Praegune olukord riigis nõuab kõigilt rohkem pingutamist. Samas, kui inimesed käivad koolitustel(,et oma väljavaateid tööturul parandada. Samasugust käitumist võiks oodata ka meie riigi poliitikutelt. Muutused majandusstruktuuris ja ühiskonnas nõuavad ka poliitikutelt lati kõrgemale seadmist. Demagoogia ja sisutühja retoorika aeg peab läbi saama. Ajakirjanduses diskuteeritakse teaduspõhisest ühiskonnast ja majandusest. Teadmistepõhised on suuremal või vähemal määral kõikide riikide ühiskonnad, küsimus on selles - millised on need teadmised, mille najal riiki valitsetakse? Kas need teadmised on piisavad selleks, et osaleda otsustusprotsessides? Teadmistepõhine ühiskond eeldab ka teadmistepõhist poliitika kujundamist, ilma selleta ei ole võimalik luua arengueeldusi parema ühiskonna kujunemiseks. Otsustama peaksid poliitikud, kes oskavad eristada poliitilist objekti ja subjekti, tunnevad ühiskonna ja inimese vajadusi. Selliseid indiviide on võimalik välja selekteerida ainult poliitikute pädevuskatsete kaudu. See pole küll sajaprotsendiline garantii, et poliitik ka reaalsete poliitiliste küsimsute lahendamisega toime tuleb, kuid kindlasti on see parem kui praegune korraldus, kus poliitikult ei eeldata mingit pädevust, vähemalt mitte "gildi" enda sees. Poliitikute koolitamine ja kutsepädevuse testimine võiks olla kõrgkoolide pärusmaa. Vastava koolituse ja eksami sooritamise eest peaks maksma aga inimene, kes soovib osaleda valimistel - olgu siis tegemist kas kohaliku omavalitsuse, riigikogu või europarlamendi valimstega. Samuti peaks poliitik maksma ise riigilõivu. Kutsepädevus võiks olla alguses vabatahtlik, kuid oleks märk ikkagi valijale. Me ei taha ju istuda autojuhi autosse, kellel pole juhilube. Miks peaksime usaldama oma riiki poliitikute kätte, kellel pole nö teadmisi riigivalitsemisest ehk etteavalmistust?!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Usun, et enamasti piisab siiski poliitiku CV-st. Samas, ehk on mingeid kitsaid poliitilisi valdkondi, kus sellised pädevuskatsed oleksid õigustatud. Millised need valdkonnad oleksid? Ning samas, ehk piisaks enamikel juhtudel ka sellest, et poliitikult nõutaks teatud valdkonna teatud tasemel diplomit kõrgkoolist või mujalt?
VastaKustutaSee puudutaks näiteks kohaliku omavalitsuse seadusandluse ja haldusliku ülesehituse tundmist, samuti riigi ja eurostruktuuride tundmist. See võiks olla vabatahtlik, kuid selline standard annaks enesekindlust nii poliitikule kui ka tema valijale. Loomulikult jääb alati see aga, et inimese moraali ei saa kuidagi testimisega ega eksamitega kindlaks määrata.See selgub ajaga Ülikool ei riku matsi! Poliitiku moraalsust saab valija oma sisetunde järgi hinnata. Aga kuna tegemist on põhivaraga, siis võiks selline asi olla. Hariduslik taust ei taga veel seda,et tundakse valdkonna olemust, mis koosneb vägagi erinevatest tasanditest. Selline test on mõeldud ,et välja selekteerida poliitikud professionaalid, eristades neid demagoogidest.
VastaKustuta