Praegusaja Eesti demokraatia Achilleuse kannaks on erakonnasisene demokraatia, kuna erakonna sisevalimiste järjestav valimisnimekiri omab suurt kaalu valimistel, kuna suuresti see otsustab, kes saab ja kes ei saa hiljem valimistel valituks. Selline süsteem tingib vajaduse kaasata erakondade sisevalimisi läbiviima ja vaatlema erakondadevälised inimesed. Seega, peavad erakonnasisesed järjestavad nimekirjavalimised olema läbiviidud koos erakonnavälise sõltumatu(te) välisvaatleja(te)ga. Pakun välja, et läbiviiaks võiks olla Vabariigi Valimiskomisjon. Selle peale hakkavad paljud kindlasti ütlema, et see oleks otsene sekkumine erakonna siseasjadesse. Arvestada tuleb aga sellega, et erakonnad pole tavalised mittetulundusühingud, vaid nende tegevust reguleerib eraldi Erakonnaseadus ( praegune Erakonnaseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/EKS ) . Samuti hakkavad osad parlamenti valitud erakonnad otsustama riikliku poliitika üle koalitsioonis, valitsuses, ministeeriumides - mida tavalised mittetulundusühingud teha ei saa. Sellisel juhul pole erakonnad enam otseselt mittetulundusühingud, ega tohiks pugeda mittetulundusühingu puutumatuse ja sõltumatuse taha, vaid on otseselt riigivõimu teostajad. Erakonnasisese demokraatia arengule oleks see suureks sammuks edasi, välistades nii susserdamised, erakonnaliidri autoritaarse kontrolli ja kambakraatia mõju erakonna sees. See ärgitaks ka erakonnaliikmeid rohkem erakonna tegevuses kaasa lööma, kuna liikmetel oleks siis isiklik motivatsioon end poliitiliselt arendada, sest näevad, et ausa valimistulemuse korral on neil võimalik saada erakonna valimisnimekirjas parem positsioon. Ka tagab see kindlustunde nii kandideerijale kui hääletajale, et tema häältega ei tehta sobi.
Teiseks, tuleks muuta valimisseadust. Toetan suuna võtmist isikuvalimiste osatähtsuse suurendamisele, kuid mitte täielikult, pooldan sünteesi ausate erakonnasiseste valimiste ja isikuvalimiste vahel. Isikuvalimistel võiks olla suurem kaal, et osutuda valituks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar