Jagamismajandusest

Kapitalismi kriisis on hakatud üha sagedamini rääkima jagamismajandusest. Jagamismajandus on ressursisäästlik ja loodust säästev majandamine, mis ei unusta ka madalama sissetulekuga ühiskonnakihte. Jagamismajanduse eest seisavad praegu vähesed kodanikuaktivistid. Eestisse pole praegu veel jagamismajandus kahjuks veel sellisel kujul jõudnud. Üks põhjus on ka see,et nii riik, kui ühiskond viibivad veel sügavas kapitalismiunes. Kuid see kõik on muutumas, kuna iga päevaga tuleb teadlikumaid inimesi juurde, kes ei taha elada looduse ega teiste inimeste arvelt, vaid loodust säästes ja inimestega koostööd tehes. 

Kui kapitalismi kaks katalüsaatorit on ahnus ja raiskamine, siis jagamismajanduses on katalüsaatoriks inimestevaheline koostöö ja loodussäästlikkus. Kuidas võiks aidata kaasa jagamismajanduse arengule? Üheks jagamismajanduse väljenduseks on kindlasti ka asjade taaskasutus. Taaskasutus on loodussäästev majandamine, mis arvestab ka madalama sissetulekuga inimestega. Kuid taaskasutada ja jagada saaks ka teisi asju peale riiete. Rohelisena toetaksin algatust, kus näiteks Lasnamäe linnaosa korteriühistute kaudu võiks rohkem tutvustada jagamismajanduse põhimõtteid, ja neid ka reaalselt ellu rakendada. Inimesed kortermajades saaksid teavitada koridori infostendi kaudu, mida nad konkreetselt jagada soovivad, nt kellel on ära anda kas laste riideid või hoopis juurvilju, samuti vanu ajalehti jmt. Jagamismajandus tihendaks naabrite omavahelist läbikäimist. Lisaks säästvale arengule tugevdaks see asumipõhist identiteeti. Selliseid jagamismajandusel põhinevaid kogukondi võiks toetada kõigis Eestimaa paigus. See oleks tugev vastukaal Eestimaa kahele põhilisele ühiskonna probleemile, milledeks on ahnus ja raiskamine, mis on Eestimaa vaesuse peamiseks põhjuseks.  Need kaks, on ühe kepi kaks otsa!