Sooneutraalsusest

Sooneutraalsus on uus liitsõna, millest kirjutatakse juba ajakirjandses pikemat aega. Kogu see hüsteeria sooneutraalsuse teemal on mõttetu. Võib olla pole ka selle sõna maaletoojad ja propageerijad ka ise täpselt arusaanud, millega tegu. Võrdõiguslikkuse seisukohalt ei ole minu arust sooneutraalsuse eesmärgiks mitte see, et naistest saaksid mehed ja vastupidi, vaid see, et nii naised kui mehed mitmekesistaksid oma huvisid ja tunneksid ennast seejuures vabalt. Samuti see, et teatud tööd ei oleks enam ühiskonnas märgistatud stereotüüpselt eraldi meeste või naiste töödena. Inimene peaks olema mitmekülgsem. Riigi ja rahvuse seisukohalt on see eriti oluline, et inimesed oskaksid erinevaid töid teha ja eviksid ühiskonnas alternatiivseid elustiile.On väga tähtis, et naised ja mehed saaksid oma potentsiaali realiseerida. Koolis võiks läbiviia kodunduse ja tööõpetuse tunde segaklassis. Samuti peaks perekonna - ja ühiskonnaõpetuses seda teemat rohkem puudutama. Vaja on süstida õpilastesse enesekindlust ja ületama valehäbi. Oluline on väärtustada töökust kui sellist, mitte otseselt seda, kas konkreetset tööd teeb mees või naine. Sisemiselt vabade ja ausate kodanike kasvatamine on pikk ühiskondlik protsess. Loomulikult peaksid  iganenud soostereotüüpide murdmine toimuma loomulikult, mitte aga kampaaniakorras. Eelkõige on siin oluline osa eelkõige kooliharidusel ja ajakirjandusel.