Mahepõllumajandusliku maa moodustab praegu kogu Eestis haritast põllumaast 16 protsenti. Viimastel aastatel on mahepõllumaa osatähtsus jõudsalt kasvanud, kuid Kesk-Euroopa riikidega võrdluses on veel palju arenguruumi. Muidugi teeb rõõmu, et mahepõllumaa osatähtsus suureneb, kui teine tendents teeb murelikuks. Nimelt on viimastel aastatel suurenenud ka kunstväetise ja pestitsiide kasutamine (hektari haritava maa kohta) . See avaldab suurt keskkonnakoormust omakorda meie veekogudele, ja jõuab lõpuks ka inimese tervise kallale.
Arvan, et Eesti peab seadma lähima kümne aasta perspektiivis eesmärgiks, suurendada mahepõllumaa osatähtsust kuni 30-40 protsendini haritavast maast.
Teiseks peaks Eesti riik looma mahetoodangu turustamiseks ja ekspordiks katusorganisatsiooni, kelle eesmärk peaks olema Eesti mahemärgi tutvustamine ja ekspordipartnerite otsimine välismaalt. Ka peaks suurendama mahetootjatele mõeldud riigipoolseid toetusi, et motiveerida põllumehi mahetootmisega tegelema. Keskkonnahuvides võiks olla eelistatud põllumajandusmaad, mis piirnevad jõgede ja veekogudega.
Kõik need meetmed aitaksid tunduvalt kaasa Eesti põllumajandustoodete ekspordile ja toodangu eest suurema tasu saamisele. Loomulikult paraneb mahepõllumajandusmaa suurenemisel Eesti looduskeskkonna seisund ja inimeste tervis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar