Intelligentne globaliseerumine

Intelligentne globaliseerumine tähistab globaliseerumist, mille vastandina praegusele globaliseerumisele ei kaasne survestavat ja hävitavat multikultuurest pealetungi. Viimane ei arvesta enda kõrval teistsugust, vaid on egoistlikult domineeriv, hävitav, erinevat allasuruv. Euroopas räägitakse multikultuurse ühiskonna läbikukkumisest, mis ongi suuresti tõsi. Seda tunnistavad vaikides need, kes selle eest pikka aega on võidelnud. Põhjus on vägagi lihte, kultuurid ja tsivilisatsioonid saavad üksteise kõrval eksisteerida ainult sellisel juhul, kui mõlemal kultuuril on universaalne ühisosa. Kultuuride ja ühiskondade arengutase on aga praegu veel liialt erinev. See eeldab sarnast suhtumist inimõigustesse, haridusse, kultuurilistesse ilmingutesse jne.

Intelligentse globaliseerumise alla käivad ühised jagatavad väärtused, positiivse ja erilise säilitamise soov kultuuris (va. inimest psühholoogiliselt traumeerivad kultuurinähtused), põlisrahvaste keelte ja kultuuride hoidmine, vastastikku õppimise ja kogemuste jagamine. Globaliseerumine minu ettekujutuses ei peaks olema rahvuste sulatamine üheks tarbivaks massiks, vaid võimalus säilitada ka traditsioonilisi kultuure põlisrahvuste näol. Praegu toimub arenguriikidest sisseränne arenenud riikidesse. Teatud piirini on see isegi hea, kui dominantrahva seas elab teiste rahvuste esindajaid. Pole ju midagi selle vastu, kui saad osa võõra kultuuri kokakunstist või käsitööoskustest, minetamata seejuures oma rahvuslikku eripära.. Inimesel on võimalik kanda mitut identiteeti, ilma et see kutsuks esile vastuolu. Selline kultuurikandja on intelligente globaliseeruja. Olukord muutub siis, kui sisserännanud inimeste hulk hakkab ohustama põliselanike identiteeti ja surutakse vägisi peale oma kombeid, mis viivad ühiskonda tagasi ja hävitavad põlisrahvuse. 

Intelligentsele globaliseerumisele aitaks kaasa suurem rahvusvaheline koostöö ja arenguriikide abistamine. Abistamise all ei pea ma silmas mitte rahalist ega humanitaarabi, vaid suuremat koostööd teaduse ja hariduse vallas. Just suurem koostöö ja uute interdistsiplinaarsete haridusmudelite juurutamine arenguriikide ühiskondades, aidates kaasa nende ühiskondade arengule. Teiseks taastuvate energiaallikate laiem kasutusele võtmine, mis võimaldab saavutada suuremat sõltumatust taastumatutest energiaallikatest. Kolmandaks, põlisrahvastele kirjakeele loomine ja nende elupaikade kaitse alla võtmine. Pärandkultuuriliste väärtuslike elementide hoidmine, säilitamine ja edasi arendamine. Neljandaks sarnane vaade inim - ja kodanikuõigustele.

Intelligentse globaliseerumine eelduseks on haritud ja peenetundeline inimkonna esindaja, kes austab ennast ja teist inimest enda kõrval. Märkab ja väärtustab teist kultuuri ja keelt, hoides samas ka oma kultuurilist eripära.  Kultuuride süntees on samuti globaliseerumisega kaasnev loomulik protsess, kuid see on omane suurtele metropolidele. Intelligentset globaliseerumist võib nimetada ka säästvaks inimkultuuri arenguks. Oluline on kultuuriline ja keeleline mitmekesisus, vaimne ja religioosne mitmekesisus, esteetiline mitmekesisus, vaimne kasvamine. See on sama oluline, kui hoida ja kaitsa hävimisohus taime - ja loomaliike. Selline globaliseerumine toetab maailma mitmekesisust ja elulisust.