Oktoobrikuu halduskogu koosolek

Lasnamäe linnaosa oktoobrikuu halduskogu koosolekul kinnitati Mahtra põhikooli ja Kuristiku Gümnaasiumi arengukavad. Ma ise ei hääletanud, kuna pean arengukavasid küllaltki formaalseteks dokumentideks. Tuleb arvestada sellega, et arengukavade sisuliseks hindamiseks pole ühtegi alusdokumenti, mis sisaldaks arengukavadele esitatud detailsemaid nõudeid. Teiseks jääb dokumendiga eelnevalt tutvumiseks (ainult halduskogu koosolekul) liiga vähe aega. Võiks halduskogu liikmetele saata arengukavad nädal aega ennem halduskogu koosolekut mailile ( organiseerimise küsimus ).  Neid ja paljusi teisi aspekte arvesse võttes, ei saa teha ka arengukavade sisu või sisutuse koha pealt mingeid otsuseid. Teiseks on koolide arengukavad pidevalt riigi ja kohaliku omavalitsuse poolt vastu võetud otsuste tõmbetuultes. Kuna muutused hariduses on nii tugevad ja ettearvamatud, siis muutub ka arengukava tähtsus.  

Oktoobrikuu vara - ja majanduskomisjoni koosolek

Oktoobrikuu halduskogu vara- ja majanduskomisjoni koosolekul said komisjoniliikmed ülevaate Pae pargi arendamisest. Karjääri (karjääri pindala üle 8 ha) ümbritsev kergliiklustee on ligi kolm kilomeetrit pikk. Kavas on avada ka 2074 m pikk suusarada. Veel on parkla 90 autole,et inimesed kaugemalt saaksid tulla Pae parki tervisespordiga tegelema. Kavas on hakata tulevikus korraldama pargis vabaõhuetendusi ja  filme näidata. Plaanis on avada ka rannavolle plats jm. 

Tegin ettepaneku, et pargis võiks olla talvel ka avalik uisuväljak. Sellist võimalust Lasnamäel praegusel hetkel ei ole, samas kui Pirital, Kesklinnas ja Nõmmel on. Selleks võiks sobida suurepäraselt  rannavolle plats.

Üleliigsed inimesed

Erinevate uuringute ja analüüside järgi, et lähema paarikümne aasta jooksul kaob maailmas 40 protsenti töökohtadest. Lihtsamaid töid hakkavad tegema robotid. Selle uudise valguses, tahaks küsida, et mida hakatakse peale "üleliigsete inimestega"?! Selles kontekstis võiks ka küsida, et miks on vaja odavtööjõudu pagulaste näol, kui nad "kergematele" töödele niikuinii ei saa, kuna neid töökohustusi täidavad tulevikus robotid. Üleliigseteks inimesteks tööturul ei muutu siis ju ainult pagulased, vaid ka kohalikud põliselanikud.
Sellised tehnoloogilised arengud tekitavad ühiskonnas veelgi suuremat kihistumist, maailma rikkused koonduvad veel enam väikese osa rikaste kätte. Mida siis peale hakata nende inimestega? Üks võimalus oleks kehtestada  Euroopa Liidus (kui siis veel on EL) viietunnine tööpäev ja kahekümne viie tunnine töönädal. Teiseks, oleks siis vaja  kehtestada kodanikupalk. Kolmandaks, peaksid robotid olema ühistulise majanduse osaks, kus tootmisvahendite (robotite) omanikeks oleks rahvas. Rahvas saaks ja jagaks omavahel ära robotite poolt loodud kasumi. Kui robotid asendavad inimtööjõu, siis millega inimesed tegelema hakkavad? Arvan, et rutiinse inimtöö asendamine robotööjõuga on igati humanistlik lahendus, kuid ainult tingimusel, et robotide tõttu tööta jäänud inimes(t)ele pakutakse paremat alternatiivi. Ühiskonna arengu seisukohalt oleks mõistlik viia sisse erinevaid tasustamise süsteeme, lisaks üldisele kodanikupalgale. Pakun, et sellisteks võiks olla õppimine ja enesetäiendamine, tasustamine väiksema ökoloogilise jalajälje tekitamise eest jms.  Kuidas see pealtnäha utoopiline süsteem peaks välja nägema? Õppimine ja enesearendamine oleks alternatiiv logelemisele jmt. pahedele. Motivatsioon oleks tasustamine õppimise ja enesetäiendamise eest. Nt. kui inimene läheb mingile kursusele, siis saaks ta selle eest raha vastavalt sooritatud valdkonna raskusastmele. Keerulisemad sooritused on kõrgemalt tasustatud. Õppimise eest ise ei pea maksma. Teiseks, tasustamise meetodiks on väiksema ökoloogilise jalajälje poliitika. Inimesed koguvad leibkonnas punkte, mille saavad hiljem vahetada ökoloogiliste toodete või teenuste vastu. Mida väiksem on sinu keskmine ökoloogiline jalajälg, seda rohkem punkte saad. Kolmandaks, ühiskonnas on tehtud kõik selleks, et inimesed saaksid arendada oma loovust, ise midagi luues ja leiutades. Ka selline tegevus on tasustatud. Kolmandaks, on ühiskonna rõhuasetus pandud riiklikult perekonnale ja laste kasvatamisele.
Kuna inimestel jääb palju vaba aega, siis on loodud kõik võimalused ja motivaatorid selleks, et inimesed saaksid kasutada seda aega eneseharimiseks, perega koosolemiseks, lähedastega suhtlemiseks, läbimõeldud tarbimiskäitumiseks ja kodanikuühiskonda panustamiseks. Selline ühiskond on vabade kodanike ühiskond, mis arvestab inimeste individuaalseid võimeid ja on harmoonias looduskeskkonnaga.

Lasnamäe linnaosa halduskogu korrakaitsekomisjoni koosolek

Komisjoni septembrikuu koosolekul rääkis Lasnamäe linnaosa Noortekeskuse direktor Sergei Tšurkin noortekeskuse tööst ja turvalisest noortekeskuses. 2013. aastast alates läks noortekeskus linnaosa valitsuse alluvusse. Direktori sõnul on noortekeskuse töö muutunud efektiivsemaks (3500-8500 külastust aasta lõikes). On suurenenud külastatavus kuude ja aastate lõikes. Ka omatulud on aasta- aastalt suurenenud. Oma tulusid teeniti eelmisel aastal 45 tuhat. Linn eraldab Noortekeskusele 110 tuhat eurot. Suur osa rahast kulub majanduskuludeks. Keskuses teevad üldkasulikku tööd noored,kes on saanud karistuse. Keskusel on leping Politsei ja - Piirivalveametiga. Reklaamitakse noortekeskuse üritusi Lasnamäe ajalehes,koolides ja Facebookis. Töötajaid on inimest pluss direktor. Noosootöötaja palk on väike (650 eur-i brutone kuupalk). 

Näe ise, et omatulusid saaks kasvata kõigis linna noortekeskustes ja kultuurikeskustes. Lasnamäe kontekstis võiks noortekeskuse ja kultuurikeskuse juhtimise ühildada. Nt. võiks olla kahe maja peale ühine remondimees. Samas võiks teenitud omatulude pealt maksta töötajatele paar korda aastas preemiat. Kolmandaks aitaks tulude suurendamisele kaasa ka korralik ja loetav linnaosa ajaleht, mis praegu ei anna veel korraliku ajalehe ega reklaamikanali mõõtu välja. Efektiivse juhtimisega saaksid vägagi paljud linnaasutused paremini toimima ja töötajad oleksid kindlasti motiveeritumad. Allasutustes on väga palju kokkuhoiukohti, nt. alakoormatud töötajaid ja mõttetult suureks paisutatud isikkoosseisud (poliitilised ametikohad). Kui nendest vabaneda saaks vabanenud ressursi suunata teenuste kvaliteedi tõstmisesse. 

Pagulaspoliitika kriisi lahendus seisneb uues maailmakorras

Praeguse pagulasrände peasüülaseks on globaalne kapitalism ja inimlik ahnus. Eriti suur vastutus on kapitalistlikel suurriikidel ja nende geopoliitikal. Sõjaline sekkumine Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas, mille tulemusel ei tegeletud hilisema sotsiaalpoliitilise kataklüsmiga. Kujunenud olukorras ei taha keegi võtta vastutust tagajärgede eest. Selles olukorras süüdistavad poliitikud, kes on selle olukorras vaikivad kaasvastutajad, et inimesed, kes ei taha pagulasi vastu võtta, on koheselt rassistid. Unustades, et nemad on selle olukorra maailmas tekitanud. Kõik manipulatsioonid nafta- ja gaasiturul, relvatööstuse huvid jmt on selle põhjustajaks. Kogu protsessi lükkas käima ühe väikese grupi inimeste egoistikud huvid. Probleemile oleks üks ja ainuke lahendus - praegune maailmakorraldus peab asenduma uuega. Kaks olulist muutujat oleksid taastuvenergia kasutusele võtmine praeguse energiamajanduse asemele. Teiseks hariduse kättesaadavaks muutmine, mis viiks islamireformini. Praeguse olukorra jätkudes, on kannatajad nii pagulased kui kohalikud põliselanikud. Kumbki pole õnnelik ega rahul. Samas näen, et just inimeste aitamine ja sõjaliste konfliktide lahendamisele tuleks keskenduda. Aidata oleks vaja aga kohapeal elavaid inimesi. Just konkreetne arenguabi, mitte humanitaarabi on see, mis tagab arenguriikide pikaajalise arengu. Kuid selleks on vaja suunata fookus probleemi põhjustele, mitte tagajärgedele. Mõned äriringkonnad näevad pagulastes kindlasti ka ärilist kasu. Tulevik on aga suuresti robotiseeritud, mis vahetab välja inimtööjõu. Sellel taustal muutub väga palju inimesi tööjõuturul üleliigseteks. Praegused rahvusriigid on asendumas omavahel konkureerivateks riikideks/firmadeks. See pole aga lõpptulemusena jätkusuutlik. Äriringkonnad ootavad omale pagulaste näol uut odavat tööjõudu, kuid ükskord lakkab ka pagulastevoog või vahetab inimtöö välja robotite töö. Millele siis toetutakse?!

Septembrikuu Lasnamäe linnaosa halduskogu koosolek

Septembrikuu Lasnamäe halduskogu koosoleku päevakorras oli kolm päevakorrapunkti: Lasnamäe linnaosa vanema ametisse kinnitamine, Peterburi tee 2 ja Ülemiste tee 5 kinnistute osade detailplaneeringute kooskõlastamine, Pae tn 16 detailplaneeringu kooskõlastamine.

1. Esimese päevakorrapunktina tutvustati halduskogule uut Lasnamäe linnaosa vanema kandidaati Maria Juferevat. Tegemist on loomulikult keskerakondlasega, endine telekanal PRK töötaja ja meediaõppejõud Tallinna Ülikoolis, doktorant. 

Halduskogu kinnitas uue linnaosa vanema häälteenamusega ametisse, ise jäin hääletamisel erapooletuks, kuna nelja minutiga ei saa inimeset veel täielikult ülevaadet. Teiseks ei toeta ma linnaosade vanemate sellisel kujul ametisse kinnitamist. Kolmandaks, mulle tundus, et uus linnaosa vanem on kohaliku omavalitsuse ja linnaosa puudutavates küsimustes ikkagi võhik. Neljandaks pani imestama uue linnaosa vanema küllalt kehv eesti keele oskus. Arvestades seda, et tegemist on ülikooli õppejõuga. Aga loodan, et ma eksin, ja inimene saab tulevikus vastupidist tõestama. Sellest tingitult ka minu erapooletuks jäämine linnaosa vanema valimistel.

2. Pae tn 16 kinnistu detailplaneeringu kohta.

Huvitatud isik: Kodukolde Kinnisvara OÜ

Planeeritava ala suurus on 1,12ha

PROJEKTI EESMÄRK

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on transpordimaa maakasutuse sihtotstarbega Pae tn 16 kinnistu jagamine 12-ks krundiks ning moodustatavatele kruntidele elamumaa sihtotstarbe määramine. Lisaks eeltoodule on eesmärgiks reformimata riigimaa jagamine kruntideks, mille käigus luuakse planeeringualalt juurdepääs avalikule teele ja veel kolm ajutist krunti, millest üks liidetakse perspektiivselt Pae tn 14 kinnistuga ning kolmas Pae tn 12 kinnistuga.

OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

Planeeritav maa-ala asub Lasnamäe linnaosas Pae tänava ja Peterburi tee vahelises kvartalis. Planeeritav ala hõlmab Pae tn 16 kinnistut , mille suurus on 9588 m² ja maakasutuse sihtotstarve on 100% transpordimaa ning reformimata riigimaad, mille suurus on 1406 m². Planeeringualal paiknev olemasolev hoonestus pärineb eri ajastutest. Vanemad hooned on muinsuskaitseliselt väärtuslikud ja pärinevad 19 saj lõpust ja 20 saj algusest. Alal asub ka 40 m kõrgune Tallinna Lõuna tuletorn (ehit. 1896 ), mis kuulub riikliku kaitse all olevate ehitusmälestiste hulka.

PLANEERINGU LAHENDUS

Detailplaneeringuga nähakse ette viie olemasoleva väärtusliku hoone restaureerimine ning kohandamine eluhooneteks . Majakas säilitatakse olemasolevana. Samuti nähakse ette viie kolmekorruselise, kuni kuue korteriga korterelamu ehitamine. Kõigile elamumaa kruntidele on ette nähtud võimalus autode varjualuste ehitamiseks ning abihooned, kus võivad paikneda panipaigad, aiamajad, lehtlad, grillimajad vms. Lisaks antakse planeeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Hoonestatavate elamukruntide suurused on vahemikus 917 m² kuni 459 m²

Krundi pos nr	Lubatud hoone-alune pindala *, **	Hoonete arv krundil (hoone + abihoone)	Hoone kõrgus maapinnast	Korruselisus
				m.p	m.a
1	255	1+4	9,5	2	-
1a	-	-	-	-	-
1b	-	-	-	-	-
2	100	1+2	8,5	2	-
3	160	1+2	12	3	-1
4	205	1+1	12	3	-1
5	205	1+1	12	3	-1
6	205	1+1	12	3	-1
7	205	1+1	12	3	-1
8	170	1+2	7,5	1	-
8a	-	-	-	-	-
8b	-	-	-	-	-
9	210	1+4	8	2	-
9a	-	-	-	-	-
9b	-	-	-	-	-
10	225	1+3	8	2	-
11	39	1	40	2	-
12	15	1	5	1	-
13	-	-	-	-	-
14	-	-	-	-	-
15	-	-	-	-	-

Märkused: m.p - maapealne korruselisus ning hoone alune pind

m.a – maa-alune korruselisus ning hoone alune pind

Planeeritaval ala kavandatakse kokku 28 korterit ning parkimiskohti on ettenähtud 76 kohta.

Planeeringualal kavandatud keskmine hoonestustihedus k- 0,37

Kavandatud haljastus planeeringu alal on 49%.

Pae tn 16 detailplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu toimus 05.02. 2015.

Kommentaar: Planeerimisel on arvesse võetud muinsuskaitse tingimusi. Riik müüs terve kinnistu koos majakaga arendajale. Majaka juurde jääb tulevikus alles väike teerada. Mimu meelest oleks avalik ala võinud majaka ümber olla laiem. Teiseks, võiks majakas jääda tulevikus linnarahvale külastamiseks avatuks. Halduskogu kooskõlastas detailplaneeringu. 

3. Peterburi tee 2 ja Ülemiste tee 5 kinnistute osade detailplaneering

Huvitatud isik: AS Tallinna Moekombinaat

Planeeritava ala suurus on 7,7 ha

PROJEKTI EESMÄRK

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Peterburi tee 2 ja Ülemiste tee 5 kinnistute osadest moodustada ärimaa ja transpordimaa sihtotstarbega krundid ning määrata ehitusõigus kuni 5-korruselise kaubanduskeskuse laienduse jaoks. Lisaks antakse planeeringus avaliku linnaruumi ja haljastuse lahendus, mis arvestab Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu lahendusega.

OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

Planeeritav maa-ala asub Lasnamäe linnaosas Peterburi tee ja Ülemiste tee vahelisel alal. Kinnistud on planeeringualasse haaratud osaliselt. Peterburi tee 2 kinnistule on varasema detailplaneeringu alusel väljastatud 24.08.2012 väljastatud ehitusluba nr 58122 kaubanduskeskuse hoone rajamiseks. Ehitamisega on alustatud.

PLANEERINGU LAHENDUS

Detailplaneeringu lahendusega moodustatakse Ülemiste tee 5 kinnistu 3834 m² suurusest osast

ärimaa sihtotstarbeline krunt, mis liidetakse Peterburi tee 2 krundiga, mille tulemusena moodustatakse:

Pos.1 Peterburi tee 2 krunt suurusega 34807m²

ehitusõigus ühe ärihoone ehitamiseks.

Kõrgus maapinnast 34 m ( 8 korrust)

ehitusalune pind 27000 m² ( maapealne) ja 26000 m² (maaalune);

suletud brutopind 130000 m² (sh parkimismaja);

Teised krundid moodustatakse Ülemiste tee 5 ja Peterburi tee 2 kinnistutest, et tagada parkimine ja vajalikud liiklustingimused.

Pos. 2

Suurusega 1426 m² - sihtotstarbega transpordimaa

Krunt moodustatakse ühisterminali teenindava „Pargi ja sõida“ parkla rajamiseks.

Pos.3

Suurusega 401 m²- sihtotstarbega transpordimaa

Krunt moodustatakse Ülemiste tee tänavarajatiste jaoks ja võib liita Ülemiste tee krundiga

Pos.4

Suurusega 3801 m² – sihtotstarbega transpordimaa

Krunt moodustatakse Ülemiste tee tänavarajatiste jaoks ja võib liita Ülemiste tee krundiga

Haljastus rajatakse vastavalt ehitusloa projektile.

Hoonestustihedus on 2,69

Parkimiskohti on planeeritud 1112

Peterburi tee 2 ja Ülemiste tee 5 kinnistute osade detailplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu toimus 18.augustil 2015. Arutelul ei esitatud detailplaneeringule märkusi ega täiendavaid ettepanekuid.

Kommentaar: Halduskogu kooskõlastas detailplaneeringu. 

Tallinna linnaosade halduskogude õigustest, kohustustest ja vastutusest.

Esitan siin alljärgnevalt oma intervjuus seisukohti halduskogude õigustest, kohustustest ja vastutusest, mille ma andisn ühele riigiteaduste magistrandile magistritöö tarvis.

Millega peaks Teie arvates tegelema halduskogu?

Arvan, et halduskogu peaks võtma arutlusele ja otsima lahendusi linnaosa probleemidele. Praegu on halduskogude õigused ainult soovituslikud. Isegi linna ametitel ja linnaametnikel on rohkem võimu kui halduskogul. Ka peaks olema kaasatud linnaosa halduskogude tegevusse linnaosas tegutsevad mittetulundusühingud.

Kas halduskogu otsevalimised soodustavad elanike kaasamist otsustamisprotsessi? Palun põhjendada.

Halduskogude otsevalimised oleks kindlasti hea lahendus, kuid siis tuleb leida võimutasakaal linnavolikoguga. Elanike kaasamiseks peab kogu linnajuhtimine muutuma kaasaegsemaks, kaasavamaks ja läbipaistvamaks. Oluline on ka see, kuidas teavitatakse linnaosa elanikke halduskogude ja halduskogude komisjonide tööst. Halduskogude koosolekud võiksid olla live s jälgitavad nt. linna kodulehel.

Kas Teie hinnangul kui halduskogu saab linnaosa jaoks linnavolikogu rolli, tekivad halduskogu ja linnavolikogu liikmete vahelised konfliktsituatsioonid?

Täiesti kindlasti, kui on võimu ja vastutust, siis muidugi. Praegu pole halduskogus selgelt eristatud koalitsiooni ja opositsooni nagu volikogus. See on seepärast nii, et pole halduskogul võimu.

Teie hinnang erakonnapoliitika mõjule halduskogu tööle?

Täielikult puudub. Ainult linnavõimu juures oleval Keskerakonnal on seal võim. Nii nagu see avaldub volikogus, nii avaldub see ka halduskogudes.

Kas Teie arvates on linnaosa eelarve jagamine on politiseeritud? Palun põhjendada.

Eelarve jagamine on kindlasti politiseeritud. Küsimus on selles, kuidas selles olukorras leida alternatiivseid lahendusi. Kogu eelarve menetlemine peaks muutuma läbipaistvamaks ja arusaadavaks. Oluline võiks olla ka kaasava eelarve töösse rakendamine linnaosade puhul, kus inimesed saaksid teha ettepanekuid eelarve kujundamisse.

Kui halduskogu saab linnaosa jaoks linnavolikogu rolli, kas see pigem pikendab või lühendab otsustamisprotsessi? Palun põhjendada.

Otsustusprotsessi pikenemine või lühenemine sõltub kogu linnajuhtimisest. Tuleb leida mõistlik tasakaal halduskogu ja volikogu õiguste vahel. Halduskogul võiks olla senisest rohkem õigusi. Näiteks peaks linnavolikogu võtma kohustuslikult päevakorda halduskogu ettepanekuid. Sama kehtib ka volikogu komisjonide kohta.

Kui halduskogu saab linnaosa jaoks linnavolikogu rolli, kas Teie hinnangul suurendab või vähendab see erakondade omavahelist „ära tegemist“? Palun põhjendada.

Kindlasti see suurendab erakondade omavahelist võimuvõitlust. Arvan, et halduskogudele ei tuleks anda kõiki volikogu õigusi, pigem tuleks leida võimalusi, kuidas kaasata linnaosa elanikke ja kodanikuühendusi halduskogude töösse.

Kas halduskogu liikmete arv on võrreldes linnaosa elanike arvuga optimaalne?

Kindlasti on. Neid võiks ka rohkem olla, kuna aktiivseid halduskogu liikmeid on alati vähem. Arvan, et halduskogu võiks käia koos ainult kord kvartalis, ja halduskogu liige ei peaks saama rahalist hüvitist.

Kas Teie hinnangul on elanike huvi halduskogu töö vastu kõrge? Kui ei, siis kuidas seda parandada?

Halduskogude töö vastu puudub huvi ka erakondadel , rääkimata kohalikest elanikest. Inimesed ei tea, millega halduskogud tegelevad . Ka meediakajastus on olematu, mis selgitaks inimestele lahti halduskogude volitusi. Selleks , et see muutuks, peab võtma suuna avatud linnajuhtimisele ja elanikkonna kaasamiseks linnaosade probleemide lahendamisse. See on poliitilise tahte küsimus. Kui võim inimese usaldab ja on suunatud koostööle, siis asi paraneb!

Kas linnaosa vanema valimine lähtudes tema elukohast on Teie arvates põhjendatud?

Linnaosa vanem võiks olla kindlasti ideaalis olla linnaosa elanik, kes tunneb oma linnaosa ja linnaosa probleeme.

Kas linnaosa vanema valimine halduskogus - mitte linnavalitsuse poolt nimetatuna - vähendab erakonnapoliitika mõju linnaosa juhtimisel? Palun põhjendada.

Ma ei tähtsusta linnaosa vanema rolli üle. Kindlasti võiks valida linnaosa vanema halduskogus. Samas võiks linnaosa vanema ametikoha tuelvikus kaotada ja linnaosa tegevuse depolitiseerida. Kui linnaosa vanem valitaks haldukogu poolt, siis kindlasti see suurendaks halduskogu rolli ja annaks võimaluse parteidevaheliseks võimuvõitluse suurenemiseks halduskogudes.

Kuidas Te hindate linnaosade koostöö võimalusi kui linnaosad saavad volikogu õigused ja halduskogude koosseisud on erinevate erakondade kontrolli all.

Arvan, et halduskogudele tuleks anda õigusi ja vastutust juurde, kuid päris volikogu õigusi peaks halduskogudele andma. On oluline, et halduskogude tegevuses lööks kaasa kohalik aktiivne kogukond ja mittetulundusühingud, kes tegutsevad linnaosas. Oluline on ka halduskogude tegevuse laiem ja erapooletum kajastamine linnameedias.

Seto keele kaitseks!

On tore, et setode kultuuris toimub palju positiivset: sootska valimine, setokeelsed teatrietendused, setokeelne saade rahvusringhäälingu eetris jms. Aga sellest ei piisa, kuna keel vajab pidevalt rääkimist, mitte ainult seto kultuuriüritustel.  Kahjuks võib sellisel juhul setode kultuur taanduda köögikeeleks ja kultuur suveniirikultuuriks, mida kasutatakse paar korda aastas ainult oma kultuuriüritustel. 

Seto lastel ei ole kahjuks võimalik õppida kogu põhikooli vältel seto keelt. Arvan, et seto keele tunnid seto lastele peaksid olema kohustuslikud. Seda enam, et setod tahavad saada ametlikult põlisrahvuse staatust. Seto keele õpetamine põhikoolis seto lastele, oleks üks võimalus päästa seto keel ja populariseerida  seto kultuuri kohalike noote seas. 

Toidu raiskamisest!

Prantsusmaa parlament võttis hiljuti vastu seaduse, mis keelustab veel söödava toidu äraviskamise. Seadus kohustab supermarketeid ja kauplusi, mis on suuremad kui 400 ruutmeetrit, jagama järelejäänud toidukauba  abiorganisatsioonidele. See seadus suurendab ühiskonnas solidaarsust ja hoiab ka loodust. Maailmas läheb eri andmetel raisku kuni kolmandik toodetavast toidust.

Kahjuks puudutab see seadus ka Eesti ühiskonda. Piltlikult väljendades visatakse Eestis ära nii palju toitu, et sellest saaks moodustada Pärnu ja Tallinna vahele autokoormatena tiheda autode rivi. Eesti ühiskonna vaesuse põhjus on arutu raiskamine ja ahnus. Meie kultuuris ei ole kunagi toidu raiskajatest ega toidu raiskamisest lugu peetud. Söögikõlbliku toidu äraviskamine prügikasti, ilma vajaduseta anda toitu abivajajatele on sügavalt ebamoraalne käitumine, arvestades sellega, kui palju on ühiskonnas inimesi, kes kannatavad tühja kõhtu.

Toidu äraviskamine annetamisest kallimaks

Lasnamäel Selveri poe juures märkan tihtipeale inimesi, kes otsivad prügikastist süüa. Kas tõesti ei saaks ülejäänud toitu anda abivajajatele?! Asja muudab kurvemaks see, et tihti on kaupluste prügikastid lukustatud ja toit kallatud üle kemikaalidega, et inimesed ei saaks seda veel kõlblikku toitu söögiks kasutada.

Sellist seadust, mis keelustaks toidu äraviskamise, vajab ka Eesti ühiskond. Me ei saa leppida olukorraga, kus me lubame toidu äraviskamist, samas  kui meil on palju inimesi, kes kannatavad toidupuuduse käes. Ettevõtjat peab suunama maksude kaudu tegema moraalsemaid valikuid. Üks võimalus oleks suunata poeomanikke annetama toitu abiorganisatsioonidele. Teine võimalus oleks, kui ettevõtetele, kes viskavad ära veel kõlblikke tooteid, kehtestataks kõrgem prügiladustamise hind.

Peab aru saama, et kasulikum kokkuhoiu mõttes on langetada toiduainete hindu, enne kui parim enne aeg kätte jõuab, või siis jagada toidukaup puudustkannatavatele inimestele. Selline mõtlemise muutus hoiaks mitmedki sotsiaalprobleemid tulevikus ära ja parandaks perede toimetulekut. Keegi ei pea tundma tühja kõhtu!

Allkiri raiskamise vastu

Kui toidu äraviskamine läheb toidupoe omanikule kallimaks kui toidu annetamine, siis hakkavad ka toidupoodide omanikud toitu abiorganisatsioonidele annetama. Sellel oleks mitmeid positiivseid mõjusid. Esiteks avaldaks konkurentsisurve ja toidu äraviskamist keelustav seadus toidukaupade hindade langusele suuremat mõju kui sotsiaaldemokraatide kunagine valimislubadus, mis oleks alandanud toidukaupade käibemaksu. Teiseks võidaks sellest seadusest loomulikult looduskeskkond.

Erakond Eestimaa Rohelised on käinud välja idee võtta analoogselt Prantsusmaale toidu äraviskamist keelustav seadus vastu ka Eestis. Allkirja selle toetuseks saab anda http://www.petitsioon.com/nuame_toiduraiskamise_vastast_seadust .

Oleks eetiline, kui seda seadust toetaksid ka meie riigikogu liikmed, kellel on voli teha vastavaid muudatusi seadusandlusesse, et toiduketid, restoranid jt toitlustusasutused ei viskaks kõlblikku toitu prügikasti.

Kergliiklusteede võrgustikust

Kergliiklusteede osa üldises teede infrastruktuuris on oluline ja vajalik. Terviklik kergliiklusteede võrgustik võimaldab parandada inimeste liikumisvõimalusi ja tervist (sportimisvõimalusi) seal, kus bussiliiklus on hõredam. Oluline on kergliiklusteede võrgustikud ehitada välja väikelinnade ja väikelinnadega piirnevate asulate/alevike vahel.

Võrdõiguslikkust kasvatusest koolis.

Võrdõiguslikkus mehe ja naise, tüdruku ja poisi vahel, saab alguse perekonnast ja koolis. Seda juhul, kui kasvatus ja moraal seda toetavad. Bioloogiliselt jäävad nad loomulikult erinevateks, kuid eetiliselt ja sotisaalselt on kõik inimesed võrdsed. Praegune kooli- ja ühiskonnakorraldus vastandab mehi ja naisi üksteisele. Neid kujundatakse üksteise vaenlasteks. Seda muuta saab ainult sellisel juhul, kui mehi ja naisi kasvatakse partneriteks, sõpradeks, mitte vaenlasteks. Seepärast on oluline õpetada koolis ja perekonnas poisse ja tüdrukuid tegema üksteisega rohkem koostööd läbi ühiste tegevuste. Puudutagu see siis ühiseid kodutöid või vaba aega. Ka koolis võiksid poisid osaleda kokanduse tundides koos tüdrukutega - ja tüdrukud tööõpetuse tundides. Läbi ühise koostöö murenevad hilisemas elus ka praeguseks levinud soostereotüübid. Ka riigikaitsekursused võiksid olla mõlemale sugupoolele kohustuslikud. Nii kasvatame tulevkus mitmekülgsemaid ja ühtehoidvamaid inimesi, kes on vabad eelarvamustest ja jäikadest soostereotüüpidest.

Rahvusriigid ja globaliseerumine vol. 2.

Maailmas on jõude, kes peavad rahvusriike kõige kurja aluseks. See on ilmekas näide ebaintelligentsest globaliseerumisest. Intelligente globaliseerumine ei halvusta rahvuslust, vaid vaatab seda kui ühte kaleidoskoobi mustritest. Euroopa näitel võib väita seda, et just rahvusriikide olemasolu on taganud Euroopale stabiilsuse. Euroopa on maailmajagu, kus on kõige rohkem rahvusriike. Rahvusriike tekkib Euroopasse lähiaastatel kindlasti juurde. Võtame näitena kasvõi Kataloonia ja Shotimaa iseseisvuspüüdlused. Kuid Euroopas on neid potentsiaalseid iseseisvujaid veel enam. Ja ka globaliseerumine ei takista uute rahvusriikide tekkimist Euroopa poliitilisele kaardile. Globaliseerumine ja uute rahvusriikide tekkimine Euroopas on paralleelsed protsessid. 

Aafrika pingete ja etniliste konfliktide üheks osaks tulebki lugeda seda, et koloniaalajastul tõmmati praeguste Aafrika riikide piirid sirgelt, võttes aluseks 0-meridiaani. See tõi kaasa selle, et riigipiirid (tõmmati sirgelt) - ei järgi etnilisi piire. Kõik see on toonud kaasa palju etnilisi konflikte. Ka praegune pagulastevool lähtub osalise probleemina sellest, et Aafrika rahvustel puuduvad rahvusriigid. On väga raske elada riigis, kus on üle saja erineva põlisrahvuse. Ikka keegi domineerib kellegi üle. Ma arvan, et kui tekkib kunagi iseseisev Kurdistan riik, siis paljud kurdid lähevad oma riiki ülesse ehitama, kuna rahvustunne on kurdidel tähtsam kui islamiusk. 

Aafrika stabiilsus sõltub tulevikus suuresti sellest, kas joonistatakse ümber Aafrika poliitiline kaart või mitte. Suuremat autonoomiat ja vabadust on tahtnud paljud Aafrika rahvad: tuareegid, berberid, hausad, jorubad jmt. Nende ja paljude teiste Aafrika rahvuskeelte kirjakeele ja hariduse andmise arengule tuleks kaasa aidata. Praegu on sellega tegelenud ainult kristlik misjonitegevus, kes on Piiblit tõlkinud kohalikesse keeltesse. Oluline on, et kohalikud põlisrahvused saaksid omandada omakeelset haridust. Kõik see aitaks kaasa stabiilsuse saavutamisele Aafrika mandril. Muidugi on etnilised konfliktid ainult üks tahk Aafrika probleemidest, kuid oluline tahk. Põlisrahvad vajavad niisamuti kaitset, kui väljasuremisohus taime - ja loomaliigid. Rahvus on oluline osa inimese identiteedist ja see ei kao niisama lihtsalt. Intelligente globaliseerumine ei välista rahvuslust, vaid vaataks seda kui maailma kultuuri rikastavat faktorit.

Tallinn Times

Sellist pealkirja võiks tulevikus kanda pealinna ingliskeelne väljaanne. Minumeelest on vajadus ingliskeelse uudisteportaali ja lennujaamades jagatava Tallinna elust ja tegemisest tutvustava ajalehe järgi kõige suurem vajadus, palju suurem kui pealtnäha tundub. Eelkõige just ärituristidele suunatud väljaande osas puudub praegu selline ajaleht, mis tutvustaks pealinna elu ja olu. Räägiks linna arenguplaanidest ja investeerimisvõimalustest , kinnisvaraturust jms. teemadel.

Kui Tallinn tahab rahvusvaheliselt tuntud linnaks pürgida, siis peab ta tõsiselt kaaluma sellise ajalehe väljaandmist, mis annaks operatiivset informatsiooni potentsiaalsetele investoritele.

Pagulaspoliitika versus arenguriikide toetamine

Pagulaste tulvad Aafrikast ja Lähis-Idast juba survestavad Euroopa piire. Lisaks sellele Ukraina sõda, mis veelgi süvenedes võib survestada ka Euroopa Liidu idapiiri. Inimlikust seisukohast on põgenike aitamine igati inimlik ja õige. Küsimus on aga selles, mis ulatuses ja millisel moel põgenikke aidata. Sisseränne Aafrikast lähtub paljudest omavahel põimunud probleemidest. Olgu selleks siis etnilised või usulised konfliktid, lõpetades keskkonnaprobleemidega. Toetan Erakond Eestimaa Roheliste seisukohta, et probleemi peab hakkama lahendama juba eos. Pean silmas arenguriikide arengut toetavat arenguabi, mitte "abi", millest saavad suurema kasu ainult arenguabi jaotavad rahvusvahelised organisatsioonid ja korrumpeerunud valitsused. Arenguabi jagamist tuleb paremini jälgida, et see jõuaks ka reaalselt abivajajateni.  Põgenike arutu vastuvõtmine ei lahenda probleemi, kuna lahendamata jätmisel, lähtub koldest aina suurem põgenikevool Euroopasse. Abi peab olema meditsiini - ja haridustingimuste parandamise näol, mitte lihtsalt humanitaarabi laiali jagamise näol, mis on ajutine ega ole jätkusuutlik. Oluline oleks õpetada kohalikele elanikele ka keskkonnasäästvaid maaharimisvõtteid jms. Samuti võiks soodustada kohapealset ühistulist majandamist. 

Tulevikus võiks Euroopa Liit käivitada ka tagasirände programmi, et võimaldada sisserännanutel tagasi minna oma juurte juurde. Sinna programmi võiksid olla kaasatud ka Euroopas sündinud ja hariduse saanud mitmenda põlvkonna immigrandid, kes võiksid oma teadmistega kaasa aidata päritolumaa ühiskondade arengule.

Lõppkokkuvõttes ei muuda õnnelikuks massiline ränne ei pagulasi ega põliselanikke. Kes siis ikka tahaks vabatahtlikult ilma mõjuva põhjuseta oma kodumaalt lahkuda?!

Intelligentne globaliseerumine vol. 2

Praegusaja suundumused globaliseerumises, ei toeta kultuuriliste erisuste säilimist, selle positiivses tähenduses. Põhjused peituvad väärtushinnangutes , religioosetes arusaamades; hariduses ( kirjaoskuse erinev tase, innovaatika tase ühiskonniti, kasvatusmeetodid perekonnas ja hariduses), majanduslikud erisused ( sissetulekute vahed ja elustiilide erisused ). Praegune globaliseerumine on vastutustundetu, kuna hävitab väiksemad jätkusuutlikud erinevused. Lisaks sellele lõikavad sellest globaalsest segadusest lühiajalist kasu suurkorporatsioonid. Intelligentne globaliseerumine eeldab hoopis teistsugust ühiskonna - ja majanduskorraldust, praegu maailmas domineerivatele. Intelligentne globaliseerumine oleks eelkõige kultuuriline, mitte majanduslikul kasul baseeruv. Selle käigus inimesed õpiksid üksteiselt ja oleksid omavahel loovas osaduses. Selline globaliseerumine eeldab , et  hingamisruumi jagub kõigile kultuurilistele avaldumisvormidele, põlisrahvuste kultuurist kuni erinevate subkultuurideni välja. Inimesed oleksid üksteiselt õppijad. Erinevad kultuurid õpetavad vastastikku üksteist, rikastades indiviide vastastikku. Selle eeldused oleksid aga praegusaja maailmas veel täielik utoopia. Alustuseks sellise ühiskonna poole liikumisel oleks toetavalt näiteks alternatiivsed ja vabaenergial põhinevad energiaallikad, mis saaksid  kõigile inimestele vabalt kättesaadavaks, hardustaseme ühtlustumine maailmas, keelte ja kultuuride võrdsuse printsiip, innovatsioonist ja tehnoloogiast saaksid osa kõik ühiskonnagrupid, osalusdemokraatia, ühistuline majandus. See eeldab praegusele ühiskonnakorraldusele hoopis teistsugust alternatiivi, mille keskmes on Inimene ja Kultuur, mitte Riik ja Majandus. Seejuures oleks selline ühiskond isereguleerivana ka üsna elujõuline. Alusena tuleks tunnistada üksikisiku loovat individuaalsust ja ühiskondlikku koostööd. Selle koostöö raames ei peaks kartma, et üksikisiku individuaalsus kaob. Selline ühiskonnakorraldus annaks võimaluse säilitamaks põlirahvustel oma kultuuri ja keelt. Maailmas on ainult käputäiel rahvustel omariiklus. Alternatiivenergia ja energiaalane koostöö võimaldaks põlisrahvustel tegelda traditsioonilise majandamisega, kuna siis poleks vaja enam võtta kasutusele nafta- ja gaasivarusid. Praegu aetakse põliselanikud maavarade ja metsaraie pärast oma põlistelt aladelt minema. Nii hävitakse põlisrahvaid. Põlisrahvuste hävitamine on sama, nagu hävitada haruldasi taime - või loomaliike. Samas võiksime just põlisrahvustelt õppida ka palju vajalikku: erinevad rahvameditsiini meetodid, kooskõlas elamist loodusega jne. Ka meie kaasaegne tsivilisatsioon suudaks selle muutusega kohaneda, kui aktsepteeriksime muutusi endi sees. Toetada saaks "tsivilisatsioon" põlisrahvusi sellega, et aitaks neil luua ja arendada nende kirjakeelt, et need rahvad saaksid kommunikeerida Lääne tsivilisatsiooniga. Tuleviku tõlkeprogrammid võimaldavad  ka paljude väiksemate rahvuste keelte tõlkimist.
Teisalt jälle kodanikuühiskonna demokraatia, mis toetaks kultuuril ja looduskeskkonna ressurside säästval majandamisel põhinevat globaliseerumist. Vaja on sünteesida traditsioonilised väärtused kaasaegse innovatsiooniga.