Hea infrastruktuur on toimiva regionaalarengu eelduseks. Infastruktuuri alla käivad lisaks autoteedele ja raudteele ka sideteenused ja internet, elektrienergiaga varustamise varustamise kindlus, soojamajandus jne. Kui on hea raudtee infrastruktuur, siis annab see inimestele võimaluse punktist a punkti b läbida lühema ajaga, kui praegu. Ka meil oleks see võimalik, kui sajakilomeetrise teekonna läbimine ei võtaks aega poole - või kolmveerand tunni asemel kaks tundi.
90-ndatel kaabiti ülesse Haapsalu raudtee. See kilplaslik otsus pani kiduma kõik raudteeäärsed asulad. Praegu viiakse läbi kalleid tasuvusuuringud, et kas raudteeliiklus uuesti Haapsalusse käima panna või mitte. Olen selle poolt ja arvan, et siis oleks mõtet juba kogu raudtee kuni Haapsaluni elektrifitseerida. Rongid võiksid sõita päevas Haapsalust Tallinna ja tagasi, vähemalt neli korda päevas. Loomulikult peaks rongisõit kestma Tallinnast Haapsalusse tund või alla selle. Selline rongisõidukiirus võimaldaks Haapsalu ja raudteeäärsetes asulates elavatel inimestel Tallinnasse tööle sõita. Raudteeliikluse taastamine Haapsaluni oleks kogu Läänemaale eluvesi. Lisaks kiirenevale pendelmigratsioonile Haapsalu ja Tallinna vahel, külastaksid Haapsalu kuurortit toimiva ja mugava raudteetranspordiga ka paljud välisturistid, kes pääseksid Tallinnast mugavamalt Haapsalusse (Tallinna külastab tervelt 80 protsenti Eestit külastavatest turistidest). Sellest võidaksid omakorda Haapsalu puhkeasutused ja kogu linn.
Oluline on ka elektrivarustuse tagamine üle riigi. Kui elektri ülekande infrastruktuur on vananenud, siis pole ka mingit kasu sidest ja internetist. Kiire side ja internet annaks võimaluse kaugtööks, arendada välja erinevaid ec- kohaliku omavalitsuse teenuseid ja avardaks mitmete muudegi teenuste osutamist maapiirkondades. .
Kuigi ma ei ela Haapsalus ega Läänemaal ega ole sealt pärit, ütlen: Õiged seisukohad! Nii Haapsalu raudteeühenduse kui kogu infrastruktuuri osas. Elektrivarustuse kindlustamine on eluliselt vajalik ja tänapäeval paratamatu ka ultrastruktuuri (selle eetri kaudu toimiva) tööshoidmiseks.
VastaKustutaTänan sellise kirjutise eest!
VastaKustutaSiiski ei ole ma mitme asjaga nõus. Elektrifitseerimine teeks raudtee pea poole kallimaks. Ka ei piisa neljast rongist päevas. Ning sõiduaega alla tunni saab loota näiteks vaid Haapsalu-Peterburi rongi lisandumisega, mis tegelikult täiesti mõeldav. Tavaline tööle tulijate rong peab arvestama ka sellega, et mitmed vahepealsed peatuste elanikud soovivad samuti tööle sõita. Ning töökohad pole vaid Balti jaamas, vaid ka näiteks Keilas, Nõmmel, Laagris. Ilma neid asjaolusid arvestamata jääb kasutegur väikseks. Ja kindlasti ümberistumisvõimalus Rohukülas.
Eks kindlasti. Raudtee ülesse kiskumine pani tegelikult terve Läänemaa arengu kiduma. Läänemaa arengut tuleks näha sümbioosis Tallinna kui tagamaa arenguga. Kui on olemas hea infra, siis on võimalik inimestel käia tööl tõesti Keilas jms kohtades. Paljud Keila elanikest töötavad jälle pealinnas. Raudtee on nagu eluvesi.
VastaKustuta