On vägagi oluline, et aina üheülbastuvas maailmas säiliks kodukoha eripära, seda siis kohaliku keele või keelemurde tundmise, rahvakommete, rahvajuttude ja lugude näol. Seda peaks kindlasti lastele õpetatama kooli kodulootunnis. Oma kodukoha keelemurde ja kultuuripärandi tundmine on väärtus iseeneses, mida kaugemale inimene kodukohast rändab, ja mida vanemaks ta saab, seda rohkem hakkab ta igatsema ja otsima oma juuri.
Muidugi aitaks ka it-tehnoloogia areng kaasa kohalike keelemurrete elushoidmisele. Näiteks võiks vabalt olla Eestis selline keelemurrete õppimise portaal, kus saaksid huvilised õppida seto keel või eesti keele keelemurdeid (kihnu murret, võro murret, mulgi murret jne). Sellise võimaluse loomine rikastaks ainult kultuuri ja keelt. Võimalusel isegi aitaks keelemurdeid säilitada.
Ka peaks keeleseadus andma vabamad võimalused paikkonnas seto keele ja keelemurrete kasutamiseks nimede, tänava siltide jms näol.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar