Sissejuhatuseks võiks küsida, et kas Eestis on üldse laiapõhjalist ja kogu riiki hõlmavat regionaalpoliitikat? Kardan, et ei ole. Seda mõtet toetab ka ka äsja avaldatud kohalike omavalitsuste võimekuse tabel: http://www.siseministeerium.ee/haldussuutlikkus/ . Sellest nähtub, et regionaalpoliitikat teostavad Eestis majandusreeglid, mitte valitsuspoliitika. Kõige võimekamad omavalitsused asuvad Harjumaal, kes Top10-s võtavad endale seitse esimest kohta. Tabelist võib välja lugeda ka seda, et just Harjumaale ja Tartusse on kõige suurem inimeste sisseränne Eesti teistest piirkondadest. Kahjuks teised Eesti piirkonnad sh. maakonnakeskused on tagaplaanil.
Suurimateks probleemideks Eestis on rahvastiku vananemine, elanike arvu kahanemine ja hajaasustus. Viimasega käib kaasas ka madal rahvastikutihedus. Mis omakorda muudab avalikud teenused ja infrastruktuuri hajaasustusega piirkonna elanikkonnale kallimaks, kui linnaelanikele. Linnastumine on loomulik protsess, seda peatada ei saa, küll saab aga saab teha vastukaaluks regionaalpoliitilisi otsuseid, mis looksid ka väljaspool Tallinnat ja Tartut arenguvõimalusi. Esiteks võiks suunata regionaalpoliitilisi vahendeid maakonnakeskuste eelisarendamisse. Ei ole loogiline, et Misso valla elanik saaks samas mahus avalikke teenuseid ja sama kvaliteediga, kui saab näiteks Tallinna või Tartu elanik. Küll aga saaks pakkuda avalikke teenuseid samas mahus maakonnakeskustes. Teiseks, pole pääsu haldusreformist. Haldusreform tuleb viia läbi teadlikult ja tasakaalustatult. Reformi eesmärk peaks olema Eesti eri piirkondade tasakaalustatum areng. Üheks võimalikuks toetavaks lahenduseks võiks olla ka nt. kõrgem tulumaksuosa, mis läheks ühinenud valdade eelarvesse. Kolmandaks probleemiks on töökohad. Töökohti kohapeal ei ole, seepärast liiguvad inimesed suurematesse keskustesse ja sealt edasi välismaale. Kohalikud omavalitsused on piisavalt nõrgad, et tegelda kohapeal ettevõtlusele arengueelduste loomisega. Ka pole kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega pandud omavalitsusele sellist konkreetset ülesannet. Samas on väga selge, et sellise tulubaasi ja omavalitsuse seadusandluse juures, kus omavalitsusele pandud ülesanded pole rahaliselt kaetud, on sellise kohustuse panemine omavalitsusele suhtleliselt mõtetu. Omavalitsuste olukorda annaks parandada selgem rahastamisskeem, kus omavalitsusele minev tulumaksuosa oleks oluliselt suurem kui praegu. Samuti aitaks kaasa ka konkreetsem riiklik regionaalne planeerimiskava. Ka peaksid omavalitsused saama õiguse kehtestada erinevaid täiendavaid makse. Selle eelduseks on kogu omavalitsust puudutava seadusandluse muutmine. Omavalitsuste endi tööprotsessi organiseerimine peaks olema ka selle eelduseks, et pakkuda kohalikele elanikele parimat teenust. Siin lähtuvalt, tuleks välja töötada kohaliku omavalitsuste teenuste standardi. Arendamist vajaks ka kohaliku omavalitsuse e-teenused. Kõik need ettepanekud aitavad kaasa omavalitsuste arengule.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar