Nii küsin, kui käsitlen meeste ja naiste õigusi ühiskonnas - võrdõiguslikkust. Jääb mulje, et mehi ja naisi tahetakse meie ühiskonnas üksteisele vastandada, neid riidu ajades. Selline mulje jääb, kui korraks pilk ajakirjandusesse heita, kus ilmuvad vastassugu solvavad kirjutised. Milleks?! Kahjuks on ka nendes artiklites paljuski tõde, kuna juba lasteaiast ja koolipingist alates, suhtutakse teineteisesse kui konkurenti, halvemal juhul vaenlasesse. See kandub hilisemas elus ka peresuhetesse. Kus valitseb üksteise mõistmise ja koostöö asemel vihkamine, koos purunenud rolliootustega. Viga peitub kasvatuses ja koolikorralduses. Just kasvatuse ja hariduse kaudu on võimalik kasvatada harmoonilisi inimesi, ja evida ühiskonnas hoiakuid, kus mõlemad sugupooled on üksteisele partneriteks.
Tõeline võrdõiguslikkus mehe ja naise vahel saab võimalikuks ainult sellisel juhul, kui inimeses on tasakaalus mees- ja naispoole (yin ja yang). See aga eeldab laiemat variõppekava, mis ei rõhuks kinnistunud soorollidele, vaid aitaks leida ja suunata iga inimese sisemist arengupotentsiaali, vastavalt tema huvidele. Oluline on, et poisid ja tüdrukud teeksid omavahel õppekava raames palju koostööd. Head võimalused koostöö arendamiseks on kodunduse ja tööõpetuse, perekonnaõpetuse, tsiviilkaitse ja sõjanduse tunnid. Koolis võiks just nendes tundides pöörata poiste ja tüdrukute omavahelisele koostööle rohkem tähelepanu.
On selge, et me oleme väiksearvulise riigiga rahvas ja iga üksikindiviid peab olema võimalikult mitmekülgne, kui tahame rahva ja riigina edasi kesta.
Miks on poliitikas vähe naisi? Selle üle on palju arutataud. Põhiline põhjus peitub jällegi kasvatuses. Naisi kasvatakse alahoidlikuks ja tihtilugu ka ebakindlateks inimesteks. Just ebakindlus ja vähene eneseusk on naiste üks põhilisi probleeme, miks nad ei julge poliitikas osaleda, või loodavad ainult mehe peale. Varases nooruses sisendatakse tüdrukutele "sina kui tulevane ema", sama kehtib ka poiste kohta, "mis mees sa oled " jne. Selliseid näiteid võib palju tuua. Loomulikult on ka mingil määral inimese iseloomus kinni, see mis inimesi lahku ajab, kuid iseloomu sobimatust aitab siluda hooliv kasvatus Kui tüdrukut on kodus maha tehtud, ja kindlates jäikades raamides kasvatatud, siis pole ka paremat oodata. See tingib ka selle, et naised ei suuda enda eest seista, olgu selleks siis palgalõhe või tulevikus üksikema roll. Viimane ei peaks olema loomulikult eesmärk iseeneses. Naiste ja meeste omavahelised suhted võrdõiguslikkuse kontekstis saavad ühiskonnas hoopis teise väljavaate, kui ainult välistele kvootidele rõhudes. Kvootide kehtestamine ühiskonnas ei taga harmoonilisemaid ja õiglasemaid inimsuhteid naise ja mehe vahel. Mis kasu on kvootidest, kui probleemid jäävad kestma, või hoopis süvenevad. Ka kvootidega valituks osutunud naine ei hakka oma sookaaslaste huvide eest seisma. Ühiskonna vaimse tervise aluseks on aga paljuski head meeste ja naiste omavahelised suhted.
Tõeline võrdõiguslikkus mehe ja naise vahel saab võimalikuks ainult sellisel juhul, kui inimeses on tasakaalus mees- ja naispoole (yin ja yang). See aga eeldab laiemat variõppekava, mis ei rõhuks kinnistunud soorollidele, vaid aitaks leida ja suunata iga inimese sisemist arengupotentsiaali, vastavalt tema huvidele. Oluline on, et poisid ja tüdrukud teeksid omavahel õppekava raames palju koostööd. Head võimalused koostöö arendamiseks on kodunduse ja tööõpetuse, perekonnaõpetuse, tsiviilkaitse ja sõjanduse tunnid. Koolis võiks just nendes tundides pöörata poiste ja tüdrukute omavahelisele koostööle rohkem tähelepanu.
On selge, et me oleme väiksearvulise riigiga rahvas ja iga üksikindiviid peab olema võimalikult mitmekülgne, kui tahame rahva ja riigina edasi kesta.
Miks on poliitikas vähe naisi? Selle üle on palju arutataud. Põhiline põhjus peitub jällegi kasvatuses. Naisi kasvatakse alahoidlikuks ja tihtilugu ka ebakindlateks inimesteks. Just ebakindlus ja vähene eneseusk on naiste üks põhilisi probleeme, miks nad ei julge poliitikas osaleda, või loodavad ainult mehe peale. Varases nooruses sisendatakse tüdrukutele "sina kui tulevane ema", sama kehtib ka poiste kohta, "mis mees sa oled " jne. Selliseid näiteid võib palju tuua. Loomulikult on ka mingil määral inimese iseloomus kinni, see mis inimesi lahku ajab, kuid iseloomu sobimatust aitab siluda hooliv kasvatus Kui tüdrukut on kodus maha tehtud, ja kindlates jäikades raamides kasvatatud, siis pole ka paremat oodata. See tingib ka selle, et naised ei suuda enda eest seista, olgu selleks siis palgalõhe või tulevikus üksikema roll. Viimane ei peaks olema loomulikult eesmärk iseeneses. Naiste ja meeste omavahelised suhted võrdõiguslikkuse kontekstis saavad ühiskonnas hoopis teise väljavaate, kui ainult välistele kvootidele rõhudes. Kvootide kehtestamine ühiskonnas ei taga harmoonilisemaid ja õiglasemaid inimsuhteid naise ja mehe vahel. Mis kasu on kvootidest, kui probleemid jäävad kestma, või hoopis süvenevad. Ka kvootidega valituks osutunud naine ei hakka oma sookaaslaste huvide eest seisma. Ühiskonna vaimse tervise aluseks on aga paljuski head meeste ja naiste omavahelised suhted.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar