Eesti majanduse konkurentsivõimest

Maailma mastaabis sõltub Eesti riigi majanduslik konkurentsivõime maailmamajanduse üldisest olukorrast, samuti olukorrast Euroopa Liidu liikmesriikides, eriti Rootsi ja Soome majanduse olukorrast, mis on Eesti põhilisteks ekspordipartneriteks.

Konkurentsivõime positiivse poole pealt, on Eesti eelisteks madal riigi välisvõlg SKP-st, küllalt kõrge elanikkonna haridustase, kõrge IT- infrastruktuuri tase. Nii positiivseks kui negatiivseks võib lugeda ka madalat tööjõukulu. See võimaldab Eestis toodetud kaupadel olla maailmaturul konkrentsivõimelisem ja tuua riiki välisinvesteeriguid. Negatiivse poole pealt, ei too see siia selliseid investeeringuid, mis arendaksid teadusmahukamat tootmist, mille eest saaks rahvusvahelisel turul kaupade eest küsida kõrgemat turuhinda.

2010. aastal oli Eesti globaalse konkurentsivõime reitingult 35. kohal 133. riigi võrdluses. Riigi rahvusvaheline konkrentsivõime sõltub väga paljudest erinevatest mõõdetavatest faktoritest. Eesti on ka avatud majandusega väikeriik ja seepärast sõltub maailmamajandusest vägagi suures ulatuses. Rahvusvahelise majandusvabaduse indeksilt on Eesti 179. riigi võrdluses 16. kohal ( The Heritage Foundation). Konkurentsivõimele aitab kaasa ka Eesti kõrge riigireiting „A“. See tähendab, et riik on usaldusväärne. Eesti eksport sõltub lähinaabrite, eriti Soome ja Rootsi turgudest ja nende väliskaubanduspartneritest. Eesti on praegu nendele riikidele veel tootmise alltöövõtu maa. Ja on suur tõenäosus, et Eesti võib selleks jääda veel pikaks ajaks. Välisinvestorite silmis on Eesti siseturg väike, seega on peamine investeeringu argument küllalt odav ja haritud tööjõud, stabiilne poliitiline olukord, vähene korruptsioonitase jmt. näitajad. Eestil on hea IT- infrastruktuur, parem võiks olla maanteede ja raudtee infrastruktuur. Samas on ka rahvusvahelisel tööjõu vaba liikumine Euroopa Liidus ja võitlus tööjõu pärast eriti suur, kuna rahvastik arenenud maailma osas vananeb kiiresti. Lähematel aastakümnetel muutub riikide vahel võitlus tööjõu pärast teravamaks. Tööjõu konkurentsis on eelistatud need riigid, kes suudavad tööjõule tagada kõige paremad tingimused. Kvalifitseeritud tööjõupuudus võib mingi aja pärast saada investeeringute vähenemisel määravaks. Määravaks võib see saada ka Eesti üleminekul teadusmahukamale tootmisele ja teenindamisele, mis nõuab kvalifitseeritud tööjõudu.

Kui Eesti tahab maailma majanduses olla konkuretsivõimeline peab ta läbi viima mitmed olulised struktuurreformid nagu näiteks haldusreform. Eestis on liiga palju omavalitsusüksusi ja puudub terviklik regionaalpoliitika. Ka Euroopa Liidu poolt antud rahalisi vahedeid annaks efektiivsemalt kasutada. Hariduses vajaks tähelepanu reaalteaduste suurem toetamine riigi poolt, nii kutse- kui kõrghariduses. Riigi kokrentsivõime ja areng sõltub väga paljudest erinevatest muutujatest ja riigi poolt tehtud pikaajalistest poliitilistest valikutest.