teisipäev, 25. mai 2010

Toiduga ei mängita



Paar nädalat tagasi käis meediast läbi uudis, et riik kavatseb järgmise aasta eelarve kuludest kärpida 150 miljonit põhikoolide õpilaste toitlustamiseks ettenähtud raha. Valitsus tahab muuta toitlustamise vajadusepõhiseks, arevestades perekonna majanduslikku oukorda ja sissetulekuid.
See oleks jõhker ja küüniiline samm kasvava noorsoo füüsilise ja vaimse tervise arvelt. Inimene ei ole ainult kuluobjekt. On asju, mis peaksid olema arusaadavad ka valitsusele. Noorte tänasest tervisest sõltub, millise tervise ja töövõime juures nad  täiskasvanuikka jõuavad. See mõjutab ka riigi tulevase tööealise ja töövõimelise elanikkonna panustamist riigi arengusse.
Tasuta koolitoit ei ole raiskamine, nagu seda tahetakse meile serveerida, vaid on investeering sotsiaalsesse õiglusesse ja laste tervisesse. Valitsus peab endale aru andma, et sellise otsusega pannakse väga raskesse olukorda toimetulekuraskustes perekonnad ja nende kasvavad lapsed. Rääkida vajadusepõhisusest on veider ja naljakas, arvestades sotsiaalsest konteksti ja töötuse ulatust. Paljudele lastele võib tasuta koolitoit olla ainuke korralik toidukord päevas, et rahuldada kasvava lapse päevast kalorivajadust. Samas võimaldab koolitoit tervisliku toitumise harjumisi lastes kasvatada, kuna tervislik, tasakaalustatud ning mitmekülgne toiduvalik pole paraku väga paljudele peredele taskukohane.
Mäletan isegi, kui töötasin kooliõpetajana ühes maakoolis, nägin, kui paljud lapsed aplalt koolitoitu sõid. Nad kannatasid alatoitumise all. Kahjuks puudub riigil statstika selle kohta, kui paljud lapsed kannatavad üldse alatoitumise all. On räägitud ühest viiendikust lastest – see on suur number ja tänases tegelikkuses võib see olla veelgi suurem. Kuid kas need on ainult põhikooli õpilased?! Vaevalt!
Meile tuuakse eeskujuks Põhjamaid, millega tahaksime ise väga sarnaneda. Need riigid on eeskujuliku sotsiaalsüsteemiga, kus hoolitakse eelkõige inimesest. Soomes on tasuta koolitoit nii põhi- kui keskkooliõpilastele, Eestis ainult põhikoolis õppijatele. Alatoitumise probleemid puudutavad aga ka keskkoolides-gümnaasiumides õppijaid, kelle perede majanduslik olukord ei ole kiita.
Kui tahame sarnaneda Põhjamaadega, siis peame leidma võimaluse finantseerida tasuta toitlustamist ka keskkooliosas – lisaraha saab leida nendelt kuluartiklitelt, mis otseselt ei pärsi ühiskonna jätkusuutliku arengut. Tasuta koolitoit üldhariduskoolis on oluline ka nendele peredele, kes toimetulekuraskustes ei ole – seda on vaja kõigile peredele ja nende lastele.
Härrased, mõelge riigimehelikult – ja mõelgem oma lastele!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar