See küsimus tekkib, kui vaadata halduskogude õigusi, mida halduskogudel pole (on ainult soovituslik õigus). Paljud linnaosade elanikest üldse ei teagi, et selline esinduskogu halduskogu näol nende linnaosas üldse eksisteerib. Seda enam tuleks mõelda, millised õigused ja vastutusala võiks halduskogudel Tallinna linnas tulevikus olla. Praegune demokraatia mängimine on rahaliselt ja vaimselt kulukas, nii linna maksumaksjale, kui nendele, kes ise halduskogus istuvad. Halduskogul peaks olema kindlasti rohkem õigusi , kui praegu on. Eeskuju võiks selles osas võtta kasvõi alustuseks Austria pealinnast Viinist. Seal valitakse linnaosa vanem ja tema abid linnaosa halduskogu esindajate hulgast, mitte ei ole tulnud kusagilt väljastpoolt, ilma linnaosas kandideerimata. Teiseks on Viini linnaosadel palju rohkem rahalisi omavahendeid, mille üle otsustada. Kolmandaks ei saa halduskogusse valituks osutunud esindaja olla samaaegselt linnavolikogu liige. Meil võeti muidugi vastu seadus, mis võimaldab tulevikus ka riigikogu liikmel kuuluda omavalitsuste volikogudesse. See tsementeerib ja põlistab stagnatsiooni riigi ja omavalitsuse tasandil veelgi. Kõik see eelnev jutt Viini linna linnaosade halduskogude kohta näitab seda, et seal demokraatia toimib.
Kui tahame, et ka meie pealinnas oleks rahvas linnaosades rohkem huvitatud ja kaasatud omavalitsuse tegemistesse, peame tunduvalt pealinna põhimääruses laiendama halduskogude õigusi. Lisaks omavahenditele peaks linnaosades olema ka kaasava eelarve võimalus. Halduskogu võiks koos käia paar korda aastas, kuid see oleks siis laiendatud rahvakogu. Halduskogu peaks võtma päevakorda inimeste ja linnaosades tegutsevate mtü-de ettepanekuid, kui need jäävad halduskogu pädevusse. Samuti peaks tulevases põhimääruses kirjas olema, et linnavaolikogu ja volikogu komisjoid on kohustatud arutama halduskogude eelnõusid. Halduskogu ei peaks olema palgaline.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar