Poliitikutest broilerid ja riigimehed!

Palju räägitakse ja mõnitatakse meedias ja ajakirjanduses poliitbroilereid - ja õigustatult ! Arvatakse, et poliitbroilerid on noorpoliitikud. See on paljuski ekslik arvamus. Broileriks olemine ei sõltu sellest, kas poliitik on noor või vana. Broilerid on need poliitikud, kellel puudub iseseisev mõtlemis- ja analüüsivõime. Nende eest mõtleb nende parteijuht. Kahjuks on selliseid broilerid vägagi palju tänases Eesti poliitikas. Poliitbroilerid ei suuda pakkuda välja lahendusvariante , kuidas elu riigis paremaks muuta. Poliitbroilerid on kahjuks ilma pädevuseta, nende põhirelvaks on demagoogia ja populism. Süvenemine ühiskonnaprobleemide olemusse on nende jaoks liigset vaimset pingutust nõudev. Poliitbroilerile on omane nutmine ja virisemine. See on hirmutav! See paneb inimesed esitama küsimust: " aga kus on siis lahendusvariandid?" . Teiseks ühiskonnaelu valdkonna ja valdkondade mittetundmine. Seda broileril ei ole- või kui ka on , siis on ta piisavalt arg, et oma teadmiste ja ideedega välja tulla. Siin saab broiler vaadata endasse ja ise oma valitsemiskompetentsi parandada. Samuti saab selles partei aidata broilereid, läbi süsteemse ja järjepideva koolitamise , parandades nii oma liikmete poliitilisi pädevusi. Ei pea siin silmas loomulikult ideoloogilist ajupesu. See aga nõuab tööd. Töö eeldab aga pingutust ja tahet. Mugavustsoonis elamine ja mitte järjepidevalt end harides on tulemuseks jätkusuutmatu vegeteerimine rahva turjal.See on jantimine. Riigimees  teeb enesega tööd, mitte ei osta iga kuu endale uut ülikonda või autot. Riigimees ka ei lahmi ega laima konkurente. Riigimees ei virise ega ohi, vaid püüab leida lahendusvariante, mis oleksid kasulikud kogu riigile ja rahvale (teeb reaalselt mõttetööd). Riigimees ei ole tõusik, vaid on väljapeetud härrasmees, kellel on oma väärikus ja kes seda ei müü. ROHKEM RIIGIMEHELIKKUST!