Intelligentne globaliseerumine vol. 2

Praegusaja suundumused globaliseerumises, ei toeta kultuuriliste erisuste säilimist, selle positiivses tähenduses. Põhjused peituvad väärtushinnangutes , religioosetes arusaamades; hariduses ( kirjaoskuse erinev tase, innovaatika tase ühiskonniti, kasvatusmeetodid perekonnas ja hariduses), majanduslikud erisused ( sissetulekute vahed ja elustiilide erisused ). Praegune globaliseerumine on vastutustundetu, kuna hävitab väiksemad jätkusuutlikud erinevused. Lisaks sellele lõikavad sellest globaalsest segadusest lühiajalist kasu suurkorporatsioonid. Intelligentne globaliseerumine eeldab hoopis teistsugust ühiskonna - ja majanduskorraldust, praegu maailmas domineerivatele. Intelligentne globaliseerumine oleks eelkõige kultuuriline, mitte majanduslikul kasul baseeruv. Selle käigus inimesed õpiksid üksteiselt ja oleksid omavahel loovas osaduses. Selline globaliseerumine eeldab , et  hingamisruumi jagub kõigile kultuurilistele avaldumisvormidele, põlisrahvuste kultuurist kuni erinevate subkultuurideni välja. Inimesed oleksid üksteiselt õppijad. Erinevad kultuurid õpetavad vastastikku üksteist, rikastades indiviide vastastikku. Selle eeldused oleksid aga praegusaja maailmas veel täielik utoopia. Alustuseks sellise ühiskonna poole liikumisel oleks toetavalt näiteks alternatiivsed ja vabaenergial põhinevad energiaallikad, mis saaksid  kõigile inimestele vabalt kättesaadavaks, hardustaseme ühtlustumine maailmas, keelte ja kultuuride võrdsuse printsiip, innovatsioonist ja tehnoloogiast saaksid osa kõik ühiskonnagrupid, osalusdemokraatia, ühistuline majandus. See eeldab praegusele ühiskonnakorraldusele hoopis teistsugust alternatiivi, mille keskmes on Inimene ja Kultuur, mitte Riik ja Majandus. Seejuures oleks selline ühiskond isereguleerivana ka üsna elujõuline. Alusena tuleks tunnistada üksikisiku loovat individuaalsust ja ühiskondlikku koostööd. Selle koostöö raames ei peaks kartma, et üksikisiku individuaalsus kaob. Selline ühiskonnakorraldus annaks võimaluse säilitamaks põlirahvustel oma kultuuri ja keelt. Maailmas on ainult käputäiel rahvustel omariiklus. Alternatiivenergia ja energiaalane koostöö võimaldaks põlisrahvustel tegelda traditsioonilise majandamisega, kuna siis poleks vaja enam võtta kasutusele nafta- ja gaasivarusid. Praegu aetakse põliselanikud maavarade ja metsaraie pärast oma põlistelt aladelt minema. Nii hävitakse põlisrahvaid. Põlisrahvuste hävitamine on sama, nagu hävitada haruldasi taime - või loomaliike. Samas võiksime just põlisrahvustelt õppida ka palju vajalikku: erinevad rahvameditsiini meetodid, kooskõlas elamist loodusega jne. Ka meie kaasaegne tsivilisatsioon suudaks selle muutusega kohaneda, kui aktsepteeriksime muutusi endi sees. Toetada saaks "tsivilisatsioon" põlisrahvusi sellega, et aitaks neil luua ja arendada nende kirjakeelt, et need rahvad saaksid kommunikeerida Lääne tsivilisatsiooniga. Tuleviku tõlkeprogrammid võimaldavad  ka paljude väiksemate rahvuste keelte tõlkimist.
Teisalt jälle kodanikuühiskonna demokraatia, mis toetaks kultuuril ja looduskeskkonna ressurside säästval majandamisel põhinevat globaliseerumist. Vaja on sünteesida traditsioonilised väärtused kaasaegse innovatsiooniga.