Erakondade rahastmisest

Erakondade rahastamise teema on pikemat aega kütnud ühiskonnas kirgi .Arvan, et erakondade rahastamine peaks olema rohkem mõistlikkuse piires , arvestades seda, milliseid kärpeid tehakse erinevates elutähtsates valdkondades riigi tasandil, siis peaksid kärped puudutama ka erakondade rahastamist riigieelarvest. Suuremad kulutused erakondadele eraldatud rahast on seotud valimiskulutustega. Valmiskulutustele peaks kehtestama seega ülempiiri. Samuti tuleks keelata valmiskampaania ajal nn. kingituste jagamised valijatele või tulevastele valijatele (mitte valimisealistele) - pastakad, kondoomid, kommid ja selline kraam, mis otseselt ei esita erakonna valimislubadusi. Lubatud võiks olla piiratud mahus välireklaam, tele- ja raadioreklaam, flaierid, voldikud parteide ja kandidaatide valimislubadusetega. Kingituste jagamine  annab valijale vale signaali, - see tuleks võrdsustada  altkäemaksu andmisega.

Teiseks, peaks partei lahti kirjutama, mis otstarbeks on partei raha kulutanud või kavatseb kulutada. See annaks ka  valijale mõningase ettekujutuse, millised on tulevaste valitsejate prioriteedid ja moraal. 

Kolmandaks, kuidas tagada õiglasem rahastamine parteide vahel? See teema puudutab ka neid parteisid, kes valmiskünnist ei ületa, saades  alla viie protseni valijate toetusest. Parteide rahastamise aluseks võiks olla valimistel saadud reaalne valijate poolt antud toetusprotsent, mitte parlamendikohtade arv. Alla ühe protsendi saanud erakond ei peaks riigilt rahalist toetust saama. Oluline väikeparteile on see, et suudetaks valimiste vahelisel perioodil selle raha eest ülalpidada parteikontorit, koos palgalise sekretäriga . See annaks väikeparteile motivatsiooi ehitada tulevikus ülesse toimivam parteistruktuur, kui valimiskünnis ületatakse.  Selline süsteem oleks paljuski demokraatlikum, kui senine, kuna ka ühel protsendil valijatest, peaks olema õigus esindada toimiva erakonna kaudu oma vaateid ühiskonnas. Parteide riiklikust rahastamisest täielikult loobumine oleks aga vale samm, kuna üksi liikmemaksudest parteid koos ei hoia. Ja parteide rahastamine peaks olema pidev, kuna partei valmistab ette ikkagi tulevasi saadikuid ja ministreid, siis ei tohi see olla kaootiline. Partei pole ka klassikaline mittetulundusühing nagu tihtipeale ekslikult arvatakse, vaid eesmärk on saada võimule ja võimu teostada. 

Näen, et need erakondade rahastamise mängureeglid muudaksid  senise Eesti poliitika palju demokraatlikumaks, tuues kaasa erakondade rahastamise läbipaistvuse suurenemise, tagades samas ka ausama poliitilise konkurentsi parteide vahel.