Eestis on selle aasta seisugu riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikke kolmekümne tuhande inimese ringis. Ametnike arv on majandussurutise aastatel isegi suurenenud, samal aja kui ersektoris vähenes. Praegu on plaan riigiametnike palk tõsta kriisieelse aja tasemele.
Ma isiklikult arvan, et siin tuleks läheneda riigiametnikele erinevalt. Kindlasti tuleks tõsta madalapalgaliste riigiametnike palka, samas kõrgema ja keskastme ametnike palk võiks jääda praegusesse suurusjärku. Ka sisemistest ressurssidest saaks lisa palgaraha, seda nt. tööülesannete jagamine ja tööprotsessi parem optimeerimine, kõrgepalgaliste ametnike palkade külmutamine ja soodustuste kaotamine, ametiautode kaotamine, kolmekümne viie tunnise töönädala kehtestamine. See viimane aitaks viia koormuse ja palga omavahel rohkem vastavusse. Samuti langeks seeläbi ka riigiametkonna halduskulud ( küte, elekter). Arvan, et riigiametnike vahel on väga suured palgalõhed, mis ei tohiks olla nii suured. Riigibürokraatia peab olema efektiivne ja oma elanikkonda hästi teenima, seejuures peavad avaliku sektori kulutused püsima mõistlikud. Osades ametkondades on ametkonna arv kasvanud ebaratsionaalselt suureks, samas kui teises avaliku sektori valdkonnas on toonud see kaasa valdkonna kiratsemise (nt. päästeteenistus).Kogu praegune avalik teenistus, eeldaks Riigikontrollilt põhjalikku inventuuri ja auditeerimist
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar