Maavanema ametikoha kaotamisest on hakatud alles hiljuti rääkima. Maavanem määratakse ametisse valitsuse poolt, see ei ole rahva poolt valitav ametkoht. Kui oleks kahetasandiline omavalitsussüsteem, siis oleks olukord teisiti ja rahvas saaks kaudselt kaasa rääkida ka maavanema valimisel. Praegu on aga maavalitsuse ülesandeks esindada maakonnas riiki. Maavanema ülesanne on teostada järelvalvet kohaliku omavalitsuse õigusaktide seaduslikkuse üle. Kas viisteist omavalitsust on palju või vähe? Arvan, et enne kui sellele küsimusele vastata, võiks mõelda, kes hakkab maaomavalitsuse praegusi ülesandeid hiljem teostama ja milliseid ülesanded üldse jagada. Maaomavalitsuse kohustuse teostada järelvalvet kohalike omavalitsuste õigusaktide üle võiks anda näiteks õiguskantslerile. Põhiseaduslikku järelvalvet ta juba teostab. On selge, et omavalitsuste liidud sellega tegelema ei peaks, seda just erapooletust ja võimude lahusust silmas pidades. Küll aga võiks omavalitsuste liidud organiseerida nt. koolide maakondlikke olümpiaade, mille organiseerimine on praegu maaomavalitsuste õlul, jms tegevusi. Maakonna piirid võiksid olla siis rohkem mõttelised või kultuurilised.
Teisi kohustusi, sealhulgas näiteks ühistranpordi organiseerimise ja regionaalse planeerimise seisukohast võiks Eesti jaotada viieks piirkonnaks. Praegu ületab inimeste liikumine juba ammu maakondade piire. Oleks vaja laiemalt näha ühistranspordi planeerimist, teedeehitust, sidekommunikatsiooni ja regionaalplaneermist. Neid viite regionaalset piirkonda võiks juhtida praeguse portfellita ministri asemel Regionaalse Planeerimise Amet, mis oleks eraldi amet, alluvusega kas Siseministeeriumle või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.
Tegelikult ei saa haldureformii läbi viia ilma maaomavalitsusi ja ministeeriume reformimata. Haldusreform oleks siis poolik.
Haldureformi tulemusel ei tohiks halveneda avalike teenuste kättesaadavus kohapeal elavatele inimestele, vaid pigem vastupidi, bürokraatiat peaks olema vähem, samuti peab olema läbimõeldud logistiliselt konkreetsete teenuse kättesaadavuse parandamine maakonnas, vallas ja nendes viies piirkonnas. Ühistranspordi kättesaadavus on samuti oluline. Transport peab olema hästi kohandatud inimeste liikumisele. Kui inimene ei saa minna kaugemale oma kodukohast, siis peab tal olema võimalus ajada teatud tegevusi läbi maakondlike teeninduspunktide. Skype kasutamine valdades ametliku suhtluskanalina, kus vallametnik aitaks lahendada paljude vanemate inimeste probleeme, kes ei pääse kaugemale oma asju ajama ega oska ka kasutada arvutit.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar