pühapäev, 27. veebruar 2011

Halduskogude töökorraldusest vol. 2

Viimasel halduskogu istungil tegi revisjonikomisjon kokkuvõtte halduskogu ja halduskogu komisjonide tegevusest. Üks probleem, mida revisjonikomisjon välja tõi, puudutas halduskogu liikmete osavõttu halduskogu istungitest ja komisjonide istungitest. Revisjonikomisjon tegi ettepaneku, et võiks rakendada karmimaid sanktsioone nende halduskogu liikmete suhtes, kes kohal ei käi. Tallinna põhimäärus sätestab, et kui halduskogu liige pole võtnud osa kolmest järjestikusest halduskogu koosolekust, siis peab tulema tema asemele asendusliige. Arvan, et linna põhimääruses võiks teha kaks olulist muudatust. Esimene punkt, mis vajaks muutmist, puudutab just koosolekutest osavõtmist. Halduskogu liige peab osa võtma aasta jooksul vähemalt pooltest halduskogu istungitest. Teine punkt, mis vajaks muutmist, on halduskogu koosolekute ettevalmistamine ja läbiviimine. Linna põhimääruse paragrahv 96 punkt 3 on kirjas, et üldjuhul käib halduskogu koos kord kuus. Minu arvates võiks istungid toimuda üle kuu,  arvestades halduskogu töökoormust ja volitusi. Halduskogude päevakorras pole tihti niipalju päevakorrapunkte, et istungid peaksid toimuma iga kuu, samas võiks aga komisjonid käia koos kord kuus. Lisaks töökorralduse optimiseerimisele hoitaks kokku ka linnakodaniku raha, olgugi, et see summa ei pruugi olla pealtnäha suur, võiks see anda pikemas perspektiivis küllalt suure kokkuhoiu (halduskogu esimehe, aseesimeeste tasustamise põhimõtted tuleb kindlasti ümber vaadata, see pole vastavuses töö panusega). Halduskogude komisjonide roll peaks muidugi suurenema. Oluline oleks seadustada mittetulundusühingute esindajate kaasamine komisjonide tegevusse.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar