77 ( norm 69 );

Pos.2 krunt on suurusega 4062 m², 100% üldmaa sihtotstarbega, jääb avalikku kasutusse, krunti ei hoonestata. Alal kasvab väärtuslik kõrghaljastus ( männid ja kased );

Pos.3 krunt on suurusega 849 m², 100% transpordimaa sihtotstarbega. Krunt on vajalik tee maa-ala laiendamiseks.

Kavandatud hoonestustihedus krundil k- 0, 47

kommentaar: Detailplaneeringu eskiis kooskõlastati linnaosa halduskogu poolt.

Eve Lääts ja Maarika Juuse käisid tutvumas Koplis asuva Tööharjutuskeskusega ja rääkisid sellise keskuse loomise vajadusest ka Lasnamäele, kus on palju pikaajalisi töötuid ja heitunuid. Eve Lääts tõstatas vajaduse suurendada ka riigipoolset linnaosale mõeldud toimetuleku toetuseks mõeldud summasid. Eve Lääts arvab,et Lasnamäe linnaosa töötus võib ulatuda kuni 20 tuhande inimeseni. Pikaajaliste töötute hulk suureneb.

Lasnamäe linnaosa sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Tauno Pruli rääkis linnaosa sotsiaalprobleemidest. 2009. aastal oli linnaosas toimetuleku taotlejaid 900 inimest, siis 2010. aastaks on toimetuleku taotlejate arv kasvanud 5000 inimeseni. Hädas olevaid lapsi on linnaosas 2000-3000 vahel. Pae 19 aadressil on avatud supiköök. Probleemiks on ka sotsiaalmajades elavad üürivõlgnikud, kes ei jõua maksta kommunaalteenuste eest. Lasnamäe linnaosa valitsus püüab aidata inimesi. Matusetoetusi maksab omavalitsus umbes 1000 kr abivajaja kohta. Linnaosas on Toidupank, millega ühinenud kaupluseketid koguvad abivajajate jaoks toiduaineid. Lasnamäel tegutseb üks Tallinnas tegutsevatest Toidupankadest.

Tegin ettepaneku moodustada linnaosa halduskogu juurde heakorra ja korrakaitse ajutise komisjoni. Lisan eelnõu teksti. Eelnõu tuleb järgmisel halduskogu istungil päevakorda. Näen, et linnaosas on oluline, et oleks loodud heakorra ja korrakaitse komisjon, kuna need küsimused on linnaosa inimeste jaoks väga olulised.

Tallinna Lasnamäe linnaosa halduskogule

13.10.10

Eelnõu:

Moodustada Tallinna Lasnamäe Linnaosa Halduskogu ajutiseks komisjoniks heakorra ja korrakaitse komisjon, võttes aluseks Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrafi 8 ja Tallinna Linnavolikogu põhimääruse paragrafi 99 lõige (1) .

Komisjoni töövaldkondadeks oleksid heakorra, keskkonna ja korrakaitse küsimused.

Hermo Kuusk

Lasnamäe linnaosa halduskogu liige

Rahvaspordist

2010-10-18T20:05:00.000+03:00

Ajal, kui rahvatervise näitajad just kõige paremad ei ole, on õige rääkida rahvaspordist. Rahvasport nagu igasugune liikumine on tervisele loomulikult kasulik. Eriti veel praegu, kus inimene peab olema terve ja oma tervise eest hoolitsema. Samuti pole suurt abi loota üha õhemaks kuluvalt riigimeditsiinilt, olgu selle tase maailamas ükskõik kuitahes hea.

Südamehaigused on eestimaalaste seas laialt levinud. Südamehaigused tulevad ebatervislikest eluviisidest ja vähesest liikumisest, vähemalt enamjaolt. Kui meditsiini võime kiruda, siis oma tervise eest hoolitsemine on meie enda teha. Ei pea küll iga päev sportima – eks igaüks vali endale koormuse ikka enesetunde järgi. Tähtis on, et oleks tahet liigutada iga päev viisteist minutitki, jalutades kas või ümber maja. Selge see, et vanemas eas aktiivset sportimist harrastades tuleb olla ettevaatlik ja endale mitte kahju teha.

Ka pole rahvasport kõigile rahaliselt taskukohane, näiteks, kui tuleb teha kulutusi saali üüriks, trennirahaks, spordivarustuse ostmiseks jms. Selliste kulutuste vältimiseks on lihtsaim viis minna õue jalutama. Kahevõi ühe peatuse bussisõidu asemel, oleks mõttekas see maa jala läbi käia, endale paraja kiirusega muidugi.

Kohalikel omavalitsustel aga soovitaksin tõsiselt järele mõelda, kuidas suunata inimesi rohkem rahvaspordiga tegelema. Harjumuste ja suhtumise muutmine ei ole kerge, selleks peab olema inimestel motivatsioon ja teised eeldused paigas. Lasnamäelasena näen, et koolistaadioneid on renoveeritud. Tore ja hädavajalik puha, kuid kuidas meelitada lapsed, koos vanemate ja vanavanematega sportima? Kuidas tagada, et koolistaadion ja võimla oleks tervisesportlastele nädalavahetusel peale koolitunde avatud? Enamik koolistaadioni kasutajaist on muidugi õpilased, kes kasutavad seda soojal ajal kehalise kasvatuse tundide ajal. Kehalise kasvatuse tunde pole aga tunniplaanis eriti palju. Argipäevaõhtutel ja nädalavahetustel on koolistaadionid alakasutatud. Ehk ootavad nad nukralt tervisesportlasi?! Omavalitsuse staadionidesse investeeritud miljonid ei tule rahvatervise näol tagasi, kui ei leita terviklahendust inimeste innustamiseks tervisespordiga tegelema. Uute staadionide ja muude spordirajatiste olemasolu ei tähenda veel nende aktiivset kasutust. Peamine on ikkagi läbimõeldud ja terviklik rahvaspordipoliitika, millega tuleks tegelda nii riigi, kui kohaliku omavalitsuse tasandil. Miks mitte kompenseerida spordile minevaid kulusid – ehk osaliseltki – neile, kes sooviksid aktiivselt tegeleda tervisespordiga? Alustada võiks erisoodustusmaksu kaotamisest. Tallinnas ja mujal vajaks auditeerimist palju leiavad koolitundide välisel ajal kasutust koolivõimlad ja – staadionid. See näitab ära tegelikult kui palju on võimalusi. Seeläbi on võimalik inimesi panna oma tervise eest hoolitsema ja võimaldada koolidel teenida ka omatulu.

Kodanikuühiskonna arengueeldused Eestis

2010-10-18T17:19:00.000+03:00

Kodanikuühiskonna teemadel on Eestis palju räägitud, nii sotsiaalteadlaste, poliitikute kui mittetulundusühingute juhtide seas. Aastaid tagasi võeti Riigikogus vastu Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon. See dokument oli maailma demokraatia praktikas pretsedent, mille kaudu vähemalt väliselt poliitiline võim on üles näidanud huvi kodanikeühiskonna arengu suhtes. Samas on see dokument küllaltki deklaratiivse iseloomuga ega taga konkreetsemaid samme mittetulundussektori arenguks.

Viimasel ajal on mõned poliitilised parteid oma valimislubadustes puudutanud ka kodanikeühiskonda, lubades nii maksusoodustusi, kuni selleni välja, et inimene ise võib protsendi oma tulumaksust suunata temale meelepärasesse mittetulundusühingusse. See hea algatus on aga kindlasti seotud mitmete tekkivate probleemidega nagu nt. kogu mittetulundussektori mittetulundusühingute finantsiline administreerimine avaliku sektori poolt. Avaliku võimu haldussuutmatust tõid mittetulundusühenduste aktivistid välja ka intervjuudest, millest väljavõtteid võis lugeda kogumikust “Tuntud ja tundmatu kodanikuühiskond”, kus sotsiaalteadlased Rein Ruutsoo, Erle Rikmann ja Mikko Lagerspetz toovad oma artiklis välja intervjuukatked kodanikeühiskonna aktivistidega, kus viimased heidavad just avalikule sektorile ette administratiivset haldussuutmatust, mis on üheks puuduseks kogu mittetulundussektori arengule. Kuid põhimõttelise probleemina näeksin hoopis vastastikkust usaldamatust erinevate ühiskonna institutsioonide suhtes, aga ka isikute vahel. Usaldamatus on laiemalt kogu kodanikuühiskonna põhiprobleem Eestis. Retooriline jutt kodanikeühiskonna tähtsusest ühiskonna sotsiaalse kapitali kasvatamisel, sealjuures ühiskonna ees seisvate probleemide lahendamisel koostöös avaliku võimuga, on kahjuks ainult väline. Kodanikeühiskonnale Eestis heidetakse ette passiivsust, ebapädevust, huvigrupi vähest esindamist, vähest osavõtlikust jne. Põhiliselt võib seda juttu kuulda poliitikute ja ametnike suust, kes märgivad, et mittetulundussektorist ei ole neile kujunenud tõsiselt võetavat koostööpartnerit. Ka erasektori ettekujutus kodanikeühiskonnas tegutsevatest mittetulundusühingutest on väga kitsapiiriline, põhinedes ainult viimaste heategevuslikul alusel. Omavalituse tasandil nähakse kodanike aktiivsusel ohtu kohaliku omavalituse ametkonnale, kes kardab, et osade avaliku võimu funktsioonide delegeerimine, võib võtta neilt töö.

Mittetulundussektoris konkurendi, mitte koostööpartneri nägemine, on samuti üheks takistuseks kodanikeühiskonna arengule Eestis.

Etteheited, mida teeb avalik võim kodanikeühiskonnale, on tegelikult kõrvaldatavad vaid avaliku võimu kaasabil, parandades seeläbi oluliselt kodanikeühiskonna arengueeldusi. Esimese sammu peab siin astuma poliitiline võim, kes peaks kodanikuühiskonna arengueeldusi vaatama laiemalt, mitte ühe maksureformi (tulumaksusoodustus või ühe protsendi suunamises meelepärasele mittetulundusühingule) koosseisus. Terviklik ja mitmetasandiline nägemus kodanikeühiskonna toimisest on üheks põhiteguriks, kuidas oleks võimalik aktiviseerida elanikkonda, lülitades neid aktiivsemalt kodanikeühenduste tegevusse. Seadusandlikul tasandil peaks looma suuremad eeldused erinevate reformide kaudu. Kodanikuühiskonna passiivsust võiks leevendada seeläbi, kui riigis kehtestataks kolmekümne viie tunnine tööpäev ja seadusandlikul tasandil suudetaks paremad eeldused luua töö - ja pereelu paremaks ühitamiseks. Vaba aja puudus ja paindumatu tööaeg, madalad siisetulekud on minu arvates inimeste passiivsuse üheks suuremaks põhjuseks, mis ei võimaldana neil osaleda kodanikuühenduste tegevuses. Loomulikult ei saa alahinnata majanduslikke soodustusi nagu tulumaksusoodustused mittetulundusühingutele, mis kindlasti loovad inimestele suurema motivatsiooni osalemaks mittetulundusühingute igapäevases tegevuses.

Erinevatele mittetulundusühingutele heidetakse ette seda, et nad ei esinda avaliku võimu ees piisavalt oma huvigruppi. See väide vastab kindlasti suures osas tõele, kuna sotsiaalne ja majanduslik kompetents pole mittetulundusühingute vahel jaotanud võrdselt. Samas pole aga poliitiliselt loodud erinevatele huvigruppidele oma seisukohtade väljendamiseks piisavalt võimalusi. Üheks võimaluseks, kuidas olukorda parandada, võiks olla osalusdemokraatia võimaluste laiendamine kohaliku ja keskvõimu tasandil. Rohkem tuleks kaasata mittetulundusühingute esindajaid kohaliku volikogu ja parlamendi komisjonide tegevusse.

Mittetulundusühingute tegevuse läbipaistvamaks muutmine on juriidiline küsimus, mille järelvalvet peaks teostama riik ja mittetulundusühenduste katusorganisatsioonid.

Kodanikeühiskonna arengueeldustest ei saa muidugi mööda minna ka mikrotasandist, vaadeldes kodanikeühiskonna mõju isiksuse individuaalsele eneseteostusele. Hariduse ja kasvatuse roll on siinjuures põhilise tähtsusega. Kooli ühiskonnaõpetuse tunnis peaks õpilasel võimaldama laiemalt tunnetada kodanikeühiskonnas peituvat potentsiaali. Huviharidus, aitaks laiemalt realiseerida ühiskonnaliikmete sees peituvaid vaimseid ja füüsilisi andeid.

Eeltoodud lahendusvariandid demokraatliku kodanikeühiskonna loomiseks olid kõigest mõned üksikud, kuid nende eelduste koostoimel on kindlasti võimalik saavutada olulist edu inimeste aktiviseerimisel. Tähtis on siinjuures poliitiline tahe, mille kaudu saaks astuda konkreetsemaid samme.

Kohalike omavalitsuste koostöö mtü-dega ?

2010-10-17T22:33:00.000+03:00

Kodanikuühiskonnast räägivad poliitikud retoorikas tunnustavalt palju, et kui oluline on see ühiskonna arengu seisukohalt jms. Aga kus on siis kodanikuühiskonda reaalselt toetavad otsused, nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tasandil? Linnaosade halduskogudele õigusi juurde andes, võiks mõelda ka kodanikuühenduste ametlikule kaasamisele halduskogude komisjonide töösse, mis oleks kirjutatud sisse juba Tallinna volikogu põhimäärusesse. Halduskogude juures tegutsevad komisjonid oleks väga hea võimalus kasutada sünergiana ära kohaliku omavalitsuse ja kodanikuühiskonna koostöös tekkivaid ideid. Kaasaegses arenenud maailmas on kodanikuühiskond riigivõimu koostööpartneriks. Mittetulundusühinguid ei peaks kartma, vaid leidama võimaluse kaasata neid valitsemisse. Linnaosade puhul tuleks märkida veelkord ka linnaosade ajalehtede olulist rolli. Linnaosa ajalehel on hea väljund tuua inimesed kohaliku omavalitsuse valitsemisele lähemale ja peatada seeläbi inimeste võõrandumine. Lasnamäe näitel on olemas linnaosal koostöö korteriühistusega, samas soovida jätab kultuuri- ja haridusvaldkonnas tegutsevate mittetulundusühingutega. Kodanikuühenduste kaasamiseks on väga palju võimalusi alustades ümarlaudadest ja lõpetades erinevate virtuaalsete foorumitega.

"Teise ringi asjad!"

2010-09-27T17:07:00.000+03:00

Kui palju on inimestel nn "teise ringi" asju, mida endal vaja ei lähe ja mida keegi teine saaks kasutada? Kindlasti on esemeid, mida ei väärtusta inimene enam, kuid mis kellegile teisele võivad olla vajalikud. Eelmisel nädalal ilmus uudis, kus inimesed annetasid Sõmeru Hooldekodule üle saja kruusi. See on kindlasti kokkuhoid raskel ajal, kuid miks taaskasutusest on mõtet rääkida siis, kui riigi majanduslik olukord on keeruline. Mina arvan, et kellegile midagi anda, millest keegi teine rõõmu tunneb ja mida keegi teine vajab on igati ratsionaalne mõtlemine, olenemata sellest, kas on paremad või halvemad ajad. Taaskasutus peaks olema kuidagi üleriigiliselt paremini organiseeritud ja toetatud. Olen isegi andnud ära riideid hooldekodule ja tean, et selliseid võimalusi on vaja. Praegu on Taaskasutuskeskused minu teada ainult Tallinnas ja Tartus, kuid võiks olla kõigis Eesti maakonnakeskustes. Samuti saaks taaskasutuskeskuste kaudu käia organiseeritud abi andmine nt. nendele peredele, kes on kaotanud tuleõnnetuses oma kodu, et jagada tules kodu kaotanud peredele riideid, lauanõusid jmt. vajalikke asju.

Pood vs Shop

2010-09-22T11:59:00.000+03:00

Silma häirib linnapildis vägagi palju, nt. ingliskeelsed kohvikute, kõrtside, poodide nimetused. Sellele on palju tähelepanu juhitud, kuid näha on, et Keeleseadusest tulenevat, pole ikka korralikult veel rakendatud. Need ingliskeelsed nimetused linnapildis meenutavad kadakasakslust, kus häbeneti oma eestlaseks olemist ja püüti jäljendada, väljendada kõike saksapäraselt. Eesti ei ole ometi Briti endine asumaa, kus riigikeeleks on inglise keel. Kas tõesti ei saa asendada sõnad "shop" sõnaga "pood", "pub" sõnaga " kõrts", "cafe" sõnaga "kohvik". Miks me arvame, et turistid on nii rumalad ja ei saa rahvusvahelistest sõnadest nagu alkohol, kohvik, tubakas aru ?! Kas omanike äritegevus selle all kuidagi kannatab, kui on ainult eestikeelsed sildid?! Vaevalt! Keelesedust peab täielikult rakendama, lisaks ingliskeelsetele sõnadele peaksid linnapildist kaduma ka igasugused värdsõnad. Turismifirmad ja linnakaartide väljaandjad võiksid mõelda ka sellele, et kui kuidagi ei saa, siis lahendus oleks kirjutada brozüüridesse eestikeelsetele nimetustele ingliskeelsed sõnavasted, lahendades seeläbi probleemi.

Kultuuris on tähtis märgata väikest!

2010-09-18T17:59:00.001+03:00

Kultuuris on tähtis märgata just väikest. Olgu tegemist vaimse või materiaalse kultuuripärandiga, väärtustades kõike meid ümbritsevat. Oluline on tunnetada asjade väärtust. Kas tegemist on maja juures mõne vana ehitusdetailiga, mis on iseloomulik mõnele majale, vana sillaga, mõisaga, postijaamaga jne. Igale paigale on iseloomulikud mingid konkreetsed identiteedi sümbolid, miljöö, mida on vajalik hoida ja vajadusel uuesti luua, kaitsta, tundma õppida. Seda aitab luua loodusmaastik (pankrannik, loopealsed, kuppelmaastik), linnaarhitektuur (Eesti väikelinnade puhul puitarhitektuur), talumajad. Vaimse kultuuripärandina mõne kirjaniku looming, sündmus või paikkonnaga seotud lugu, mis toetab paikkonna eripärase identideedi välja kujunemist. Selle märkamine, toetamine ja arendamine aitab luua väärtuslikku esteetilist ja vaimset heaolu.

Lasnamäe linnaosa halduskogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni istung

2010-09-18T13:51:00.000+03:00

8. septembril toimus Lasnamäe linnaosa halduskogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni istung, kus oli päevakorras kaks punkti. Tallinna Töötute klubi tegevust tutvustas psühholoog Marika Juuse. Teise päevakorra punktina rääkis Lasnamäe Rukkilille lasteaia juhataja laste toitlustamisest ja tervishoiunõuetest, tervishoiunõuete täitmistest.

Tallinna linnas tegutseb üheksa töötute klubi, viis nendest on eestikeelsed ja neli venekeelset. Töötute klubi rahastab Tallinna Ettevõtlusamet, täitjaks on mittetulundusühing Tugi- ja koolituskeskus "Usaldus". Töötute klubi projekti ideed on rakendatud paljudes riikides. Projekti eesmärk valmistada töötuid ette edukaks tööotsinguprotsessiks, kasvatada enesehinnagut, selgitada tööotsijatele tööandjate ootusi, praktiliste oskuste andmine, infovahetus ja psühholoogiline toetus. Töötute klubi liikmete seas on palju kõrg- ja keskharidusega inimesi. Lasnamäel asub kaks töötute klubi. Kohalik linnaosavalitsus kindlustab ruumide lahtiolekuaja ja vajaliku ettevalmistuse. Ettevõtlusamet toetab iga klubi 35 tuhande krooniga. Töötuid osaleb klubilises tegevuses ligi nelisada.Seitsmepäevane koolitus toimub kord nädalas üle nädala. Koolituselt õpetatatkse koostama korralikku cv-d, tööturu tundmaõppimist, käitumist tööintervjuul jt vajalikke oskusi. Lasnamäe klubis osalenud on töö leidnud 34 inimest ehks siis (45,3%). Peale koolituste lõppemist tehakse ka töötutele tagasiside küsimustik.

Isiklikult näen, et Töötute klubi tegevuse toetamine on vajalik. See võimaldab inimestel säilitada eneseusaldust ja õppida mõningaid asju juurde, samas aitab see säilitada distsipliini. Samas võiks uue tasandina ka leida võimalus nende inimeste rakendamiseks, kes Tööötute klubis on juba olnud ja kes võiksid olla innustajateks ka teistele klubiliikmetele oma positiivse näitega. See oleks nagu tuutorite süsteem. Kuulda oli, et sinna poole ka liigutakse.

Rukkilille lasteaia juhataja Ülle Oja rääkis lasteaedade toitlustamisest ja tervishoiunõetest lasteaiale. Lasteaedade tegevust reguleerib dokument "Koolieelse lasteasutuste seadus", Sotsiaalministeeriumi poolt kehtestatud tervisekaitse nõuded. Lisaks sellele lasteaia enda põhimäärus ja hoolekogu. Tallinna linna määruse järgi on lasteaia kohatasumäär 348 kr. kuus. Söögi peale kulub kuus üle kuuesaja krooni ehk kokku 1000 krooni kanti. Lasteaia hoolekogu otsustab, kellele anda toetust lasteaia toidule. Pere sissetulek peab olema 1500 kr (neto) pereliikme kohta. Laekunud toetusavaldused esitatakse Tallinna Haridusametile. Lasteaia kohatasu toetust peab taotlema kohaliku sotsiaalosakonna kaudu. Lasteaedade toitlustamise ja nõudeid toidule, hügieenile, keskkonnale kontrollivad Terviseamet ja Toidu- ja Veterinaaramet. Laste toidu mitmekesisust ja tervislikkust, kalorsust jälgitakse täpselt.

Lasteaedade toitlustamise tasu ja kohatasu kokku moodustavad päris suure summa perede sissetulekutest. Eriti praegu, kus sotsiaalmajanduslikud probleemid on väga teravad. Rohkem peaks olema alusandmeid, kuidas lapsevanemate pere sissetulekuid mõjutab kohatasu maks ja toiduraha.

Eestimaa kultuurilistest erinevustest

2010-09-16T16:56:00.000+03:00

Eesti vaatamata on väiksele territooriumile on küllaltki rikkalik kohalike kultuuride, keelte ja keelemurrete poolest. Alustades setudest, võrokestest, mulkidest, saarlastest, kihnlastest ja lõpetades vanausulistega. Seda tuleks veelgi rohkem väärtustada. Ka kohalikku kultuuri ja kombeid võiks paikkonna inimestele tutvustada, muidu hääbub vägagi oluline pärand. Hea võimalus selleks on erinevad mittetulundusühingud, kes sellega ka tegelevad. Aga kindlasti võiks olla ka koolis koduloo tund, kus antaks ülevaade kohalikust kultuurist ja keelemurretest ja paikkonna ajaloost. Ka venelaste, ukrainlaste jt. vähemusrahvuste kultuuriline mitmekesisus on oluline. Eestis ei ole sellega õnneks probleeme. Samas, on ideena olnud üleval Tallinna Rahvuste Maja asutamine. Ideaalis sobiks see Lasnamäele, kuna seal on esindatud paljud Eestis elavad vähemusrahvused. Selles majas võiksid koos käia ka soome-ugri rahvused. Nende kultuuri hoidmine on seda tänuväärsem, et tegemist on omariikluseta rahvastega, kellede kultuur ja keel vajab erilist kaitsmist.

Regionaalsest lõhest

2010-09-11T14:13:00.000+03:00

Eesti suuruses riigis ei tohiks olla ääremaad, samas on see osalt paratamatu, sõltudes tööhõive vähenemisest põllumajanduses, kalanduses, metsanduses. Samuti linnastumisest, mis pidevalt suureneb. Eestis süvendab ääremaastumist veel rahavstiku vähenemine ja vananemine. Eesti asustustihedus on natuke üle 30 in. ruutkilomeetril. Seda on muidugi vähe. Noored lahkuvad väikestest maakohtadest pealinna või mõnda teise suuremasse linna. Mida teha selleks, et tagada maapiirkondades normaalne elukvaliteet? See küsimus on retooriline, kui pannakse kinni postkontor, lahvka enam ei käi, teed on hooldamata (talvel läbimatu), transport on puudulik. Regionaalpoliitika nõuab selget ja teadlikku regionaalset planeermist. Regionaalpoliitika iseenesest ei teki. Selleks, et regionaalset ebavõrdsust vähendada, tuleb lähtealuseks võtta erinevate teadlaste uuringud. Osalema peavad demograafid, majandusgeograafid, majandusteadlased, politoloogid jt. Regionaalpoliitika peab olema interdistsiplinaarne. Alustada tuleks eraldiseisva ameti loomisest, kuhu oleks kokku koondunud kogu laialipillatud pädevus. Ameti nimetus võiks olla Regionaalse Planeermise Amet. Eraldi portfellita ministri ametikohal pole mõtet. Teiseks tuleb viia läbi haldusterritoriaalne reform. Seejuures peaks olema lähteülesanne mitte mehaaniline valdade liitmine, vaid välja tuleb töötada ka kohaliku omavalitsuse teenuste standard, täiendada KOKS-i (kohaliku omvalitsuse korralduse seadust), alustada tuleks kohaliku omavalitsuse internetiteenuste arendamisest (kiire lairiba ühenduse rajamine on selle eelduseks), vallaga peab toiminguid tegema ka ID-kaardiga. Ei pea iga raieloa taotluse või mõne muu taotluse vormistamise pärast minema kohalikku omavalitsusse. Oluliseks mobiilsuse kiirendamiseks erinevate Eesti regioonide vahel on töökindel infrastruktuur, olgus selleks elektri ülekandevõrgud, sideteenused, kiire internet, korralikud teed, kiire raudteetransport. Ideaalis oleks tore kui praeguse kahe tunni rongisõidu asemel jõuaks Rakverre neljakümne minutiga. Rong käib praegu Rakverre kaks korda päevas, seda on ilmselgelt vähe. Väga paljusid teenuseid saaks pakkuda ühest kohast, kas vallavalitsusest või valla poest.

Kõik see nõuab rahastamist. Alustada võiks aga sellest, et riigil oleks regionaalpoliitika pikaajaline arengukava, kus oleks paika pandud eesmärgid ja suunav siht.

Poliitika on töö!

2010-09-04T12:14:00.000+03:00

Poliitikat käsitletakse Eestis kui mingit janti. Selleks on andnud põhjust nii poliitikute enda suhtumine poliitlisse tegevusse kui ka meedia ning kes käsitlevad poliitikat ja poliitlist tegevust pealispindselt. Poliitikult ei oodata tänapäeval, et ta oleks oma valdkonnas kompetente, võimeline süvenema erinevatesse eluvaldkonna probleemidesse. Veel 90-ndate alguses oli näha teistsugust suhtumist poliitikasse, oli näha aatelisust ja süvenemist seadusloomeprotsessi. Põhjus on selles, et poliitikat käsitletakse kui hobi, mis ei nõua erilisi oskusi. Lisaks sellele veel Nõukogude aegne mentalideet, mis ei soosi iseseisvat mõtlemist poliitikute seas. Ka praegu leviv noorte broilerlus on Nõukogudeaja rudiment, mis viiakse läbi "vanade kalade" soosingul. Öeldakse, et mõtlevaid noori ei tule peale. Nad ise ei taha mõelda! Voldikute jagamine ja assisteerimine ei võimaldagi noorel inimesel kunagi poliitikas tippu jõuda. Selle asemel, et tegeleda tühja - tähjaga, peaksid noored poliitikud keskenduma teadmiste omandamisele: uurima seadusandlust, riigi haldusstruktuuri, majandust, ühiskonda, loodust jne. Poliitiline tegevus eeldab laia silmaringi, haridust ja haritust. Poliitiline tegevus, oma parimas tähenduses, on eesmärgipärane ja süsteemne tegevus. Muidugi omistatakse poliitikale ka teistsuguseid omadusi, kuid Eesti riigi arengu seisukohalt on olulise tähtsusega poliitlise kultuuri kvalitatiivne areng. Ilma poliitlise kultuuri muutumiseta, mille aluseks on poliitiku eetika ja tugev eeltöö, lahendamaks valdkonna probleeme, pole riigil mingit olulist võimalust teha arenguhüpet. Riigi arengu seisukohalt peavad kõik ühiskonna allsüsteemid kvalitatiivselt arenema, poliitika pole siin mingiks erandiks.

Miks mitte Eestimaa uudised ?

2010-08-26T10:12:00.000+03:00

ETV 2 on huvitav kanal, samas on ta liialt Eesti Televisiooni kuldaja nostalgias kinni, näidates oma programmis paljude aastate ja aastakümnete taguseid telesaateid, teatrietendusi. See on muidugi samas tore, kuid on suur oht, et telekanal võib seeläbi muutuda lihtsalt arhiiviprogrammiks. Selline perspektiiv pole kindlasti kõige parem., kuna vaataja tüdineb sellest varsti. Digilevi on laiendanud nüüd ka ETV 2 teleauditooriumi. Loodame, et varsti lahenevad ka probleemid digileviga ja pildikvaliteet paraneb.

ETV 2 vaataja vajaks argipäeviti ühte korralikku tunniajast uudistesaadet "Eestimaa uudised". Selles võiks olla põhirõhk piirkondlikel uudistel, mis toimuvad väljaspool pealinna. See muudaks telekanali palju kaasaegsemaks ja võimalik, et suureneks ka vaatajaskond. Lisaks sellele oleks see osa ka regionaalpoliitikast- informatsiooni levitamine riigi erinevatest piirkondadest. Uudistesaade looks vähemalt ülevaatlikuma pildi Eestimaa elust ja olust, samuti aitaks see kaasa piirkondliku infolõhe vähendamisele erinevate Eesti piirkondade vahel.

Heakorrast Lasnamäel

2010-08-22T10:37:00.001+03:00

Lasnamäe linnaosa pindala on küllalt suur, samuti on hooldatava munitsipaalmaa ala suur. Kui korteriühistutele tehakse märkusi, et nad oma hooldaksid kinnistu juurde kuuluvat haljasala, siis linn põhjendab tihti, et raha linnamaa korrastamiseks lihtsalt ei ole. See võib ka õige olla., kuid priotiteetide ümber sõnastamisel kindlasti leitaks rahalisi vahendeid heakorratöödeks, olgu siis talvel lume rookimiseks või suvel muru niitmiseks. Heakorra standardite kehtestamine Tallinnas oleks hädavajalik, et mitu korda suvel niidetakse. Kui heina niidekase aastas üks kord, siis ei kasva sellest kunagi korralikku muru. Kõige parem, kui linn suurendaks heakorrale suunatud vahendeid, raha selleks oleks, küsimus on valikutes. Samuti saaks rakendada seeläbi rohkem töötuid heakorratöödel. See töö oleks vähemalt eesmärgipärane.

18. augusti Lasnamäe linnaosa halduskogu istung!

2010-08-21T20:52:00.004+03:00

18. augustil toimunud linnaosa halduskogu istungil oli arutlusel kolm detailplaneeringut. Lisan alljärgnevalt ka oma kommentaarid nende detailplaneeringute tutvustuse juures.

ÕIEND

Linnamäe tee 57, 61 ja 73 kinnistute detailplaneeringu kohta.

Tellija: Maxima Eesti OÜ

Planeeritava ala suurus on ca 2,47ha

PROJEKTI EESMÄRK

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on liita Linnamäe tee 57, Linnamäe tee 61 ning Linnamäe tee 73 kinnistud ning planeeringualal asuv 1683 m² suurune reformimata riigimaa tükk üheks krundiks ning määrata moodustatud krundile ehitusõigus kuni kahekorruselise kaubanduskeskuse (koos maa-aluse parkimiskorrusega) rajamiseks.

OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

Planeeritav maaala asub Lasnamäe linnaosas Linnamäe tänava ääres. Planeeritava ala suurus on 2,47 ha. Linnamäe tee 57 ja Linnamäe tee 61 kruntidel asuvad kaks 1990-ndatel aastatel ehitatud 1-korruselist ärihoonet. Käesoleval ajal asuvad nimetatud ärihoonetes väikesed poed, postkontor ja kohvik. Samuti on hoones taara vastuvõtupunkt ning kaks kasiinot. Kahe ärihoone vahelist ala kasutatakse turuna.

Linnamäe tee 73 kinnistu on hoonestamata ja hooldamata maa-ala.

PLANEERINGU LAHENDUS

Planeerimislahenduses kavandatakse olemasolev Priisle kaubanduskeskus lammutada ning asemele ehitada kaasaegne kahekorruseline kaubanduskeskus, kus on lahendatud normatiivselt vajalik parkimine maa-alusel parkimiskorrusel.

Läbi kaubanduskeskuse I- korruse on kavandatud jalakäijate tee Aegna pst pikendusena, mille laius peab minimaalselt olema 10 meetrit

Moodustatav krunt on suurusega 19587 m2 ja 100% ärimaa sihtotstarbega

Lubatud hoonete arv krundil 1

Maksimaalne lubatud korruselisus 2 (lisaks üks maa-alune korrus) ja kõrgus maapinnast kuni 12 m

Maksimaalne ehitusalune pind 113225 m2

Parkimiskohtade arv 352 (norm 350) maa-alusel parkimiskorrusel

Kavandatud hoonestustihedus krundil 1,25

Arhitektuurse projekti koostamisel tuleb arvestada , et planeeritav hoone on vaadeldav nii Linnamäe teelt (peasissepääs) kui ka perspektiivselt Rahu teelt. Hoone fassaadid tuleb kujundada esinduslikena.

Väärtuslik haljastus krundil paikneb Linnamäe tee äärses küljes ja planeering näeb ette selle säilitamise ja täiendamise. Planeeringuga nähakse ette puude ridade rajamist kaubanduskeskuse ida- ja läänepoolele küljele. Ehituse käigus tuleb kasutada vahendeid olemasolevate puude säilitamiseks.

Eskiislahendus on kooskõlastatud 16.04.2008 Lasnamäe Linnaosa Halduskogus märkusteta.

Eelmine detailplaneeringu lahendus on kooskõlastatud Lasnamäe Linnaosa Halduskogus 17.09.2008 märkusteta.

kommentaar: Küsisin, et milline saab olema liiklusskeem kaubanduskeskuse juures, kuna tuleb arvestada, et kaubanduskeskuse laienemisega suureneb ka Linnamäe tee liikluskoormus? Vello Karu näeb selle lahendusena perspektiivse Rahu tee ehitamist, mis tuleb kaubanduskeskuse tagant läbi. Rahu tee peaks vähendama Linnamäe tee liikluskoormust.

ÕIEND

Virbi tn 10 kinnistu detailplaneeringu kohta.

Tellija: Aktsiaselts Süda Maja

Planeeritava ala suurus 0,5277 ha

Projekti eesmärk: Detailplaneeringu eskiisi koostamise eesmärgiks on Virbi tn 10 kinnistu jagamine kaheks. Moodustatakse krunt äripindadega korterelamute ehitamiseks ja transpordimaa sihtotstarbega krunt, mis liidetakse Laagna teega.

OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

Planeeritav maaala asub Lasnamäe Linnaosas Laagna asumis.

Tallinna üldplaneeringu järgi on planeeritav maa-ala korruselamute ala , kus võivad paikneda ka elurajooni teenindavad asutused.

Planeeritav krunt kujutab endast Laagna tee kõrval asuvat süvendit, mis lõhati koos Laagna tee rajamisega. Planeeritava maa-ala lähiümbrus on hoonestatud 5-16-korruseliste paneelelamutega ja ida poolt külgneb krunt Saarepiiga tee ja jalakäijate sillaga ja läbi krundi pääseb ajutisi treppe mööda Laagna teel asuvasse bussipeatusse.

PLANEERINGU ESKIISLAHENDUS

Detailplaneeringuga nähakse ette moodustada kaks krunti.

Krunt Pos. 1

Suurusega 4843 m²

Sihtotstarve . 10% ärimaa ja 90 % elamumaa

Krundile määratakse ehitusõigus kahesektsioonilisele 10 ja 12 korruselisele elamule ning 16-korruselisele ühetrepikojaga elamule. Parkimine on lahendatud maa-aluses parklas, osaliselt ka maa peal. Hoonete ehitusalune pind maapealses osas 1300 m² ja maaaluses osas 3775 m².

Maapealne brutopind 13100 m² , tihedus 2,7 ( tihedus arvutatakse: maapealne brutopind jagatakse krundi suurusega )

Krundile on ettenähtud rajada kõrghaljastus.

Krunt Pos. 2

Suurusega 434 m²

Sihtotstarve transpordimaa

Kavatsetakse liita Laagna tee krundiga. Krundile tuleb rajada trepp, mille kaudu pääseb Laagna tee bussipeatusesse. Praegune trepp, mis on rajatud ajutisena , likvideeritakse seoses elamute ehitamisega.

Lasnamäe Halduskogu kooskõlastas Virbi tn 10 detailplaneeringu eskiislahenduse 20.12.2006 märkusega, et hoonestustihedus ei tohiks olla suurem kui 2.

Esimest korda tutvus Lasnamäe Halduskogu Virbi tn 10 detailplaneeringuga 26.09.2007.

Eskiisis oli hoonestuse tihedus 3,02. Nüüd 2,7 ( kuigi projekteerija esitab tiheduse numbriks 1,89, mille ta saab vale arvutusmetoodikat kasutades – kaasa on arvatud naabruses olevad tänavad ja pool Laagna teed. )

Lasnamäe elamualade üldplaneeringus on lubatud antud alal krundi hoonestustihedus kuni 2. Parandusi hoonestustiheduse vähendamiseks ei ole tehtud.

05.mail 2010 ja 30.juunil 2010 toimusid Virbi tn 10 detailplaneeringu avalikud arutelud. Protesteerijad – ümbritsevate korteriühistute esindajad ei jäänud selgitustega rahule ning ei olnud lahendusega nõus.

kommentaar: Probleem on hoonestustiheduses. Ka krundi kõrval asuvate majade esindajad, kes halduskogus sellel teemal sõna võtsid, ei ole huvitatad uue hoone rajamisest, kuna korterelamu valmis ehitamine varjutaks kõrval olevate korteritele langeva päevavalguse. Samuti on probleemiks lasteaiakohtade arv ja muu infrastruktuuri puudulikkus, mis ei arvesta asumi vajadustega. Ise hääletasin selle detailplaneeringu vastu, kuna ei pea õigeks, et hoonestustihedus peaks juba valmis ehitatud alal olema tihedam. Lasnamäel on piisavalt vaba maad, kuhu korterelamuid võiks planeerida. Ka arhitekt Mart Port ei planeerinud sellise mõttega Lasnamäge, et sinna saaks hooneid üksteise külge kinni ehitada. Lasnamägi peab säilitama oma õhulisuse ja funktsionaalsuse. Kahjuks kiitis halduskogu lihthäälteenamusega detailplaneeringu heaks.

ÕIEND

Narva mnt 105/ Mäe tn 2, Narva mnt 105A ja 107 kruntide detailplaneeringu eskiisi kohta.

Tellija: Arkaadia Halduse AS

Planeeritava ala suurus on 0,64 ha

PROJEKTI EESMÄRK

Detailplaneeringu eskiisi koostamise eesmärgiks on Narva mnt 105/Mäe tn 2, Narva mnt 105a ja 107 kruntidele kolme elamu , kus on ka äripinnad, kavandamine. Elamute kõrgused 4, 6 ja 8 korrust.

OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

Planeeritaval maa-alal paiknevad kinnistud Narva mnt 105/Mäe tn 2 ja Narva mnt 107 kuuluvad eraomanikele. Narva mnt 105a valdajaks on Eesti Vabariik. Planeeringu alasse jääb ka Narva mnt lõik ja Mäe tänava lõik. Narva mnt 105/Mäe tn 2 krundil paiknevad amortiseerunud kaks elamut, kuur ja laut-pesuköök. Teised planeeritaval alal olevad krundid on hoonestamata.

Planeeritav maa-ala on piiritletud järgmiste objektidega: põhjast- Mäe tn 4 üksikelamu kinnistu; idast 110kV õhuliini koridor reformimata riigimaal; lõunast Narva maantee; läänest Mäe tänav

PLANEERINGU ESKIISLAHENDUS

Planeeritaval maa-alal paiknevad kolm kinnistut krunditakse planeeringulahenduse alusel ümber neljaks eraldi krundiks, millest kolm on hoonestatavad ja üks on mittehoonestatav liiklusmaa krunt. Pos. 1 krunt on suurusega 1816 m2, 90% elamumaa ja 10% ärimaa sihtotstarbega

Lubatud hoonete arv krundil 1;

Maksimaalne lubatud korruselisus 6 (maa-aluseid korruseid 2 ), kõrgus maapinnast kuni 26 m;

Maksimaalne ehitusalune pind 305 m2;

Parkimiskohtade arv 33 (norm 34)

Pos.2 krunt on suurusega 1023 m², 100% elamumaa sihtotstarbega

Lubatud hoonete arv krundil 1;

Maksimaalne lubatud korruselisus 4 ( üks maa-alune korrus), kõrgus maapinnast kuni 18 m ;

Maksimaalne ehitusalune pind 225 m²;

Parkimiskohtade arv: 6 kohta õues ja 17 hoone alumisel korrusel

kokku 23 kohta ( norm 23 ).

Pos.3 krunt on suurusega 1606 m², 90% elamumaa ja 10% ärimaa sihtotstarbega

Lubatud hoonete arv krundil 1;

Maksimaalne lubatud korruselisus 8 ( üks maa-alune korrus), kõrgus maapinnast kuni 32 m ;

Maksimaalne ehitusalune pind 305 m²;

Parkimiskohtade arv: 7 kohta õues ja 35 hoone alumisel korrusel

kokku 42 kohta ( norm 42 ).

Pos. 4 krunt suurusega 367 m² 100% liiklusmaa juurdepääsu rajamiseks.

Kavandatud hoonestustihedus planeeritaval ala kruntidel 1,1

Kokku on alale planeeritud orienteeruvalt 76 korterit.

Olemasolev oluline haljastus säilitatakse, likvideerimisele läheb 2 % väheväärtuslikku haljastust. Juurdepääs kruntidele on Mäe tänavalt. Mäe tänavale on ettenähtud rajada kruntide poolsele küljele kõvakattega kergliikluse tee.

Hea näide Lubuskie vojevoodkonnast

2010-07-15T09:54:00.000+03:00

Lubuskie vojevoodkonnas panin tähele, kuidas poliitline info on üleval ka fuajees. Nimelt kõikide maasenati liikmete nimed ja parteiline kuuluvus,samuti ka kuhu komisjoni poliitik kuulub. Samasugune info peaks olema üleval ka Tallinna volikogu fuajees ja linnavalitsustes,linnaosade valitsustes. Kõik inimesed ei kasuta arvutit, eriti vanemad inimesed. Inimestel peab olema võimalus teada, kes kuulub millistesse nende linnaosa halduskogusse ja komisjonidesse.

Poliitikud nõukogudes

2010-07-14T10:06:00.000+03:00

Palju on räägitud poliitikute kuulumisest erinevatesse nõukogudesse. Arvan, et tegevpoliitik peaks kuuluma ainult ühte nõukogusse, mitte mitmesse korraga. Teiseks, peaks nõukogude puhul ära määratlema, kui suure osa peavad moodustama nõukogu koosseisust poliitikud ja kui suure osa spetsialistid. Kolmandaks, ära määrata nõukogu liikmete piirarv, millest üle ei tohiks nõukogus liikmeid olla. Viimaseks nõukogu liikmete tasustamine. See on olnud kõige põletavam küsimus. Nõukogu liige peaks saama ainult siis palka, kui ta võtab osa nõukogu koosolekutest. Kui nõukogu koosolekust osa ei võta, siis tasu ei saa. Ka ei peaks nõukogu liikmed saama nii suurt tasu, kuna tööpanus ja tasu pole omavahel vastavuses . Kehtestada tuleks fikseeritud tasu, millest üle ei tohiks nõukogu liimetele maksta.

16. juuni Lasnamäe linnaosa halduskogu istung

2010-06-19T21:14:00.000+03:00

16. juuni halduskogu istungil kooskõlastati Suur-Sõjamäe tn 34 detailplaneering. Detailplaneeringut tutvustasid Arhitektuuribüroo Novel OÜ töötajad. Projekti tellija on OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Planeeritava ala suurus on 0,76 ha. Projekti eesmärgiks on anda täiendav ehitusõigus 2-korruselise hoone püstitamiseks, rekonstrueeritava hoone-garaaž on kavandatud paatide hoidmiseks. Praegu asub olemasoleval territooriumil ka survemahutite hoidla, kus minu andmeil hoitakse freoonijääke. Küsisin ka ettekandjate käest, mida on plaanis nende mahutitega teha. Survemahutid on kavas likvideerida.

Teise punktina käsitles halduskogu minu ettepanekut, mis puudutas koostööd linnaosas tegutsevate mittetulundusühingutega. Mittetulundusühinguid tuleb aktiivsemalt kaasata linnaosa tegevusse. Samuti on oluline infovahetus mittetulundusühingutega. Kaasata tuleks neid halduskogu tegevusse ja halduskogu komisjonide tegevusse. Mittetulundusühingute ideed ja nende probeemid vajavad suuremat tähelepanu. ja ära kuulamist. Linnaosa vanema asetäitja Andrei Novikov arvas, et mtü-d on linnaosas aktiivsed. Ta tõi linnaosas korteriühistuste näite. Sellega võib ju nõustuda, kuid mina tõstatasin koostöövajaduse kultuuri, spordi ja sotsiaal valdkonnas tegutsevate mtü-dega.

Novikov andis ülevaate ka uuest mtü-de toetamise kavandatavast korrast, mille rahastamise järelvalve muutub senisest rangemaks.

Andrei Novikov tutvustas ka linnaosa poolt toetatavaid lastelaagreid. Toetatakse 20 mtü-d .Laagritest võtab osa 677 linnaosa koolilast. Linnaosa toetab lastelaagreid 180 tuhandega krooniga. Tegutsevad erinevad spordilaagrid ja kunstilaagrid, skaudilaagrid.

9. juuni sotsiaal - ja tervishoiukomisjoni istung

2010-06-16T14:08:00.000+03:00

9. juuni Lasnamäe linnaosa halduskogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni istungil arutati 2010. aasta teise poolaasta tegevuskava. Esitasin ka mitu ettepanekut komisjoni teise poolaasta tegevuskavasse.Arvan, et komisjoni algatusel võiks teisel poolaastal minna halduskogusse arutamiseks mitu eelnõud. Minu ettepanek oli, luua sotsiaalseid töökohti koolide territooriumide valvamiseks ja jalgrataste parkimiskohtade valvamiseks. Need sotsiaalsed töökohad oleksid igati õigustatud Koolivalvuri ülesanne võiks olla kooli territooriumi heakorra eest hoolitsemine, samuti korra hoidmine kooli suletud territooriumil. Ka jalgrataste parkimiskoha valvuri ametikoht õigustaks end. Jalgrattureid oleks kindlasti linnas rohkem, kui nad saaksid oma sõiduvahendi jätta tasuta järelvalve alla. Inimesed saaksid kindlustunde,et nende ratast ei varastata keegi ära. Ja saaavd jalgattaga sõita tööle ja tagasi koju. Kavatsen need eelnõud esitada ka sügisel halduskogu istungil. Minu ettepanek sai ka komisjoni liikmetelt põhimõttelise heakskiidu. Näen, et komisjon ei peaks olema ainult passiivne statist, vaid peaks ka ise eelnõusid esitama oma valdkonnas, eelnevalt kohapeal olukorraga tutvudes.

Komisjoni istungil tutvustas veel Eve Annus erinevaid linnaosa poolt rahastatavaid lastelaagreid. Linnaosa sotsiaalosakonna juhataja Tõnis Müller tutvustas milliseid sotsiaalteenuseid pakutakse füüsiliste ja vaimsete puuetega lastele.

Kohalike omavalitsuste e - teenuste arendamisest

2010-06-12T12:36:00.000+03:00

Eesti Päevalehes ilmus eelmise nädala reedel hea analüüs Kaarel Tarandi sulest http://www.epl.ee/artikkel/577922 , mis käsitles regionaalpoliitilisi dilemmasid. Peatun siinkohal ühel innovaatilisel ideel, millele olen ka oma blogis varasemalt tähelepanu juhtinud. Elanikkonna vähenemine, vananemine ja siseriiklik ränne suurematesse keskustesse on regionaalpoliitika ratsionaalsel kavandamisel olulise tähtsusega. Regionaalpoliitika peab vaatama nendele probleemidele tõsiselt otsa. Eesti on ikkagi hajaasustusega riik ja regionaalpoliitika peab siinkohal olema vägagi läbimõeldud. Üheks võimaluseks asjaajamisel kohaliku omavalitsusega , võiks olla kohaliku omavalitsuse e-teenuste arendamine. Ei pea ju iga kord jooksma avaldas näpus kohalikku omavalitsusse, kui asjad ametnikuga saab aetud ka neti teel. Selleks võiks riigi poolt välja töötada vastav IT - lahendus. Sellist arendust peaks aga välja töötama paralleelselt kov-i teenuste standardiga. Kohaliku omavalitsuse e-teenuste arendamine muudab inimeste suhtlemise kohaliku omavalitsusega mugavamaks ja ühtlustab kohaliku omavalitsuse teenuste kvaliteeti. Kui Eesti riik tahab olla IT- teenuste arendamisel maailmale eeskujuks,siis peaks ta just mõtlema, kuidas laiendada infotehnoloogilisi valikuvõimalusi avaliku teenuste kättesaadavuse osas. Kindlasti oleks kohaliku omavalitsuse e-teenuste arendamine võimalus luua eeldusi ka valdade ühinemisele. Kohaliku omavalitsuse e- teenuste arendamisse panustamine oleks igati positiivne regionaalpoliitiline otsus, mis teeniks elanikkonna huve.

Kultuuriüritustest informeerimine

2010-06-01T13:02:00.001+03:00

Lasnamäel pole võimalik saada mujalt infot linnaosas toimuvate kultuuriürituste kohta kui Lindakivi Kultuurikeskusest, kodulehekülg muidugi välja arvata. Samas inimene, kes elab Lasnamäe teises otsas ,sinna ei satu. Sama lugu on ka erinevate koolitustega huvihariduse valdkonnas. Vanemad inimesed, kes oleksid erinevatest tasuta kursustest huvitatud ei kasuta ka intenetti. Siin oleks vaja, et linn töötaks välja plaani kuidas teavitada erinevatest kultuuri- ja spordiüritustest, koolitustest linnaelanikke. Kaubanduskeskustes on stendide majandamine kommertsalustel, kohalike üritusi seal ei reklaamita. Samas kaubanduskeskusi külastab palju inimesi, kes saaksid stendide pealt lugeda kohaliku tähtsusega sündmustest. Siin võiks linnaosa valitsus ja kaubanduskeskuse omanik maha istuda ja arutada, millistel tingimustel oleks kaubanduskeskuses reklaamimine võimalik.Vahetu informeerimine annab võimaluse inimestel leida tihedamini tee linnaosa kultuuri- ja spordiüritustele, samuti aitaks see suurendada ka inimeste osalemist erinevates huviringides.

Linnaosade ajalehtedest

2010-05-29T13:46:00.002+03:00

Linnaosa ajalehed on praegu suuremal või vähemal määral olnud valitseva linnavõimu hääletoruks. Ei ole tähtis, mis partei on otseselt võimul ja kes linna valitseb. Ma ei arva, et linnaosade ajalehed oleksid mõtetud, küsimus on, mis sisulist eesmärki linnaosa ajaleht endas kannab. Kas linnaosa ajaleht on ainult propagandakanaliks või on eesmärk anda erapooletut, sõltumatut ja vajalikku informatsiooni linnaosa elanikele?! See viimane peaks olema seejuures just kõige olulisema tähtsusega. Lasnamäe näitel võin öelda, et linnaosa ajaleht võiks olla kordi sisukam, et inimestel oleks seda huvitav lugeda. Muidu trükitakse lihtsalt makulatuuri., mille vastu huvi puudub. Lasnamäe linnaosa ajalehel on suur roll, kuna elanikkond on linnaosas piisavalt suur. Samuti toimub linnaosas ka palju sündmusi, millest saaks uudiseid kirjutada. Kultuuris, hariduses, spordis toimub üritusi, mida linnaosa ajalehes saaks kajastada. Samuti on ajalehe kaudu suur võimalus kaasata linnaosas tegutsevate mittetulundusühenduste tegevusse rohkem linnaosa elanikke. Tavameedia seda kitsast rolli täita ei suudaks ega poleks ka sellest väga huvitatud. Seepärast on vaja vastata järgmistele küsimustele: mis peaks olema linnaosa ajelehe eesmärk? miks peaks inimene seda ajalehte lugema? kuidas tagada linnaosa ajalehe tasakaal sisu osas,et seal oleks ruumi erinevatele arvamusavaldustele? kuidas ajalehte levitada? kuidas ja kes peaks ajalehte toimetama ja levitama? kas ajalehe maksab kinni maksumaksja või suudaks seda teha eraettevõtja reklaamituludest? Kõigile nendele küsimustele oleks vaja vastuseid leida. Näen, et ajalehe toimetamine ja ajalehe väljaandmine võiks olla mõne mtü või osaühingu käsutuses. Loodav linna meedianõukogu võiks omapoolselt esitada nõudmised, mida ajalehe väljaandja peaks arvesse võtma. Kui linnaosa ajalehe loetavus suureneb, siis suurenevad ka kindlasti ka reklaamitulud, millega ajalehte välja anda. Küsimus on põhimõtteline, kuidas asju teha nii, et nad looksid kultuurilist, majanduslikku ja sotsiaalset väärtust linnaosa elanike jaoks.

Valimisnänni jagamine tuleks keelustada

2010-05-26T19:16:00.002+03:00

Parteide rahastamine, eriti valmiskampaaniate rahastamine maksumaksja taskust on liialt kulukas. Miks mitte kehtestada poliitilisele välireklaamile karmimad tingimused, määrates ära, kui suur tohib valimisreklaami plakat üldse olla. Valimisreklaamina peaks säilima ainult informatiivne materjal (ajalehed, voldikud, flaierid jne) ehk siis poliitilist informatsiooni valija jaoks edasi andva sõnumiga valimisreklaami . Kõik muu valimisnänn (preservatiivid pastakad, välgumihklid) peaks keelustama ja seadusest üleastujat käsitleda kui altkäemaksu andmist valijale, mille eesmärgiks on valijatelt häälte ostmine. Selliste sammudega võiks julgelt mõningad miljonid parteide rahastamisest maha kirjutada. Õhupall ega muu tilu-lilu ei kanna endas partei kohta mitte mingit sõnumit. Valimisnänn ei ole maksumaksja huvides. Õhk tuleb õhupallist välja lasta!

Toiduga ei mängita

2010-05-25T10:06:00.000+03:00

Paar nädalat tagasi käis meediast läbi uudis, et riik kavatseb järgmise aasta eelarve kuludest kärpida 150 miljonit põhikoolide õpilaste toitlustamiseks ettenähtud raha. Valitsus tahab muuta toitlustamise vajadusepõhiseks, arevestades perekonna majanduslikku oukorda ja sissetulekuid.

See oleks jõhker ja küüniiline samm kasvava noorsoo füüsilise ja vaimse tervise arvelt. Inimene ei ole ainult kuluobjekt. On asju, mis peaksid olema arusaadavad ka valitsusele. Noorte tänasest tervisest sõltub, millise tervise ja töövõime juures nad täiskasvanuikka jõuavad. See mõjutab ka riigi tulevase tööealise ja töövõimelise elanikkonna panustamist riigi arengusse.

Tasuta koolitoit ei ole raiskamine, nagu seda tahetakse meile serveerida, vaid on investeering sotsiaalsesse õiglusesse ja laste tervisesse. Valitsus peab endale aru andma, et sellise otsusega pannakse väga raskesse olukorda toimetulekuraskustes perekonnad ja nende kasvavad lapsed. Rääkida vajadusepõhisusest on veider ja naljakas, arvestades sotsiaalsest konteksti ja töötuse ulatust. Paljudele lastele võib tasuta koolitoit olla ainuke korralik toidukord päevas, et rahuldada kasvava lapse päevast kalorivajadust. Samas võimaldab koolitoit tervisliku toitumise harjumisi lastes kasvatada, kuna tervislik, tasakaalustatud ning mitmekülgne toiduvalik pole paraku väga paljudele peredele taskukohane.

Mäletan isegi, kui töötasin kooliõpetajana ühes maakoolis, nägin, kui paljud lapsed aplalt koolitoitu sõid. Nad kannatasid alatoitumise all. Kahjuks puudub riigil statstika selle kohta, kui paljud lapsed kannatavad üldse alatoitumise all. On räägitud ühest viiendikust lastest – see on suur number ja tänases tegelikkuses võib see olla veelgi suurem. Kuid kas need on ainult põhikooli õpilased?! Vaevalt!

Meile tuuakse eeskujuks Põhjamaid, millega tahaksime ise väga sarnaneda. Need riigid on eeskujuliku sotsiaalsüsteemiga, kus hoolitakse eelkõige inimesest. Soomes on tasuta koolitoit nii põhi- kui keskkooliõpilastele, Eestis ainult põhikoolis õppijatele. Alatoitumise probleemid puudutavad aga ka keskkoolides-gümnaasiumides õppijaid, kelle perede majanduslik olukord ei ole kiita.

Kui tahame sarnaneda Põhjamaadega, siis peame leidma võimaluse finantseerida tasuta toitlustamist ka keskkooliosas – lisaraha saab leida nendelt kuluartiklitelt, mis otseselt ei pärsi ühiskonna jätkusuutliku arengut. Tasuta koolitoit üldhariduskoolis on oluline ka nendele peredele, kes toimetulekuraskustes ei ole – seda on vaja kõigile peredele ja nende lastele.

Härrased, mõelge riigimehelikult – ja mõelgem oma lastele!

Ettevõtlus, riigireform, regionaalpoliitika = töö

2010-05-22T11:27:00.000+03:00

Tööpuudus ei vähene kuidagi - see on probleem Tööpuudust tuleb vaadata kaassõltuvuses teiste valdkondadega. On selge, et töötuse vähendamine on kompleksne probleem, mis sõltub ministeeriumide ja kohalike omavalitsuste koostööst. Haldussuutlikkus on selles kontekstis väga oluline. Viimasel Tallinna foorumil olid teadlaste ettekanded selle teemaga seonduvalt väga ülevaatlikud ja tõstatasid väga olulisi küsimusi. Rivo Noorkõiv OÜ Geomeediast andis ülevaate töötuse regionaalsusest. Tema poolt välja toodud probleemid näitasid selgelt, et kohalikud omavalitsused töötusega tegeleda ei suuda. Kohalike omavalitsuste nõrkus ja sellest tulenev haldussuutnamtus ei võimalda töötuse teemaga tulemuslikult tegeleda. Teiseks ei panda KOKS-is (kohaliku omavalitsuse korralduse seadus) kohalikele omavalitsustele kohustuseks tööpuudusega tegelemist. Murelikuks teeb ka, et 227 omavalitsusest ei saa ainult 40 kohalikku omavalitsust raha tasandusfondist (ülejäänud saavad). Kohalike omavalitsuste väike tulubaas ja seadusega mittemääratud ülesanded ei võimaldada selle probleemiga tegeleda.

Arvan, et järgnev nelik vajab terviklikku lähenemist: töö, ettevõtlus, riigireform ja regionaalpoliitika. Nendes valdkondades tehtavad otsused loovad eeldusi arenguks ja tööpuuduse vähendamiseks. Ettevõtluse arendamiseks on vaja toimivat ettevõtluskeskkonda. Uue ettevõtte arendamine peab olema piisavalt selge ja lihtne. Samuti võiks alustuseks kaotada ettevõtte alustamisel omakapitali sissemakse nõude. Ka kohalikud maaomavalitsused saaksid otsida võimalusi väliskontaktide kaudu reklaamimaks maakondi ja leidmaks investoreid. Reginoaalpoliitiliste otsuste tegemisel peab arvestama teaduslike uuringutega ja sellest lähtuvalt välja töötama konkreetseid mudeleid, mis on regionaalpoliitliste otsuste aluseks. Efektiivne riigibürokraatia ja toimiv ettevõtluskeskkond loovad eelduse ka tööpuuduse leevendamisele.

Eesti taluarhitektuurist ja maastikest !

2010-05-16T20:41:00.001+03:00

Muinsuskaitsekuu hakkab läbi saama, seepärast on hea mõelda meie arhitektuuripärandi ja Eestile iseloomuliku maastiku kaitsele ja hoidmisele. Kaitset ja korrastamist vajavaid objekte on palju, kõik see nõuab loomulikult palju raha riigilt ja kohalikelt omavalitsustelt. Alusta võiks muinsuskaitse ja loodusobjektide korralikust märgistamisest. Paljud muinsusobjektid (ohvrikivid) on veel hoopis märgistuseta või on märgistus veel Nõukogude Eesti ajast pärit. Märgistamine, koos sinna juurde lisatud infotahvliga, aitab inimestele teadvustada oma kultuuripärandid. Loomulikult on olemas ka kodulooline hariduslik tähendus. Tahaksin aga puudutada Eestile omaseid maastikke, mille osaks on nii mõisahooned,sillad, piimapukid, taluhooned. Just taluhooned annavad maastikule palju juurde. Milline on Eestile omane taluarhitektuur? Mis eristab seda teiste riikide omast? Tean millised iseloomulikud hoonetüübid rikastavad maastikke Hollandis, Saksamaal, Rootsis, Hispaanias. Eestis kahjuks on väga vähe eriomaseid ja audentselt renoveeritud taluhooneid. Küsimus on paljuski rahas ja teadmistes. Vana hoone võimalikult orginaalilähedane taastamine on kallim kui uue ehitamine. Samas ei pruugi ka olla omanikul vastavat teadmist hoone renoveerimisest. Siin võiks Muinsuskaitse kindlasti appi tulla. Muinsuskaitse ei peaks olema karistav organ, vaid nõuandev organ, kes annaks inimesele nõu kuidas oma taluhoonet taastada. Laast- või rookatus taluhoonel sobitub kindlasti maastikku paremini kui eterniit, ruberoid või mõni muu materjal. Riik võiks töötada välja arengu - ja tegevuskava, mis näeks ette Eestile iseloomuliku taluarhitektuuri ja maastike kaitse. Seeläbi väärtustataks elukeskkonna esteetilist kvaliteeti. Võidaks ka turismisektor.Turistid tahaksid siia tagasi tulla, sest see maa pakub neile silmailu. Eesti teadvustuks ja eristuks välisturistidele arhitektuuri ja maastike kaudu. Nõuande keskus võiks majaomanikele anda nõu mida maja juures võiks säilitada, samuti pakkuma välja hoonete fassaadide värvilahendusi. Eestil on palju ilusat pakkuda, tuleb see lihtsalt välja otsida.

Talgupäevad riigipühadeks!

2010-05-15T11:24:00.000+03:00

Talgute traditsioon vajab Eestis veelgi suuremat taaselustamist. Meeldivad näited on Teeme Ära aktsioon ja Muinsuskaitse Seltsi korraldatud talgud. Ja eks selliseid meeldivaid näiteid võib veelgi tuua. Üheks võimaluseks, mis annaksid talgutele uue tähenduse, oleks see, kui talgupäevad muuta riiklikeks pühadeks. Riiklikke pühi pidi olema meil niigi vähe, võrreldes teiste Euroopa riikidega. Talgupäevi võiks olla kolm päeva aastas. Talgud võimaldavad suurendada inimeste vahel üksmeelt ja arendada koostöötamisoskust. Töötamine koos, ühishüve nimel., olgu siis pargi või maastiku koristamine, mõttetalgu jmt, annab inimestele hea sisemise enesetunde ja enesekindluse. Talgupühad taaselustaksid ka esivanemate traditsioone ja liidaks ühiskonda.

Poliitikutest broilerid ja riigimehed!

2010-05-08T13:42:00.000+03:00

Palju räägitakse ja mõnitatakse meedias ja ajakirjanduses poliitbroilereid - ja õigustatult ! Arvatakse, et poliitbroilerid on noorpoliitikud. See on paljuski ekslik arvamus. Broileriks olemine ei sõltu sellest, kas poliitik on noor või vana. Broilerid on need poliitikud, kellel puudub iseseisev mõtlemis- ja analüüsivõime. Nende eest mõtleb nende parteijuht. Kahjuks on selliseid broilerid vägagi palju tänases Eesti poliitikas. Poliitbroilerid ei suuda pakkuda välja lahendusvariante , kuidas elu riigis paremaks muuta. Poliitbroilerid on kahjuks ilma pädevuseta, nende põhirelvaks on demagoogia ja populism. Süvenemine ühiskonnaprobleemide olemusse on nende jaoks liigset vaimset pingutust nõudev. Poliitbroilerile on omane nutmine ja virisemine. See on hirmutav! See paneb inimesed esitama küsimust: " aga kus on siis lahendusvariandid?" . Teiseks ühiskonnaelu valdkonna ja valdkondade mittetundmine. Seda broileril ei ole- või kui ka on , siis on ta piisavalt arg, et oma teadmiste ja ideedega välja tulla. Siin saab broiler vaadata endasse ja ise oma valitsemiskompetentsi parandada. Samuti saab selles partei aidata broilereid, läbi süsteemse ja järjepideva koolitamise , parandades nii oma liikmete poliitilisi pädevusi. Ei pea siin silmas loomulikult ideoloogilist ajupesu. See aga nõuab tööd. Töö eeldab aga pingutust ja tahet. Mugavustsoonis elamine ja mitte järjepidevalt end harides on tulemuseks jätkusuutmatu vegeteerimine rahva turjal.See on jantimine. Riigimees teeb enesega tööd, mitte ei osta iga kuu endale uut ülikonda või autot. Riigimees ka ei lahmi ega laima konkurente. Riigimees ei virise ega ohi, vaid püüab leida lahendusvariante, mis oleksid kasulikud kogu riigile ja rahvale (teeb reaalselt mõttetööd). Riigimees ei ole tõusik, vaid on väljapeetud härrasmees, kellel on oma väärikus ja kes seda ei müü. ROHKEM RIIGIMEHELIKKUST!

10 points - Rakvere Tarvas viib ellu tulemuslikku regionaalpoliitikat !

2010-05-03T17:21:00.001+03:00

Seekordsed Eesti meeste meistrivõistlused korvpallis on olnud eriti põnevad. Põnevad just seetõttu, et lõpuks on avanenud Tallinn-Tartu teljele lisaks ka Rakvere telg. See on ainult positiivne, et korvpalligeograafia laieneb ka teistesse Eesti linnadesse peale Tallinna ja Tartu. Ma olen siiralt õnnelik, et Rakvere Tarvas pääses poolfinaali ja sealt edasi finaali. Mitte et mul oleks midagi TTÜ, Kalev/Cramo või Tartu/Rocki vastu. Asi nimelt selles,et mul on heameel, et korvalliklubi Tarvas on pannud Rakvere hoopis teistmoodi hingama. Tarva edu kinnistab ja tugevdab inimeste kohapatriotismi, annab neile mingi emotsiooni, mida oodata. See ongi edukas regionaalpoliitka, mida saab spordi kaudu teoks teha. Selleks on vaja entusiaste, kes oma fanatismiga ja tahtega suudavad midagi korda saata. Rakvere linn peaks igati leidma võimalusi, kuidas peale hooaja lõppemist Rakvere Tarvast kui eredat tähte hoida.

Koristustalgud Lasnamäel

2010-05-02T22:14:00.003+03:00

1. mail sai Teeme Ära talgupäeval käidud - täpsemalt Lasnamäel Paevälja asumi loopealset prügist puhastamas. Ilm oli vihmane, aga seltskond töökas ja lõbus. Mida kõike talgulised koristuse käigus ei leidnud: hõbelusikas, antiikkruus, Rock Hoteli vinüül, kasutamata süstlad, suletud pakendis tundmatu päritoluga mikroskeemid. Kõige ekstreemsemad leiud olid naiste stringid, mida pervert oli kivi alla peitnud oma paar paari ja lõpuks Viinamäe tigu. Viimane on looduskaitse all olev liik. PS. Sellelt samalt loopealselt on veel avastatud üks või kaks taimeliiki, mida leidub ainult seal loopealsel. Palju oli viidud loopealsele igasugust ehitusprahti. See koristustalgu paneb järjekordselt mõtlema, mida ikkagi teha, et inimesed ei viiks oma prügi ja prahti niimooodi loodusesse. Kas küsimus on rahas? Et kas prügilad võtavad liiga palju raha prügi ladustamise eest, et seepärast viiakse loodusesse prahti... Või hoopis kasvatuses? Või kõik kokku? Probleem on tõsine ja milline rahuldav lahendus võiks olla? Selle koristuse käigus lähevad mõtted nii või teisiti säästva arengu peale. Prahi sees oli ka asju, mida oleks saanud endine omanik anda taaskasutusse- ei pea siin silmas naiste stringe :). Taaskasutuskeskused on üks oluline märksõna, mida riik peaks toetama ja mille filiaalid peaksid katma ära kogu Eesti suuremad linnad ja maakonnakeskused. On ju inimestel mööblitükke, ja riideesemeid, mis muidu korras, aga visatakse vihma kätte ligunema. Samas on kindlasti inimesi , kes on loovad ja teeksid nendest asjadest midagi ilusat. Transpordi organiseerimine oleks siinjuures samuti mõeldav. Teiseks võiks kohalik omavalitsus nt. panna kord kvartalis kortermajade juurde nädalavahetuseks konteinerid, kuhu inimesed saaksid viia suuremat sorti segaprahti. Kohalikule omavalitsusel oleks see mõtekam kui pärast seda rämpsu kokku koristada.
Lootus jääb, et Eestimaa muutub iga aasta ikka puhtamaks!

21. aprilli Lasnamäe linnaosa halduskogu istung

2010-04-24T13:09:00.000+03:00

20. aprilli halduskogu koosolekul kooskõlastati Suur-Sõjamäe tn 35 ja 35 b kinnistute detailplaneering.Krundile nähakse ette äri - ja tootmishoonete ehitamine. Väike - Sõjamäe tn 22 kinnistu ja lähiaala detailplaneeringu kooskõlastamine. Detailplaneeringu eskiisi koostamise eesmärgiks on liita Väike-Sõjamäe tn 22 ja Tartu mnt 107/Väike-Sõjamäe 12/ Suur-Sõjame tn 54 krundid ning määrata planeeritavale alale ehitusõigus era- ja väikelennukite lennujaama ehitamiseks.

Ülevaate Lasnamäe linnaosa kuritegevusest ja toimepandud õigusrikkumiste statistikast tegi politseitöötaja Hele Soots.

Esitasin halduskogule ka ühe eelnõu, mille otseseks eesmärgiks on parandada halduskogu töökorraldust. Eelnõu puudutas lisamaterjalide saatmist halduskogu liikmetele koos päevakorraprojektiga, mis võimaldaks eelnevalt kõigi halduskogu istungi päevakorras olevate küsimustega põhjalikumalt tutvuda, kuna istungi toimumise päeval halduskogu liikmetele jagatavad lisamaterjalid ei jäta piisavalt süvenemisaega ega võimalda esitada piisavalt asjakohaseid küsimusi detailplaneeringute, eskiisilahenduste , koolide ja lasteaedade arengukava kohta. Halduskogu jagas seda probleemi ja toetas minu esitatud ettepanekut..

Linnaosa halduskogu arutas ka Reformierakonna algatatud ettepanekut vabastada Tallinna elanikud 3000 ruutmeetri ulatuses maamaksust. Halduskogu leidis,et linnaosa halduskogu kompetentsi see küsimus ei kuulu. Otsustusõigus on selles küsimuses linnavolikogu pädevuses. Maamaks moodustab praeguses linnaeelarvest 320 miljoni kanti laekumisi. See on tulumaksu järel suurusjärgus teine maks. Maamaksu kaotamine tekitaks suure eelarveaugu linnaeelarves ja mõjutaks seeläbi linna poolt pakutavate teenuste kättesaadavust. Kindlasti võiks elanikkonnagruppide hulka laiendada, kellele võimaldada maamaksu osalist kompentseerimist.

14.aprilli Lasnamäe linnaosa halduskogu sotsiaal - ja tervishoiukomisjoni istung

2010-04-17T16:22:00.000+03:00

14. aprillil toimus Lasnamäe halduskogu sotsiaal - ja tervishoiukomisjoni istung .Täiendavalt informatsiooni Lasnamäe sotsiaalsetest probleemidest- ettekandjaks Tõnis Müller. Samuti anti põhjalik ülevaade ka linna poolt pakutavatest sotsiaalteenustest, samuti tutvustati linnaosa sotsiaalteenuseid pakkuvate institutsioonide struktuuri (hooldekodu, päevakeskused), ettekandjaks oli samuti Tõnis Müller . Võlgnike probleemi munitsipaalmajades, võlanõustamist käsitles sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni liige Eve Võrk.

Lasnamäe Sotsiaalkeskuse alluvuses on sotsiaalmajad ( Katleri 6, Paasiku 7, Kivila 3a, Muhu 9), samuti ka lastepäevakeskus.Sotsiaalmajja on suunatud ka eakate kõrval ka sundüürnikke. Veel on linnaosas Tallinna Sotsiaaltöö Keskus. Mtü Tallinna Hoolekande Keskus, kus saab erinevat toidu- ja riideabi. Iru Hoolekodu on Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti alluvuses.

Lasnamäel on 22 munitsipaalmaja. Võlgnike probeemid on tingitud tööpuudusest, madalast töötasust , samuti ei maksa tööandjad palka õigel ajal töötajatele, millest tingitult suurenevad inimeste üürivõlad ja hilinevad üürimaksed. Probleemile on püütud leevendust leida võlanõustamise abil. Kindel aga on see,et sellest üksi jääb väheseks. Diskussioonis arutas komisjon ka erinevate sotsiaalsete vajaduste paremat planeerimist. Selle aluseks on võimalikult täpne ja ülevaatlik statistika . Sotsiaalteenuste järele on praegusel ajal vajadus eriti suur ja teenuste osutamine jääb tegelikule vajadusele reaalselt alla.Riikliku matusetoetuse kaotamine on raskesse olukorda pannud nii paljudki pered, kellel tulnud oma lähedasi matta. Tööpuuduse probleem võimendab ka teisi sotsiaalprobleeme : alkoholi liigtarbimine ja perevägivald. Kõige selle all kannatavad loomulikult ka töötute lapsed. Linnas on 12 lastekaitse töötajat, seda on ilmselgelt vähe. Soovituslikult peaks olema see arv 10000 lapse kohta üks lastekaitse töötaja. Praegu on see suhtarv 18 000 last ühe lastekaitsja kohta. Aprilli alguse seisuga on ühekordseid lastetoetusi väljamakstud juba 45 % planeeritud rahast. Ka erinevaid teisi lastele suunatud sotsiaaltoetusi on väljamakstud ligi pool aastaks eraldatud rahast. Sellises tempos jätkudes võib selle eelarvereale planeeritud raha olla aasta lõpuks otsas, arvestades ,et viiteajaga jõuab ka sotsiaalmaksu laekumise järsk vähenemine bumerangina tagasi sotsiaalteenusteni Toimetuleku toetuse summast on välja makstud juba 83 % eelarvest . Vastavalt kulule eraldab riik raha juurde. Kuidas saaks kohaliku omavalitsuse tasandil võidelda põhilise sotsiaalprobleemiga , milleks on tööpuudus? Tööpuudus on kahtlematult kõige keerulisem probleem, kuna on katalüsaatoriks teistele sotsiaalprobleemidele: vaesus, võõrandumine, depressiooon jne. Linn on loonud mingil määral sotsiaalseid töökohti. See pole küll ju mingi ideaalne töökoht, kuid inimestele abiks ikkagi. Probleemiga saaks kõige paremini tegeleda siis, kui riigi tasandil oleks selge visioon sellest, kuidas võidelda tööpuudusega ja elavdada majandust. Ilmselge,et kõige paremat edu saavutaks siis, kui Tallinna linn ja riik oleksid koostöövalmid. Seega peab olema makrotasandil ( riigi tasandil ) plaan ja kov-i (mikrotasnadil) tasandil plaan kuidas tööpuudusega võidelda . Kohaliku omavalitsuse võimekuse teema on eraldi teema , aga see haakub sellega ka mingil määral kindlasti. Linnaosa tasandil võiks alustada töötusega tegelemise osas kõige lihtsamast:- Lasnamäe linnaosa ajaleht võiks hakata vahendama tasuta linnaosa ettevõtete tööpakkumiste kuulutusi linnaosa ajalehes, samuti võiks rohkem töötuid rakendada haljastuse heakorratöödel, koolide ja lasteaedade valvuritena. Linnosas võiks olla stendid suuremate asumikeskuste juures, kuhu inimesed saaksid riputada tööotsimise kuulutusi ja tööandjad tööpakkumise kuulutusi. See eeldab ka linnaosavalitsuse ja ettevõtjate suuremat omavahelist koostööd. Ettevõtluse arendamist, ettevõtluskeskkonna toetamist ja tööpuuduse vähendamist tuleb näha omavahel kaassõltuvuses. Need minu poolt välja toodud ettepanekud ei ole küll mingid suured meetmed, kuid ka väike samm oleks järgneva sammu astumiseks vajalik!

Võrdõiguslikkusele ja võrdsetele võimalustele ei saa läheneda lihuniku kirvega

2010-04-11T16:10:00.000+03:00

Võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste teema tõusis Eestis huvikeskmesse siis, kui Eesti ühines Euroopa Liiduga. Mitte arvates ,et selle teemaga ei peaks tegelema, vaid natukene teise nurga alt ,esitades mõned küsimused. Ajakirjanduses on kajastatud ,et naised saavad meestest vähem palka sama töö eest - kolmandiku võrra väiksem töötasu. Tahaks küsida, et kuidas on sellise statistilise avastuseni jõutud? Tegemist on diskrimineerimisega, mille üksikjuhtumid vajaksid ajakirjanduse kaudu avalikkuse ette toomist. Ei ole vahet, kas tegemist on mehe või naisega, sama töö peaksid olema mõlemad sugupooled võrdselt tasustatud. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste puhul oleks väga tänuväärne, kui suudetaks tuua avalikkuse ette diskussiooniobjektiks üksikjuhtumid, mis puudutavad ebavõrdset tasustamist töö eest, naistevastast vägivalda, ahistmist jmt teemasid. Sooline võrdõiguslikkus ja võrdsed võimalused on väga delikaatsed teemad ja eeldab poliitilise teemana väga intelligentsest, tasakaalukat lähenemist. On poliitlised ja õiguslikud võimalused sellles küsimuses ühsikonna arengut suunata, nende seas ka sookvoodid, mida ei saa kuidagi toetada, kuna tekitavad ebanormaalseid moonutusi ühiskonnas. Teiseks on sookvoodid ka naist ja naisi diskrimineerivad, kuna alavääristab naisterahva poliitilisi eeldusi ja võimeid, luues sookvootide näol kunstlikud eelised. Üks argument , mis tuuakse kvootide kaitseks osade naispoliitikute poolt põhineb sellel, et naiste poliitika on kuidagi "pehmemaid" väärtusi esindav, kui seda on meeste poliitka. Samuti ei võimalda kvootide kehtestamine valida parimat nais- ega meeskandidaati. Siit küsimus: kas meespoliitikud ei suuda esindada naiste õigusi või nende õiguste eest seista ühiskonnas? Kultuurilisest lähenemisest tuleks läheneda sellele küsimusele süvauuringute ja - intervjuude korraldamisega naiste endi seas, et uurida, kuidas naised ise mõtestavad oma rolli naisena ühiskonnas. Kuidas naised teadvustavad enda jaoks seda küsimust. Kas on rahul/mitterahul oma naiseks olemisega ja identiteediga ühiskonnas. Millisena naised ja mehed kujutavad ette ideaalset ja harmoonilist mehe ja naise omavahelist suhtust? Millised on levinud traditsioonilised stereotüübid naiselikkuse ja mehelikkuse küsimuses? Kas stereotüübid takistavad suhtumiste , väärtuste muutumist ühiskonnas? Kas ideaal on ka eesmärk omaette,- või on nii naised kui ka mehed rahul ühiskonnas kehtivate stereotüüpidega mehelikkusele ja naiselikkusele? Arvan, et kultuuriliste stereotüüpide muutmiseks on oluline kasvatada vastastikkust austust ja väärikust mõlema soo esindajate vastu, võttes arvesse nii bioloogilisi ja psühholoogilisi erinevusi. Hariduse ja kasvatuse kaudu on selleks erinevad võimalused üldhariduskooli õppekavades vastavate täienduste sisse viimiseks : inimeseõpetus, ühiskonnaõpetus, perekonnaõpetus, filossofia, eetika, psühholoogia. Väärikust ja vastastikkust austust poiste ja tüdrukute vahel oleks võimalik läbi kasvatuse ja hariduse õpetada. Lõpetuseks võib öelda,et võrdõiguslikkus ja võrdsed võimalused on kõige laiemalt inimõiguste teema, mis peab seisma inimeste eest: "Naised on inimesed, inimestel on inimõigused, järelikult on naistel inimõigused". Väga tugevalt tuleb see teema esile ka üksikisku tasandil, kus muutuste toimumine on kõige keerulisem ja mitmetahulisem, muutudes tihti võimusuhteks .

Valimisea vanusepiiri alandamisest

2010-03-30T18:11:00.003+03:00

Eesti Vabariigi Põhiseaduse järgi saab nii riigikogu, kui ka kov-i valimistel hääleta isik, kes on saanud 18 aastat vanaks. Riigikogu valmistel saavad hääletada loomulikult kodanikud. Kas valimisea piiri võiks langetada 18-eluaastalt 16-eluaastani? Peamine vastuargumendid on: mida see noor inimene elust ja olust teab? Mida 16-aastane pubekas ka elust taipab – see noor, ei suuda ja ei oska ära tunda "õigeid" valikuid. Samas, mis on õige valik, arvestades meie valimissüsteemi? Kas pensionäri, keskealise valikud on kuidagi õigemad kui noore inimese valikud? Romantikud räägivad, et miks võtta lapselt lapsepõlve, miks sundida teda täiskasvanuks. Isiklikult toetan valimisea vanusepiiri alandamist, kuna näen rohkem poolt - kui vastuargumente. Vatsuargumendid on pigem emotsionaalset laadi, mitte aga sisulised. 16 - aastane noor saab abielluda vanemate nõusolekul, võib töökohta omada. Töökohta omav noor inimene on ka maksumaksja, kellel peaks olema justkui moraalne õigus otsustada valmistel, mida riigivõim või kohalik omavalitsus tema poolt laekunud makusrahaga peale võiks hakata? Ka arvamus noore inimese poliitilisest piiratusest ei pea paika. Enamus läbib ühiskonnaõpetuse õppeprogrammi juba 8-9. klassis. Seega on olemas teoreetiline alus poliitiliseks otsustamiseks. Kohaliku omavalitsuse tasandil otsustatakse samuti küsimusi, mis noorte seisukohalt on olulise tähtusega (haridusküsimused, koolivõrk, noostöö, sportimise võimalused). Need on otseselt valdkonnad, mis noori vägagi otseselt puudutavad.

Kolmas argument valimisea vanusepiiri langetamiseks puudutab üldist rahvastiku vananemist. Noorte kaasamine võiks olla kohalikul tasandil aktiivsem, nt. võiks koostöö koolide õpilasomavalitsuse ja kohaliku omavalitsuse esindajate vahel olla tihedam ja leida seadusliku vormi. Samas ei toeta ma aga kandideerimisea alandamist, isegi pooldaksin selle tõstmist kohaliku omavalitsuse valmistel 21- eluaastani. Inimesel peaks olema ikkagi mingi elukogemus ja noore inimese tegevuseks on hariduse omandamine.

Lindakivi Kultuurikeskusest

2010-03-27T11:37:00.000+02:00

Mõni aeg tagasi läbis ajakirjandust järjekordne uudis, et Lasnamäe Lindakivi Kultuurikeskus on saanud endale uue direktori. Vaataksin seda uudist natuke teise kandi pealt: kas Lindakivi Kultuurikeskus üldse vajab praeguse ülipolitiseeritud linnajuhtimise ajal direktorit? Ei vaja! Ei vaja direktorit, kus direktoril pole mingit reaalset sõnaõigust, kuna "juhtimine" ei anna võimalust tegutseda kultuuri ja maksumaksja huvidest lähtuvalt. Tegelikult vajab hoopis kogu kultuurikeskuse isikkoosseis struktuurimuudatust. Lisaks peadirektorile ei vaja kultuurikeskus ka kahte asedirektorit, kelle töökoormus pole piisav ja kellede roll on hägus. Direktorite asemel vajab kultuurikeskus hoopis administraator/ müügijuhti, et võimalikult palju müüa välja kultuurikeskuse rendipindu ja seeläbi suurendada kultuurikeskuse omatulusid. Samuti vajab kultuurikeskus omale projektijuhti, kes kirjutaks kultuurikeskusele ja seal tegutsevatele mtü-dele kultuuri - ja haridusprojekte. Direktori ülesannet täidab Lasnamäe Linnaosa Valitsus, kelle allasutus kultuurikeskus on. Need oleksid reaalsed töökohad, mis looksid kultuurilist ja majanduslikku lisaväärtust, et seeläbi realiseeruda kultuurikeskuse potetsiaali .Lindakivi Kultuurikeskuse ehitusse on aastate jooksul investeeritud tohutuid summasid. Oleks kahju , kui kultuurikeskus ei suudaks realiseerida oma eesmärki.Kultuurikeskuse roll ei ole ainult Lasnamäe elanike kultuuriliste vajaduste rahuldamine, vaid kultuurikeskuse mõju haarab terve linna ja lähivallad. Praeguse ülipolitiseeritud ja ebaefektiivse juhtimismudeli jätkudes läheb kultuurikeskuse tegevus allamäge.

17. märtsi halduskogu istung

2010-03-21T14:53:00.000+02:00

17. märtsil toimus Lasnamäe linnaosa halduskogu istung, kus kooskõlastati Narva mnt 129 krundi detailplaneering. Kooskõlastati ka Lasnamäe Muusikakooli arengukava. Tutvustati ametiisiku majanduslike huvide deklaratsiooni täitmist. Kinnitatati Lasnamäe linnaosa halduskogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni põhikiri.

Sotsiaal - ja tervishoiukomisjoni esimese poolaasta tööplaan

2010-03-13T13:27:00.000+02:00

Jaanuar - Lasnamäe Linnaosa Halduskogu sotsiaal-ja tervishoiukomisjoni põhikirja ja 2010. a I poolaasta tööplaani arutelu.

Veebruar - Lasnamäe Linnaosa Halduskogu sotsiaal-ja tervishoiukomisjoni põhikirja ja 2010. a I poolaasta tööplaani kinnitamine

Ülevaatlik statistika Lasnamäe linnaosa sotsiaalsetest probleemidest. Sihtgruppide ja sihtrühmade sotsiaalsete vajaduste ja erisuste kaupa.
Probleemide kaardistamine ja ettepanekute variantide leidmine

Märts - Lasnamäe Linnaosa Halduskogu sotsiaal-ja tervishoiukomisjoni ning haridus- ja kultuurikomisjoni ühine koosolek arutamaks koolide ja lasteaedade tervishoiu probleeme.

Lasnamäe haridusasutuste tugisüsteemi hetkeseisust ja planeeritava optimeerimise tegevustest.

Aprill - Ülevaade sotsiaalteenuseid pakkuvatest struktuuridest linnaosas

Tutvumine linnaosa sotsiaalteenuseid pakkuvate struktuuridega (hooldekodud, päevakeskused).

Tutvumine linnaosa koolide ja lasteaedade tervishoiu ja hügieenitingimustega.

Mai - Korteriühistute sotsiaalse valdkonna probleemid ja võimalikud ettepanekud. Korteriühistu probleemide arutamine. Erivajadustega noorte sotsiaaltöö linnaosas
Juuni - Lastelaagrid ja huvitegevuse võimalused erivajadustega, vähe-kindlustatud perede lastele. Keelelaagrid, integratsioonilaagrid. Vaimsete ja füüsiliste puuetega inimeste olukord Lasnamäe linnaosas

10. märtsi sotsiaal - ja tervishoiukomisjoni istung

2010-03-13T12:19:00.000+02:00

Komisjoni istungi põhiteemaks oli koolitervishoid. Ülevaate andis oma kooli näitel sellest valdkonnast Kuristiku Gümnaasiumi medõde. Tema ettekandes tulid ka suurimad probleemid välja, mis otseselt laste tervist puudutab: alkoholi ja tubaka tarbimine, õpilaste ülekaalulisus, alatoitumine, allergiad, traumad jt. teemad. Puudutasin ühe teemana ka pikemalt õpilaste toitlustamist. Perede raskes majanduslikus olukorras tõuseb aina rohkem päevakorda õpilaste toitlustamine. Eriti oluline on , et tulevikus saaksid ka keskkooliõpilased põhikooli õpilaste kõrval tasuta toitlustamist. Alatoitumise probleemid ja tervislik toitumine peaksid olema selles kontekstis vägagi olulise tähtsusega, kuna paljudel majandusraskustega peredes ei pruugi lapsed üldse saadagi sooja toitu., rääkimata tervislikust toidust. Saan aru, et linnaeelarves on alalaekumine, kuid samas on ka kulutusi, mille mõttekuses ja otstarbekuses võiks vägagi kahelda, küsimus on prioriteetides. Praegu on ühe õpilase toitlustamise maksumuseks 324 krooni kuus. Laste tervise pealt ei tohi kokku hoida!

Sotsiaal - ja tervishoiukomisjoni põhikiri

2010-03-13T11:08:00.001+02:00

LASNAMÄE LINNAOSA HALDUSKOGU SOTSIAAL- JA

TERVISHOIUKOMISJONI

PÕHIKIRI

1.TEGEVUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED

1.1. Lasnamäe Linnaosa Halduskogu sotsiaal-ja tervishoiukomisjon moodustatakse ning tema tegevus lõpetatakse Lasnamäe Linnaosa Halduskogu otsusega.

1.2. Sotsiaal-ja tervishoiukomisjoni tegevus toimub vastavalt Lasnamäe Linnaosa Halduskogu töökorrale ja käesolevale põhikirjale.

2. SOTSIAAL- JA TERVISHOIUKOMISJONI TEGEVUSVALDKOND

2.1. Lasnamäe linnaosa sotsiaalhoolekande eelarve ja selle seostamine linnaosa sotsiaalhoolekande arengukavaga;

2.2. linnaosa elanike sotsiaalne kaitse ning sotsiaal-ja tervishoiualane, areng;

2.2.1. sotsiaalhoolekande korraldus (sotsiaalteenused ja –toetused, sotsiaalobjektid sh sotsiaalruumid, sotsiaalhoolekande arendusprojektid jne);

2.2.2. tervishoiu korraldus (elanikkonna kindlustamine meditsiinilise teenindamisega, tervishoiualased ning arendus- ja ennetavad projektid);

2.3. koostöös haridus- ja kultuurikomisjoniga laste ja noorukite vabaajaürituste, klubilise tegevuse jms. ning laste ja noorukite kaitse, abi ning järelevalvevõimaluste edendamine

2.3.1.koolide ja lasteaedade tervise (vaimse ja füüsilise) ja sotsiaalprobleemidega tegelemine, tutvumine laste – ja noorukite kaitse, abi ning järelevalvega;

2.4. Linnaosa elanike põhiseaduslike õiguste ja vabaduste kaitsega seonduvad küsimused.

3. SOTSIAAL- JA TERVISHOIUKOMISJONI ÜLESANDED

3.1. Oma pädevuse piires linnaosa eelarve läbivaatamine ja ettepanekute esitamine selle täienduste, muutuste jne. osas;

3.2. linnaosa arengukava sotsiaalhoolekannet, koolide ja lasteaedade tervishoidu, tervise edendust, puudutava osa läbivaatamine, täienduste ja paranduste esitamine Halduskogule;

3.3. Oma tegevusvaldkonna põhiprobleemide väljaselgitamine, nende lahendamiseks vajalike üldiste tegevuskavade ja organisatsiooniliste abinõude väljatöötamine ning vastavate Lasnamäe Linnaosa Halduskogu otsuste eelnõude algatamine;

3.4. seisukohtade väljatöötamine Halduskogu menetlusse planeeritud komisjoni tegevusvaldkondade kuuluvates küsimustes;

3.5. koostöö Halduskogu teiste komisjonidega, linnaosa valitsusega sh sotsiaalhoole- kandeosakonnaga, teiste linnaosadega, MTÜ-dega, elanike initsiatiivgruppidega jne;

3.6. sotsiaal-ja tervishoiukomisjoni tegevusvaldkondades vastu võetud Lasnamäe Linnaosa Halduskogu otsuste täitmise kontroll.

4. SOTSIAAL- JA TERVISHOIUKOMISJONI PÄDEVUSULATUS

4.1.Sotsiaal-ja tervishoiukomisjonile suunavad materjale läbivaatamiseks Lasnamäe Linnaosa Halduskogu esimees, Lasnamäe Linnaosa Valitsus;

4.2. sotsiaal-ja tervishoiukomisjoni esimehel ja esimehe asetäitjal on õigus nõuda läbivaatamiseks menetluses olevaid eelnõusid, kui need kuuluvad antud komisjoni kompetentsi, kuid ei ole komisjoni suunatud;

4.3. Halduskogu menetlusse minevad eelnõud, mis kuuluvad komisjoni töövaldkonda, vaadatakse eelnevalt läbi komisjoni istungil;

4.4. komisjonil on õigus oma tegevusvaldkonna piires saada Lasnamäe Linnaosa Valitsuselt või vastavalt struktuuriüksuselt teavet ning kõiki oma tööks vajalikke dokumente.

5. SOTSIAAL- JA TERVISHOIUKOMISJONI TÖÖKORRALDUS

5.1. Komisjoni tööd korraldab komisjoni esimees, tema äraolekul komisjoni esimehe asetäitja;

5.2 komisjoni töövormiks on avatud koosolek, vajadusel võib koosoleku kuulutada kinniseks;

5.3. koosoleku valmistab ette, kutsub kokku ja seda juhatab esimees, tema äraolekul esimehe asetäitja;

5.4. komisjoni korralised koosolekud toimuvad vähemalt 1 (üks) kord kuus, soovitavalt Halduskogule eelneval nädalal;

5.5. koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord teatatakse komisjoni liikmetele vähemalt 2 (kaks) päeva ette. Esmakordse koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees;

5.6. vastavalt vajadusele kutsutakse kokku erakorraline koosolek;

5.7. komisjon on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt pool liikmete arvust. Eriarvamused protokollitakse;

5.8 otsuseid võetakse vastu lahtisel hääletamisel lihthäälte enamusega kohalolevate liikmete arvust;

5.9. komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse erialaspetsialiste ja valdkonnaga seotud mittetulundusühenduste esindajaid;

5.10. koosoleku protokollid vormistatakse 3 (kolme) tööpäeva jooksul ning kirjutatakse alla koosoleku juhataja ja protokollija poolt;

5.11. sotsiaal-ja tervishoiukomisjoni koosolekute protokollimise ja koosolekul osalejate üle arvestuse pidamise tagab Lasnamäe Linnaosa Valitsus.

Regionaalpoliitikast

2010-02-21T17:22:00.003+02:00

Milline peaks olema riigi regionaalpoliitika? Regionaalpoliitika peab tagama väikeses riigis kõigile inimestele rahuldavad elamistingimused - ükskõik mis Eestimaa paigas. Eesti on väike riik ja siin ei tohiks olla ääremaad nii nagu see on mõnes suurriigis. Regionaalpoliitikat tuleks vaadata regionaalse planeerimise kontekstis. Ka praegune gümnaasiumi - ja põhikoolireform on tegelikult regionaalpoliitika, rääkimata haldusreformist. Regionaalpoliitika hõlmab endas väga erinevaid strateegiaid ja poliitilisi otsuseid: infrastruktuuri planeerimist, energeetikaküsimusi, transpordi korraldamist jne. Süsteemne tegevus eeldaks seda, et oleks vaja moodustada Regionaalse Planeerimise Amet, mille eesmärgiks oleks erinevate pädevuste ja teadmiste kokku koondamine ja kogu regionaalpoliitika valdkonna juhtimine. Praegusel hetkel on regionaalpoliitika valdkond killustunud erinevate ministeeriumide vahel, see jätab ka oma jälje riigi regionaalpoliitikale.

Raiskamisest , laristamisest ja prassimisest

2010-02-20T17:09:00.000+02:00

Tavaliselt ma selliseid sissekandeid ei tee, kuid mõtlesin, et sellised nähtused on meie ühiskonnas ikkagi väga levinud: raiskamine, parasiteerimine, prassimine, moonaka mentaliteet jt. Need on otseselt lähtuvald moraalist, õigemini selle väärastumisest. Alates Riigikogu liikmete kuluhüvitistest lõpetades üksikute kohalike "monarhide" tegevuga, kes suhtuvad maksumaksja rahasse nagu isiklikku taskurahasse, millega võib vabalt ringi käia. Osad võivad öelda, et see kuluhüvitiste asi pole nii oluline, et sellega tegeleda. Kokkuhoid pole ju tõesti võibolla nii suur, kuid see on märgilise tähtsusega, mille väärtus on ajas püsivam. Rahva ja riigi vahel valitseb praegu kanjoni suurune lõhe. Võõrandumise vähendamiseks vajab rahavas märke, et riigivalitsejad rahvast hoolivad. Märgilise tähendusega, kuid rahva kollektiivset õiglustunnet arvestades on vaja valitsejatel teha samme, et taastada inimeste usk oma riiki ja valitsejatesse. Alustada võiks Riigikogu liikmete kuluhüvitistest, mis on naeruväärne ja jätab popsliku mulje. Kui Rigikogu liige väidab, et kohtus valijatega, kelleks ta loeb oma perekonnatuttavaid, ema ja isa, siis selline manipuleerimine alandab inimest ja riiki. See nn. " kohtumine valijatega" on täiesti absurdne. Kuidas Riigikogu liige teab, kes on tema valijad? Põhiseaduse järgi on valimised meil salajased. Kas siis valija pidi näitama Riigikogu liikmele oma valikut? Teine "lemmik" manipuleerimise teema on seotud "tegevuse aruandmisega valijatele". Tänapäeval on Riigikogu liikmel palju enam alternatiivseid võimalusi aru anda oma tegevustest avalikkusele. Üheks selliseks oleks näiteks luua oma blogi, kodulehekülg, kirjutada artikleid, vastata e-mailidele jne. Hea võimalus sellist häma vähendada oleks määrata Riigikogu liikme vastuvõtuajad. Olgu üks kindel päev ja aeg kuus, millal inimene või ka organisatsioon saaks minna oma murega, ettepanekuga, küsimusega riigikogu liikme vastuvõtule. Audientsi soovijad võiks registreerida eelnevalt Riigikogu valvelauas või ID - kaardiga. See oleks ausam süsteem ja näitaks ka inimeste reaalset huvi poliitka vastu. Selline süsteem on palju aastaid toiminud Tallinna linnas. Tagasiside mõttes aitaks kui Riigikogu koduleheküljel oleks Riigikogu liikme tegevuse kohta informatsioon üleval, nagu näiteks: kui palju on Riigikogu liige teinud arupärimisi, eelnõusid , palju on puudumisi jne.

Sotsiaalsest ja efektiivsest riigist!

2010-02-20T14:34:00.000+02:00

Efektiivne ja sotsiaalne riik ei peaks olema omavahel vastuolus. Selline must-valge vastandamine on ajast ja arust ega toeta riigi arengut, pigem takistab. Efektiivsust tuleks vaadata laiemas konkestis. Efektiivsust käsitletakse meil kui kulude kokku hoidmist, samas võib selline ühekülgene lähenemine viia terviksüsteemi lagunemiseni, kui ei arvestatada ka inimeste vajadusi Eelkõige puudutab see sotsiaalsüsteemi. Praegused kärped on ühest küljest paratamatud, samas nende kärpete iseloom võib viia süsteemi vindumiseni päris pikkadeks aastateks. Süsteemi käigus hoidmine ja funktsioonide tagamine on oluline. Hiljem süsteemi taasehitamine võib osutuda kallimaks kui arvata oskame. Selles kontekstis tuleks vaadata mitmemõõtmelisemalt, kuidas konkreetsed rahaeraldised tagavad süsteemide toimimise. Kindlasti peaks arvestama ka riigibürokraatia efektiivsuse parandamisega. Hästi toimiv bürokraatia on riigi arengule oluliseks eelduseks. Efektiivsus ei ole ainult inimestest vabanemine. Efektiivsuse all peaks olema ka tööprotsesside ümberorganiseerimine. Erinevad muutujad peaksid olema omavahel kaassõltuvuses. Ma ei ole päri nende inimestega, kes arvavad, et riigiametnikud on parasiidid. Muidugi on neid näiteid palju, kus ametnikud imiteerivad töö tegemist. Lisaväärtus avalikus sektoris on see, kui inimesed teevad oma tööd hästi. Selle väljenduseks on see, kui inimene saab oma asjad kiiresti ja veatult riigiametkonnaga aetud. Kindlasti on ametkondi, kus töökoormus ja ametnike arv pole omavahel vastavuses. Osad ametnikud on tööga liialt koormatud, samas kui teistel on liialt vähe tööd. Siinjuures jõuan riigireformi , täpseamalt bürokraatia reformi juurde. Haldusreformi tuleks vaadelda bürokraatiareformi kontekstis. Reform ei peaks hõlmama ainult valdasid, vaid ka maaomavalitsusi, ministeeriume ja nende allasutusi. Selle juures on oluline, milliseid eesmärke see reform peaks endas kandma. Palju kindlasti ütlevad, et jälle üks reform kogu aeg . Samas väheste rahaliste ja- inimressursside kasutus peab olema Eesti riigis võimalikult efektiivne. Riiklikult tuleb vastata järgmistele küsimustele: millist avaliku teenust (loe: millise kvaliteediga) tahetakse riigi elanikele tagada? Kui palju see maksab? Kust kohast leida vahendeid, et tagada see kvaliteet? Mis ülesanded tuleks kohaliku omavalitsuse tasandilt viia maaomavalitsuse või ministeeriumide allasutuste tasandile? Bürokraatia peab olema efektiivne, kiire, ratsionaalne ja läbipaistev. Siit jõaun ma sellise teemani nagu e- teenuste arendamine avalikus sektoris. Siin on tohutu tööpõld. E - teenuste kasutusele võtmise kaudu on võimalik riigibürokraatiat muuta toimivamaks. Oluliseks saavad siin e- teenuste lahendused. Eriti jätab see soovida kov-i tasandil. Väiksed kohalikud omavalitsused ei suuda e-teenuseid ellu rakendada. Nende arendamine on aga esmatähtis ja regionaalpoliitiline samm. Teiseks küsimuseks on internetiühenduste kättesaadavus erinevates Eesti paikades? Veel kaugemale minnes saame rääkida ka elektrisüsteemide kindlusest. Seega saab oluliseks elektri- ja sidekommunikatsioonide infrastuktuur. Haldusreformi käigus ei maksa karta, et toimub ääremaastumine. Tuleks vaadata, et haldusreform ei ole pelgalt mehhaaniline omavalituste liitmine, vaid haldusreform saaks nimeks pigem riigihaldusreform. Sellesse protsessi peaks kaasama majandus- ja ühiskonnateadlased, demograafid, kultuuriloolased, haldusjuhid, majandusgeograafid jt teadlased. Regionaalpoliitika peab olema teaduslikult planeeritud.

10. veebruari sotsiaal - ja tervishoiukomisjoni istung

2010-02-18T16:16:00.000+02:00

10. veebruari istungil kinnitas komisjon parandusetega komisjoni põhikirja. Osad minu ettepanekutest hääletati ka põhikirja. Kahjuks ei toetanud komisjoniliikmed minu ettepanekut korrakaitse ja tarbijakaitse küsimuste lülitamist komisjoni põhikirja. Ülevaate linnaosa sotsiaalsetest probleemidest ja statistikast tegi linnaosa valitsuse sotsiaalosakonna juhataja härra Müller. Põhiprobleem linnaosas on tööpuudus ja sellega kaasnevad sotsiaalsed toimetulekuraskused. Ametlikult registreerituid töötuid linnaosas on üle 10000 inimese. Tegelik töötus on kindlasti teist sama palju.

Oluliselt on mõjunud inimesi riikliku matusetoetuse kaotamine. Tallinna linn ei olnud sellega arvestanud ja raha sellele toetusele eriti ei ole. Samuti on raske planeerida sellele eelarvereale vahendeid. Linn on püüdnud oma vahenditest inimesi aidata, kuid reaalselt see toetus loomulikult tegelikke matusekulusid ei kata. Näen, et riik ja Tallinna linn peaksid selles küsimuses leidma mingi lahenduse. Kõige mõttelisem oleks kui näiteks riiklikult ja KOV-i poolt tagada matusetoetus, pluss pikaajaline riiklikult tagatud laen lähedase matmiseks, nendele inimestele kellel puudub sissetulek või sissetulekud pole piisavad, et lähedast inimest väärikalt maha matta. Veel kinnitasime komisjoni esimese poolaasta tegevuskava, milles tahame tutvuda lasteaedade ja koolide tervishoiuküsimustega, korteriühistuste probleemidega, Sotsiaalkeskuse tööga, erivajadustega inimeste olukorraga linnaosas jt. küsimustega.

Pädevuskatsed poliitikasse pürgijatele!

2010-01-31T15:34:00.004+02:00

Praegune olukord riigis nõuab kõigilt rohkem pingutamist. Samas, kui inimesed käivad koolitustel(,et oma väljavaateid tööturul parandada. Samasugust käitumist võiks oodata ka meie riigi poliitikutelt. Muutused majandusstruktuuris ja ühiskonnas nõuavad ka poliitikutelt lati kõrgemale seadmist. Demagoogia ja sisutühja retoorika aeg peab läbi saama. Ajakirjanduses diskuteeritakse teaduspõhisest ühiskonnast ja majandusest. Teadmistepõhised on suuremal või vähemal määral kõikide riikide ühiskonnad, küsimus on selles - millised on need teadmised, mille najal riiki valitsetakse? Kas need teadmised on piisavad selleks, et osaleda otsustusprotsessides? Teadmistepõhine ühiskond eeldab ka teadmistepõhist poliitika kujundamist, ilma selleta ei ole võimalik luua arengueeldusi parema ühiskonna kujunemiseks. Otsustama peaksid poliitikud, kes oskavad eristada poliitilist objekti ja subjekti, tunnevad ühiskonna ja inimese vajadusi. Selliseid indiviide on võimalik välja selekteerida ainult poliitikute pädevuskatsete kaudu. See pole küll sajaprotsendiline garantii, et poliitik ka reaalsete poliitiliste küsimsute lahendamisega toime tuleb, kuid kindlasti on see parem kui praegune korraldus, kus poliitikult ei eeldata mingit pädevust, vähemalt mitte "gildi" enda sees. Poliitikute koolitamine ja kutsepädevuse testimine võiks olla kõrgkoolide pärusmaa. Vastava koolituse ja eksami sooritamise eest peaks maksma aga inimene, kes soovib osaleda valimistel - olgu siis tegemist kas kohaliku omavalitsuse, riigikogu või europarlamendi valimstega. Samuti peaks poliitik maksma ise riigilõivu. Kutsepädevus võiks olla alguses vabatahtlik, kuid oleks märk ikkagi valijale. Me ei taha ju istuda autojuhi autosse, kellel pole juhilube. Miks peaksime usaldama oma riiki poliitikute kätte, kellel pole nö teadmisi riigivalitsemisest ehk etteavalmistust?!

25. jaanuari halduskogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni istung

2010-01-31T14:07:00.001+02:00

25. jaanuaril toimus esimene Lasnamäe linnaosa halduskogu sotsiaal - ja tervishoiukomisjoni istung. Istungil esines lühikese ülevaatega Lasnamäe linnaosa sotsiaalprobleemidest linnavalitsuse sotsiaalosakonnna juhataja Tõnis Müller. Suurimad probleemid on linnaosas seotud töötusega. Komisjon palus saada veel erinevatest sotsiaalsetest probleemidest ja sotsiaalsetest gruppidest täpsemat statistist ülevaadet, et välja selgitada linnaosa elanikegruppide vajadusi. Komisjon arutas ka esimese poolaasta tegevusplaani. Arutati ka sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni põhikirja täienduste tegemist. Isiklikult arvan, et komisjon peaks lisaks põhikirjalistele ülesannetele võtma endale ka koolitervishoiu ja korrakaitse küsimused. Komisjonil on kavas viia läbi ühisistungid haridus - ja kultuurikomisjoniga, et arutada tekkinud olukorda koolipsühholoogide ja sotsiaalpedagoogide ümber. Samuti tahab komisjon tutvuda linnaosas erinevaid sotsiaalteenuseid pakkuvate linnaosa allasutustega. Komisjon tahab tähelepanu pöörata laste huviharidusele, mis on seotud otseselt perekonna sissetulekuga.

Sotsiaalküsimustega tegelemine ja lahenduste otsimine on kõige vastustustrikkam valdkond ja eeldab komisjonis osalejatelt mitmekeskist informeeritust, et saada võimalikult head ülevaadet olulist sotsiaalabi vajavatest sihtrühmadest linnaosas. Näen ka, et väga paljud valdkonnad, mis on seotud terviseedendusega, koolide ja lasteaedade tervishoiuga, korrkaitsega, tuleks kirjutada täiendavalt ja selgemalt välja komisjoni põhikirjas. Komisjoni tegevusvaldkonnad on väga laiad ja see eeldab, et komisjoni istungid toimuksid vähemalt kaks korda kuus. Kord kuus on liiga vähe, et saada ülevaadet probleemidest ja võtta vastu otsuseid, edastada eelnõusid ettepanekute kujul halduskogusse ja linnavolikogu sotsiaal- ja tervishoiu komisjonile.

20. jaanuari halduskogu istung.

2010-01-31T12:58:00.000+02:00

20. jaanuaril toimus Lasnamäe halduskogu korraline istung. Kinnitati kaks detailplaneeringute eskiisi. Nendeks olid: Paekaare tn. 1 c kinnistu detailplaneeringu eskiisi kooskõlastamine ja Punane tn 56 a kinnistu detailplaneeringu eskiisi kooskõlastamine. Lisaks nendele küsimustele, kinnitati komisjonide koosseisud ja määrati komisjonide aseesimehed. Siinkirjutaja määrati sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni liikmeks. Esimene komisjoni istung toimub 25. jaanuaril.

Halduskogude volitustest ja kodanikuühiskonnast!

2009-12-20T18:31:00.003+02:00

Tallinna linnaosade halduskogude volitused on õiguslikult piiratud. See on määratud kindlaks linna põhimäärusega. On räägitud halduskogudele suuremate volituste andmisest ja on räägitud ka linnaosade kaotamisest, mille tagajärjel kaoksid ära ka linnaosade halduskogud. Halduskogu otsused ja ettepanekud on linnavolikogule soovituslikud. Soovituslikud on ka halduskogude komisjonide otsused ja ettepanekud halduskogule. Isiklikult toetan halduskogude volituste laiendamisest. Halduskogudel ja eriti just komisjonidel on täita küllaltki oluline roll, kaasamaks kodanikuühendusi linnaosa probleemide lahendamisse. Samuti tooks kodanikuühenduste kaasamine oluliselt valdkonnapõhist pädevust, millest on praegu komisjonide töös suur puudus. Halduskogudele volituste juurde andmine võiks parandada kindlasti ka halduskogu istungite ettevalmistamise kvaliteeti ja läbiviimist. Halduskogude volituste suurendamine sõltub aga sellest, millises suunas areneb riigis ja linnas poliitiline kultuur. Praegused tendentsid näitavad pigem stagneerumise märke, kus halduskogu tahetakse täiesti marginaliseerida. Selle põhjused võivad olla erinevad, kuid selline suund on väga ohtlik kohaliku omavalitsuse tasandi demokraatia arenemisele. Ei saa taandada halduskogude tegevust lihtsalt koos käimiseks, seepärast et, halduskogudel puudub juriidiline otsustusõigus linnaosa küsimustes. Taset tuleb hoida! Pean seda lühinägelikuks poliitikaks. Halduskogude volituste suurendamist näen ma terviklikus taustsüsteemis, kuhu oleks kaasatud linnaosavalitsus, linnaosas tegutsevad mittetulundusühingud, linnaosa ajaleht ja linnaosas tegutsevad ametiasutused.
Mõned ettepankud, mis esitasin SDE fraktsioonile:

1. Linna põhimääruses määrata ära palju peab linnaosas komisjone olema ja mis valdkonnad milliste komisjonide alla kuuluvad.

   2. Halduskogu komisjonil peaks olema võimalik saata ettepanekuid linnavolikogu komisjoni otse, ilma halduskogu otsuseta.

   3. Linna põhimäärusesse tuleb viia sisse ,et mtü-de esindajad ja valdkonna spetsialistid saavad esindatud komisjonide.

   4. Halduskogus arutatavad teemad peavad olema halduskogu liikmetele ja kodanikele kättesaadavad, eriti käib see linnaosa detailplaneeringute kohta.

16. detsembri halduskogu istung

2009-12-19T20:27:00.005+02:00

16. detsembril toimus Lasnamäe linnaosa halduskogu istung, kus kooskõlastati mitmed detailplaneeringud: Peterburi tee 1, 1a 87 E kinnistu detailplaneering, Suur-Sõjamäe põik 11 kinnistu detailplaneeringu eskiislahendus, Betooni tn 18 kinnistu detailplaneering, Vesse tn 3 detailplaneering, Katusepapi tn 3 ja 5 kinnistute detailplaneering.

Teise punktina arutati komisjonide arvu ja valiti komisjonide esimehed. Esitasin ka oma kirjalikud ettepanekud halduskogule. Minu esitatud ettepanek puudutas kolme alalise komisjoni moodustamist (sotsiaalkomisjon, haridus- ja kultuurikomisjon, keskkonnakomisjon), lisaks kolmele alalisele komisjonile tegin ettepaneku moodustada ajutise komisjonina veel korrakaitse komisjon. Vaidlus oli sellel teemal äge, kuid kahjuks otustati moodustada ikkagi praegusele kahele kinnitatud komisjonile (majandus- ja linnavara, revisjonikomisjon) lisaks veel ainult kaks komisjoni (kultuuri- ja hariduskomisjon, sotsiaalkomisjon). Teine ettepanek, mille esitasin, oli seotud mittetulundusühenduste esindajate kaasamisega komisjonide töösse. Seda punkti meelega ei arutatud, kuigi esitasin ka halduskogu esimehele sellekohase kirjaliku ettepaneku. Pean halduskogu esimehe sellist tegevust täielikuks saamatuseks ja lugupidamatuseks halduskogu kui esindusorgani vastu. Minu ettepanekud olid esitatud kirjalikult, mille lisan siia sissekande lõppu. Kahjuks polnud halduskogu esimees esitanud komisjonide kohta puudutavat informatsiooni paberkandjal ja lahti seletatult, et millised komisjonid on kavas moodustada ja millised valdkonnad nende komisjonide alla kuuluma hakkavad. Seepärast tekitas ka minu küsimus halduskogu esimehes segadust, mis puudutas just komisjonide vastutusvaldkondi. Mis teha, halduskogu esimehe "koosoleku juhtimisel", kus rikuti linna põhimäärust ja hea valitsemise tava reegleid, võeti selline otsus vastu. Halduskogu istung meenutas üldse pigem Nõukogude aega, täpsemalt kommunistliku partei pleenumit. Aga sellest teemast ja üldse halduskogust laiemalt järgmises sissekandes.

Halduskogu valis haridus- ja kultuurikomisjoni esimeheks Ruslana Veberi (Keskerakond) ja sotsiaalkomisjoni esimeheks Svetlana Koroljova (Keskerakond). Veel kinnitati halduskogu liikmed Lasnamäe koolide hoolekogudesse.

Tallinna Lasnamäe Linnaosa Halduskogule

16.12.09

Ettepanek:

Kinnitada alljärgnevad komisjonid Tallinna Lasnamäe Linnaosa Halduskogu alatisteks komisjonideks: sotsiaal - ja tervishoiukomisjon, keskkonnakomisjon, haridus - ja kultuurikomisjon, võttes aluseks Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 8 ja Tallinna linna põhimääruse paragrahvi 99 (1) . Lisaks eelpool nimetatud alatistele komisjonidele, luua ajutise komisjonina korrakaitse komisjon .

Hermo Kuusk
Lasnamäe halduskogu liige

Tallinna Lasnamäe Linnaosa Halduskogule

16.12.09

Ettepanek

Kaasata Tallinna Lasnamäe Linnaosa Halduskogu komisjonide tegevusse mittetulundusühenduste esindajaid, kelle tegutsemispaigaks on Lasnamäe linnaosa. Kaasata üks liige komisjoni kohta, va. revisjonikomisjon, vara – ja majanduskomisjon.

Hermo Kuusk
Lasnamäe halduskogu liige

30. novembri halduskogu istung

2009-12-01T17:30:00.001+02:00

Eile toimus siis teine erakorraline Lasnamäe linnaosa halduskogu istung. Kinnitati linnavarakomisjoni esimees ja komisjoni liikmed. Esimeheks sai seltsimees Prussakov (Keskerakond). Revisjoni komisjon valitakse järgmine kord, samuti ka uus esimees. SDE arvates peaks see kuuluma opositsioonile. Linnaosa vanemaks jääb edasi Kalle Klandorf. Halduskogu liikmed said ennast kirja panna linnaosa koolide hoolekogudesse.

Teiste komisjonide arvu ega koosseisu ei arutatud. Mina ei arva, et komisjone peaks olema ainult mõni -ehk siis paar kolm-neli. Linna põhimäärus paragraaf 99 (1) ütleb, et alatisi komisjone võib olla kuni viis, ajutiste komisjonide arv pole piiratud. Oluline, et kõik halduskogu liikmed saaksid osaleda komisjonide töös. Niisamuti peaksid osalemise õiguse saama mtü-de esindajad ja valdkonnaeksperdid. Kui komisjonide arv on näiteks kolm või neli, ei pääseks kõik halduskogu liikmed komisjonidesse. See oleks sama imelik, kui riigikogulane ei saaks osaleda RK komisjonide töös. Saan aru, et juriidiliselt pole halduskogudel sõnaõigust, kuid samas ei saa latti alla lasta. Halduskogu on võimalus arendada kohaliku omavalitsuse demokraatiat ja kaasata aktiivsemalt valitsusväliseid organisatsioone kohaliku elu probleemide arutamisse.

Halduskogu liige

2009-11-22T23:29:00.003+02:00

Tänan kõiki, tänu kellele osutusin valituks Lasnamäe linnaosa halduskogusse. Esimene istung toimus 20. novembril, kus valiti ära halduskogu esimees, kelleks sai Johannes -Elmar Truu (Keskerakond), asetäitjateks valiti Ruslana Veber (Keskerakond) ja Katrin Lugina (SDE). Veel valiti revisjonikomisjoni esimees ja linnaplaneerimise komisjoni esimees.

Mis puudutab teisi komisjone, siis neid ei kinnitatud, kuna ei jõutud ühisele seisukohale komisjonide piirarvu osas. Halduskogu esimehe ettepanek oli, et võiks olla kolm komisjoni lisaks eelnimetatutele.
Komisjonide moodustamisel tuleks minu arust aga lähtuda sellest, et kõik olulised ühiskonnaelu valdkonnad oleksid ära kaetud. Kui panna ühe komisjoni alla kokku väga erinevad valdkonnad, siis ükshetk võib tekkida olukord, kus mingid probleemid, mida komisjonis arutatakse, jäävad üldse välja või muutuvad teisejärgulisteks. Samuti peab komisjonide komplekteerimisel arvestama ka inimeste pädevust (haridus, eelnev töökogemus jt), kes hakkavad tulevikus komisjonidesse kuuluma. Oluline on ka linnaosas tegutsevate mittetulundusühenduste esindajate kaasamine komisjonide töösse (igas komisjonis võiks olla üks mittetulundusühenduste esindaja). Linnavolikogu komisjonide tasandil on selline positiivne algatus juba teoks saanud.

Kavatsen oma blogis kajastada linnaosa halduskogu tegemisi korrapäraselt: Näen, et see on hea võimalus anda inimestele tagasisidet ja viia neid rohkem kurssi Lasnamäe linnaosas toimuvaga. Ootan ka lugejatelt aktiivset tagasisidet : küsimusi, ettepanekuid, konstruktiivseid märkusi ja kriitikat.

Kõike paremat teile !

Hermo Kuusk

Lasnamäe linnaosa halduskogu liige

Lasnamäe halduskogu komisjonidest!

2009-09-29T21:23:00.001+03:00

Alljärgnevalt annan ülevaate oma ettepanekutest, mis puudutavad Lasnamäe linnaosa halduskogu komisjone. Ettepanekutest saab välja lugeda, mis jätab tänasel päeval kõige rohkem soovida linnaosa halduskogu komisjonide töös. Ettepanekud on tehtud eesmärgiga parandada komisjonide töökorralduslikku kvaliteeti ja suurendada komisjonide tegevuse läbipaistvust. Komisjonide tegevus ei jõua mitte kuidagi linnaosa elanikeni. Komisjonide tegevust/tegevusetust ei kajastata ka linnaosa ajalehes ega ka Tallinna linna kodulehel. Elanikel on õigus teada, millega valitava omavalitsuse linnaosa halduskogu komisjonid tegelevad!

Ettepanekud Lasnamäe linnaosa halduskogu spordi - ja kultuurikomisjonile:

1.Külastada kultuurikomisjoniga Lasnamäe linnaosas tegutsevaid kultuuri ja spordiga tegelevaid mittetulundusühinguid.

2.Tutvuda Lasnamäe linnaosas asuvate kirikukogudustega.

3.Tutvuda Lasnamäe linnaosas asuvate muinsuskaitseliste objektidega ja kultuuriväärtustega .

4.Kaasata komisjoni töösse kultuuriga seotud mittetulundusühingute esindajaid , et suurendada huvi komisjoni töö vastu ja tõsta komisjoni pädevust.

5.Komisjoni istungid võiksid olla huvitatud elanikele avatud ja nende toimumisest võiks teavitada linnaosa ajalehes.

6.Komisjoni protokollid peaksid olema kättesaadavad Tallinna linna kodulehel.

7.Komisjon peaks tegema 2009. aastal valimisperioodi lõpul linnaosa inimestele avatud koosoleku, kus linnaosa elanikel oleks võimalik esitada komisjoni liikmetele küsimusi.

8.Komisjoni esimees peaks tegema aruande komisjoni tööst valimisperioodi lõpuks.

9.Komisjoniliikmed võiks loobuda oma komisjoniliikme korratasust. Raha võiks kanda linnaosa kultuuri ja spordi toetuseks, luues selleks eraldi sihtasutuse.

10. Korraldada ümarlaua kultuurikeskuses LINDAKIVI , et arutada erinevate osapooltega ( mtü-d, linnaosa valitsus, raamatukogud, noortekeskus jt.) kultuuri ja spordi valdkonna arenguvõimalusi linnaosas.

11. Viia läbi ühisistungid linnaosa halduskogu haridus- ja noorsootöö komisjonidega.

12. Lasnamäe linnaosa ajaleht peab informeerima kultuuri – ja spordiüritustest.

13. Vabastada linnaosa kultuuri ja spordi valdkonna poliitilistest juhtimisest.

Ettepanekud linnaosa halduskogu hariduskomisjonile:

1. Komisjoni liikmetele peab saatma komisjoni istungi päevakorra e-posti aadressile või postiga koju, vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumist.

2. Komisjoni istungid peavad olema kõigile huvilistele avatud.

3. Komisjon peab korraldama avalikke kohtumisi linnaosa elanikega.

4. Ettepanekud Lasnamäe linnaosa halduskogu hariduskomisjonile. Komisjoni liikmed peaksid loobuma komisjoni liikme korratasust.

5. Kaasata komisjoni tegevusse linnaosa koolide õpetajaid ja õpilasomavalitsusi, koolide hoolekogude liikmeid, vabaharidusühendusi .

6. Koolide ja lasteaedade arengukavad võiksid olla komisjoni liikmetele enne koosoleku toimumist tutvumiseks kättesaadavad (vähemalt 3 päeva).

7. Komisjon ei peaks ühel koosolekul kinnitama mitte rohkem kui kolme lasteaia või kooli arengukavasid.

8. Komisjoni esimees peaks tegema valimisperioodi lõpuks kokkuvõtte hariduskomisjoni tegevusest .

9. Komisjoni istungite protokollid, komisjoni liikmete kontaktandmed (tel, e-post) peavad olema linnaosa kodulehel avalikult üleval.

10. Hariduskomisjon peab rohkem tegema ühisistungeid halduskogu kultuuri-, sotsiaal- ja noorsootöö komisjonidega.

11. Tutvuma peaks Lasnamäe linnaosas tegutsevate eraõiguslike õppeasutustega.

12. Lasnamäe linnavalitsus peab pidevalt kajastama komisjonide sh. hariduskomisjoni tegevust linnaosa ajalehes.