Paar järjestikkust kuud, on jälle rohkem hakatud rääkima haldusreformist. Haldusreform pole mingi asi iseeneses, mille ainukeseks eesmärgiks on omavalitsuse piiride nihutamine, vaid eesmärk on elamisväärsete elutingimuste loomine kogu Eestimaal. Haldusreform, peab olema laiemalt kavandatud, hõlmates omavalitsustele lisaks maaomavalitsusi ja ministeeriume. Alustada tuleks kohaliku omavalitsuse ülesannete täpsemast ja detailsemast määratlemisest. Praegust kohaliku omavalitsuse korralduse seadust on täiendatud seaduse vastuvõtmisest alates üle kaheksakümne korra. See näitab selget vajadust, uue kohaliku omavalitsuse seaduse järele. Teiseks, on vaja sõnastada kohaliku omavalitsuse teenuse standardid, millistele kvaliteedikriteeriumidele peaks pakutavad omavalitsuse teenused vastama. Kolmandaks, oleks vaja arendada välja võimalikult erinevad kohaliku omavalitsuse e-teenused. Selle eelduseks on aga üleriigiliselt kättesaadav kiire ja töökindel internetiühendus. Neljandaks, peab leidma võimalusi kohalike omavalitsuste töötajate tööprotsesside paremaks organiseerimiseks. Osad teenused tuleks viia maaomavalitsuse tasandile. Ei ole mõtet pidada ühes vallas lastekaitsetöötajat seitsme juhtumi pärast kuus . Töötajatele on kõige halvem nii üle - kui alakoormatus. Esimese variandi puhul inimene põleb läbi, teisel juhul ei arene ta tööalaselt edasi. Maakond võiks olla üks omavalitsus ja maakonnas asuvad vallad võiksid olla osavallad. Kui osad teenused viia maakonnatasandile, siis saab väga oluliseks toimiva transpordi tagamine. Oluline, et inimene pääseks maakonnakeskusesse ja tagasi kodukohta. Võiks mõelda sellele, et kas ei võiks kasutada rohkem marsruuttaksosid autobusside asemel, just nendes piirkondades, kus elab vähem rahvast. Need võiks isegi tihedama sõidugraafikuga liikuda. Ka oleks see mõistlikum, kui käigus hoida busse, mille reisijate arvu tõttu, on busside täituvus on vähene. Viiendaks, tuleb Eestimaa territoorium jagada regionaalpoliitiliselt neljaks piirkonnaks, kuhu saaks regionaalpoliitika kujundamiseks vahendeid jagada. Regionaalpoliitika peab muutuma süsteemseks poliitikaks, kus on kokku koondatud kogu sellealane pädevus. Praegu on kogu regionaalpoliitilne tegevus vägagi killustunud või puudub sootuks. Regionaalministri ametikoha asemele, tuleb luua Regionaalse Planeerimise Amet.
Haldusreformi lootused oleks pealtnäha justkui vastandlikud - omavalitsuste liitmise kaudu vähendada kohaliku omavalitsuse ametnike arvu ja samas tagada kohaliku omavalitsuse teenuste kättesaadavus, sealjuures, arvestava rahalise kokkuhoiuga. Isiklikult arvan, et need eesmärgid pole vastuolulised. Suuremates kohalikes omavalitsustes oleks võimalik pakkuda laiemat avalike teenuste paketti, kui väiksemates omavalitsustes. Samuti saaks olemasolevat rahalist ressurssi paremini kasutada ja planeerida. Omavalitsustele minev tulumaksuosa võiks tulevikus isegi kordades suurem olla, kui oleksid suuremad omavalitsused, kus on tagatud parem ametkonna pädevus ja juhtimiskvaliteet. Samuti võiks olla omavalitsusel suurem vabadus kehtestada ka kohalikke makse. Need, kes kardavad kohaliku omavalitsuse demokraatia hääbumist, ei peaks kartma, selleks tuleb säilitada osavaldade volikogude demokraatia ja arendada otsedemokraatiat külades. Oluline on kodanikuühenduste kaasamine ja külavanema staatuse täpsem määratlemine.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar