Oktoobrikuu Lasnamäe halduskogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni päevakorras oli kolm päevakorrapunkti. Alustuseks rääkis Lasnamäe Noortekeskuse tööst noortekeskuse koordinaator Peeter Taim. Eve Annus- Lasnamäe LOV kultuuri ja noorsootöö osakonna juhataja andis ülevaate linnaosa erinoorsootööst. Lasteaiakohtade olukorrast Lasnamäel ja Tallinna linnas rääkis Anne Targem, kes töötab Tallinna Haridusametis alushariduse osakonnas vanemspetsialistina.
Lasnamäe Noortekeskus avati 2000. aastal. Praeguses olukorras vajaks maja hädasti kapitaalremonti. Ruumid on amortiseerunud ning keskus vajaks sobivamaid ruume. Pakkusin välja, et selleks sobiks suurepäraselt tühjana seisvad Tondiraba kooli ruumid. Eve Annuse sõnul on linn püüdnud neid ruume MTÜ-dele rentida, kuid siiani pole huvi ülesse näidatud. Mõni aeg tagasi oli võimalus saada olemasoleva maja renoveerimiseks raha Euroopa Regionaalfondist, kuid tollane haridusminister Tõnis Lukas ei andnud sellele oma allkirja. Põhjus oli tõenäoliselt poliitiline. Linnosa valitsuse ja noortekeskuse vahel on tihe koostöö, kuna koordinaator Peeter Taim on Alaealiste Komisjoni liige. Suur tööpõld on ees ootamas Raadiku tänava majades elavate noortega, kelle seas palju probleemset käitumist. Sotsiaaltöö kallakuga MoNo -programmi raames tehti Raadiku noortega üsna palju tööd. Kahjuks seda projekti enam riiklikult edasi ei rahastada, linn on kaalunud seda ise rahaliselt edasi toetada. MoNo - programmi käigus sai koolitatud probleemsete noortega tegelema ka mitmeid noorsootöötajaid, oleks kahju kui see pädevus kaduma läheb.
Peeter Taim ütles, et koostöö koolidega pole nii hea kui võiks olla. Koolid näevad noortekeskuses kui segavat konkurenti, millega nendel eesmärke ega ühiseid huvisid ei ole. Võibolla kardetakse, et noortekeskus tõmbab lapsi ära koolide huviringidest. Ka koolide sotsiaaltöötajad pole huvi ega koostöösoovi ilmutanud.
Teise punktina andis Tallinna Haridusameti alushariduse osakonna vanemspetsialist ülevaate lasteaiakohtade olukorras Lasnamäel ja Tallinna linnas. Põhjus, miks ma teema lasin päevakorda võtta, on seotud sellega, et viimasel ajal on mitmed lapsevanemad pöördunud minu poole murega, et Lasnamäel ei ole võimalik enam lapsele lasteiakohta saada. Küsisin Anne Targemalt, et kas Haridusametil on ülevaadet sellest, kui palju on linnaositi lasteaiakohti puudu. Ta vastas, et sellist eraldi statistikat linnaosade kaupa läbi ei viida, kuna Tallinna käsitletakse ühtse teeninduspiirkonnana. Lasteaia kohata on Tallinnas aga kuni tuhat viissada last. Isiklikult arvan, et statistikat peaks Tallinna puhul tegema ka eraldi linnaosade kaupa, kuna pealinn on kõige suurem omavalitsus ja see aitaks tulevikus kaasa valdkondade täpsemale planeerimisele. Lasnamäel on 28 koolieelset lasteaeda. 10 on eestikeelsed, 16 venekeelsed ja 2 on segarühmad. Kokku käib 6080 last linnaosa lasteaedades. Veel tutvustas Anne Targem ambitsioonikat arenguprogrammi "Lasteaiakoht igale lapsele 2013-2021". Lasnamäel on selle programmi kavas avada mitmeid uusi lasteaiarühmi ja uusi lasteaedu. 2013. aastal on kavas aadressil Kihnu tn. 1 kaheteist rühmaga tegutsev lasteaed. Siin on arvestatud ka Pirita linnaosa lastega, kuna Pirita linnaosa lasteaiavõrk ei rahulda linnaosas elavate perede vajadusi. 2015. ja 2017. aastal kavatsetakse lõpetada Võru ja Vilisuu endises lasteaias tegutsevate MTÜ-de ja erafirmadega rendilepingud, et seal saaks tulevikus taasavada lasteaiad. Küsisin, et kas linn pakub siis asenduspinda seal tegutsevatele MTÜ-dele. Vastuseks sain, et linnal sellist otsest kohustust ei ole. Avaldasin arvamust, et linn võiks juurdeehitusega koondada kõik Lasnamäe linnaosas tegutsevad MTÜ-d Lindakivi Huviringide majja, kuna ei ole mõistlik lasta sellisel potentsiaalil laiali pudeneda. Näeksin, et siis võiks olla huviringide maja nagu mittetulundusühingute inkubaatorkeskus. Loomulikult tuleks siis ehitada olemasolevale, samuti endisele lasteiahoonele mitu korrust lisaks. Lisaks on kava järgi plaanis paljud lasteiad renoveerida.
Küsisin, kas lasteaedade aregukavade kirjutamisel on mingi alus, millele arengukava peab vastama. Sain vastuseks, et seda reguleerib Koolieelse Lasteasutuse seadus. Seal on nõuded ka lasteaedade arengukavadele. Probleeme on olnud siiani venekeelsete lasteaedade arengukavadega, mis mõnikord on keeleliselt ebakorrektselt vormistatud. Uurisin ka lasteaedade toitlustamise kohta. Uurisin, kuidas linn hüvitab toimetulekuraskustega peredes käivate laste toitlustamist ja lasteaiakoha maksumust. Kuni 80 protsenti on võimalik hüvitada, kuid kõik oleneb perekonna sissetuleku suurusest. Lasteaiatoidu puhul on võimalik kompentseerida peaaegu sajaprotsendiliselt. Probleemiks on aga koha hoidmine, laps ei käi lasteaias aga koht säilib, kuna vanemad maksavad lasteaia kohamaksu. Kui on kaks kuud võlgu, alles siis on võimalik koht ülesse öelda.
Viimase kolmanda punkti juures rääkis Lasnamäe LOV Kultuuri- ja Noorsootöö osakonna juhataja Eve Annus erinoorsootööst linnaosas. 2011. aastal arutas linnaosa alaealiste komijon 207 (133 poisid/74 tüdrukud) juhtumist. Õigusrikkumised sagenevad kevadeti ja sügiseti. Halb on see, et koolid ei pea esitama enam Alaealiste Komisjonile koolikohustuste mittetäitjaid. Mõjutusvahendeid on üldiselt vähe ja tegevusvabadus piiratud. Kohapeal pole ka teenusepakkujaid MTÜ-sid, kuhu lapsed saata. See vajaks kindasti lahendamist! Lastepäevakeskustes on piiratud arv kohti. On hakatud rääkima, et Tallinnas oleks vaja avada internaatkoolimaja. Probleem on selles, et koolis last ei märgata ja koostöö pole probleemide lahendamisel tulemuslik.
Kokkuvõtvalt võin jälle nentida, et esmaseks probleemiks Eestis ei ole mitte rahapuudus, vaid huvi - ja koostööpuudus. Inimestevaheline koostöö on Eestis suurim kasutamata ressurss.
Peeter Taim ütles, et koostöö koolidega pole nii hea kui võiks olla. Koolid näevad noortekeskuses kui segavat konkurenti, millega nendel eesmärke ega ühiseid huvisid ei ole. Võibolla kardetakse, et noortekeskus tõmbab lapsi ära koolide huviringidest. Ka koolide sotsiaaltöötajad pole huvi ega koostöösoovi ilmutanud.
Teise punktina andis Tallinna Haridusameti alushariduse osakonna vanemspetsialist ülevaate lasteaiakohtade olukorras Lasnamäel ja Tallinna linnas. Põhjus, miks ma teema lasin päevakorda võtta, on seotud sellega, et viimasel ajal on mitmed lapsevanemad pöördunud minu poole murega, et Lasnamäel ei ole võimalik enam lapsele lasteiakohta saada. Küsisin Anne Targemalt, et kas Haridusametil on ülevaadet sellest, kui palju on linnaositi lasteaiakohti puudu. Ta vastas, et sellist eraldi statistikat linnaosade kaupa läbi ei viida, kuna Tallinna käsitletakse ühtse teeninduspiirkonnana. Lasteaia kohata on Tallinnas aga kuni tuhat viissada last. Isiklikult arvan, et statistikat peaks Tallinna puhul tegema ka eraldi linnaosade kaupa, kuna pealinn on kõige suurem omavalitsus ja see aitaks tulevikus kaasa valdkondade täpsemale planeerimisele. Lasnamäel on 28 koolieelset lasteaeda. 10 on eestikeelsed, 16 venekeelsed ja 2 on segarühmad. Kokku käib 6080 last linnaosa lasteaedades. Veel tutvustas Anne Targem ambitsioonikat arenguprogrammi "Lasteaiakoht igale lapsele 2013-2021". Lasnamäel on selle programmi kavas avada mitmeid uusi lasteaiarühmi ja uusi lasteaedu. 2013. aastal on kavas aadressil Kihnu tn. 1 kaheteist rühmaga tegutsev lasteaed. Siin on arvestatud ka Pirita linnaosa lastega, kuna Pirita linnaosa lasteaiavõrk ei rahulda linnaosas elavate perede vajadusi. 2015. ja 2017. aastal kavatsetakse lõpetada Võru ja Vilisuu endises lasteaias tegutsevate MTÜ-de ja erafirmadega rendilepingud, et seal saaks tulevikus taasavada lasteaiad. Küsisin, et kas linn pakub siis asenduspinda seal tegutsevatele MTÜ-dele. Vastuseks sain, et linnal sellist otsest kohustust ei ole. Avaldasin arvamust, et linn võiks juurdeehitusega koondada kõik Lasnamäe linnaosas tegutsevad MTÜ-d Lindakivi Huviringide majja, kuna ei ole mõistlik lasta sellisel potentsiaalil laiali pudeneda. Näeksin, et siis võiks olla huviringide maja nagu mittetulundusühingute inkubaatorkeskus. Loomulikult tuleks siis ehitada olemasolevale, samuti endisele lasteiahoonele mitu korrust lisaks. Lisaks on kava järgi plaanis paljud lasteiad renoveerida.
Küsisin, kas lasteaedade aregukavade kirjutamisel on mingi alus, millele arengukava peab vastama. Sain vastuseks, et seda reguleerib Koolieelse Lasteasutuse seadus. Seal on nõuded ka lasteaedade arengukavadele. Probleeme on olnud siiani venekeelsete lasteaedade arengukavadega, mis mõnikord on keeleliselt ebakorrektselt vormistatud. Uurisin ka lasteaedade toitlustamise kohta. Uurisin, kuidas linn hüvitab toimetulekuraskustega peredes käivate laste toitlustamist ja lasteaiakoha maksumust. Kuni 80 protsenti on võimalik hüvitada, kuid kõik oleneb perekonna sissetuleku suurusest. Lasteaiatoidu puhul on võimalik kompentseerida peaaegu sajaprotsendiliselt. Probleemiks on aga koha hoidmine, laps ei käi lasteaias aga koht säilib, kuna vanemad maksavad lasteaia kohamaksu. Kui on kaks kuud võlgu, alles siis on võimalik koht ülesse öelda.
Viimase kolmanda punkti juures rääkis Lasnamäe LOV Kultuuri- ja Noorsootöö osakonna juhataja Eve Annus erinoorsootööst linnaosas. 2011. aastal arutas linnaosa alaealiste komijon 207 (133 poisid/74 tüdrukud) juhtumist. Õigusrikkumised sagenevad kevadeti ja sügiseti. Halb on see, et koolid ei pea esitama enam Alaealiste Komisjonile koolikohustuste mittetäitjaid. Mõjutusvahendeid on üldiselt vähe ja tegevusvabadus piiratud. Kohapeal pole ka teenusepakkujaid MTÜ-sid, kuhu lapsed saata. See vajaks kindasti lahendamist! Lastepäevakeskustes on piiratud arv kohti. On hakatud rääkima, et Tallinnas oleks vaja avada internaatkoolimaja. Probleem on selles, et koolis last ei märgata ja koostöö pole probleemide lahendamisel tulemuslik.
Kokkuvõtvalt võin jälle nentida, et esmaseks probleemiks Eestis ei ole mitte rahapuudus, vaid huvi - ja koostööpuudus. Inimestevaheline koostöö on Eestis suurim kasutamata ressurss.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar