Eesti Vabariigi Põhiseaduse järgi saab nii riigikogu, kui ka kov-i valimistel hääleta isik, kes on saanud 18 aastat vanaks. Riigikogu valmistel saavad hääletada loomulikult kodanikud. Kas valimisea piiri võiks langetada 18-eluaastalt 16-eluaastani? Peamine vastuargumendid on: mida see noor inimene elust ja olust teab? Mida 16-aastane pubekas ka elust taipab – see noor, ei suuda ja ei oska ära tunda "õigeid" valikuid. Samas, mis on õige valik, arvestades meie valimissüsteemi? Kas pensionäri, keskealise valikud on kuidagi õigemad kui noore inimese valikud? Romantikud räägivad, et miks võtta lapselt lapsepõlve, miks sundida teda täiskasvanuks. Isiklikult toetan valimisea vanusepiiri alandamist, kuna näen rohkem poolt - kui vastuargumente. Vatsuargumendid on pigem emotsionaalset laadi, mitte aga sisulised. 16 - aastane noor saab abielluda vanemate nõusolekul, võib töökohta omada. Töökohta omav noor inimene on ka maksumaksja, kellel peaks olema justkui moraalne õigus otsustada valmistel, mida riigivõim või kohalik omavalitsus tema poolt laekunud makusrahaga peale võiks hakata? Ka arvamus noore inimese poliitilisest piiratusest ei pea paika. Enamus läbib ühiskonnaõpetuse õppeprogrammi juba 8-9. klassis. Seega on olemas teoreetiline alus poliitiliseks otsustamiseks. Kohaliku omavalitsuse tasandil otsustatakse samuti küsimusi, mis noorte seisukohalt on olulise tähtusega (haridusküsimused, koolivõrk, noostöö, sportimise võimalused). Need on otseselt valdkonnad, mis noori vägagi otseselt puudutavad.
Kolmas argument valimisea vanusepiiri langetamiseks puudutab üldist rahvastiku vananemist. Noorte kaasamine võiks olla kohalikul tasandil aktiivsem, nt. võiks koostöö koolide õpilasomavalitsuse ja kohaliku omavalitsuse esindajate vahel olla tihedam ja leida seadusliku vormi. Samas ei toeta ma aga kandideerimisea alandamist, isegi pooldaksin selle tõstmist kohaliku omavalitsuse valmistel 21- eluaastani. Inimesel peaks olema ikkagi mingi elukogemus ja noore inimese tegevuseks on hariduse omandamine.
Täiesti õige(d) ettepanek(ud). Olles 2 last sellest east läbi kasvatanud, toetan valimisõigust alates 16. eluaastast - seeläbi eeldades kasvavat aktiivsust, vastutust, analüüsivõimet noortel inimestel, kes selles eas on piisavalt küpsed, et oleks neil ka eluasjades kasarääkimise õigus üle oma isikliku "mina" ja naba piiri; ühtlasi sunniks eelarvamustevaba bnoor potsentsiaalne valihja ka poliitikuid, kandidaate jne selgemalt, täpsemalt,m veenvamalt argumenteerima oma seisukohti, taotlusi, plusse jne. Valituks osutunud 18aastane pole aga tõesti ise veel nii küps, et olulisi otsuseid mitte lihtsalt arutleda, vaid ka langetada - seetarvis õpitagu mitut pidi ABd ja kogutagu elutarkust, sealhulgas diplomaatilisi ja puht-käitumuslikkegi oskusi. 18aastane ei ole ju veel gümnaasiumigi lõpetanud! Nii noortel on küll häid ja huvitavaid mõtteid, ent tõeliselt head mõtted kannatavad ka 21. eluaastani küpseda, valituks saamine peaks siiski autoriteeti tähendama, mitte üksnes "säravaid silmi".
VastaKustutaPiret, SDE liige