Raiskamisest , laristamisest ja prassimisest

Tavaliselt ma selliseid sissekandeid ei tee, kuid mõtlesin, et sellised nähtused on meie ühiskonnas ikkagi väga levinud: raiskamine, parasiteerimine,  prassimine,  moonaka mentaliteet jt. Need on otseselt lähtuvald moraalist, õigemini selle väärastumisest. Alates Riigikogu liikmete kuluhüvitistest lõpetades üksikute kohalike "monarhide" tegevuga, kes suhtuvad maksumaksja rahasse nagu isiklikku taskurahasse, millega võib vabalt ringi käia. Osad võivad öelda, et see kuluhüvitiste asi pole nii oluline, et sellega tegeleda. Kokkuhoid pole ju tõesti võibolla nii suur, kuid see on märgilise tähtsusega, mille väärtus on ajas püsivam. Rahva ja riigi vahel valitseb praegu kanjoni suurune lõhe. Võõrandumise vähendamiseks vajab rahavas märke, et riigivalitsejad rahvast hoolivad. Märgilise tähendusega, kuid rahva kollektiivset õiglustunnet arvestades on vaja valitsejatel teha samme, et taastada inimeste usk oma riiki ja valitsejatesse. Alustada võiks Riigikogu  liikmete kuluhüvitistest, mis on naeruväärne ja jätab popsliku mulje. Kui Rigikogu liige väidab, et kohtus valijatega, kelleks ta loeb oma perekonnatuttavaid, ema ja isa, siis selline manipuleerimine alandab inimest ja riiki. See nn. " kohtumine valijatega" on täiesti absurdne. Kuidas Riigikogu liige teab, kes on tema valijad? Põhiseaduse järgi on valimised meil salajased. Kas siis valija pidi näitama Riigikogu liikmele  oma valikut?  Teine "lemmik" manipuleerimise teema on seotud "tegevuse aruandmisega valijatele". Tänapäeval on Riigikogu liikmel palju enam alternatiivseid võimalusi  aru anda oma tegevustest avalikkusele. Üheks selliseks oleks näiteks luua oma blogi, kodulehekülg, kirjutada artikleid, vastata e-mailidele jne. Hea võimalus sellist häma vähendada oleks määrata Riigikogu liikme vastuvõtuajad. Olgu üks kindel päev ja aeg kuus, millal inimene  või ka organisatsioon saaks minna oma murega, ettepanekuga, küsimusega riigikogu liikme vastuvõtule. Audientsi soovijad võiks registreerida eelnevalt Riigikogu valvelauas või ID - kaardiga. See oleks ausam süsteem ja näitaks ka inimeste reaalset huvi poliitka vastu. Selline süsteem on palju aastaid toiminud Tallinna linnas. Tagasiside mõttes aitaks kui Riigikogu koduleheküljel oleks Riigikogu liikme tegevuse kohta informatsioon üleval, nagu näiteks: kui palju  on Riigikogu liige  teinud arupärimisi, eelnõusid , palju on puudumisi jne.