Mitmekihiline Eesti!

Minu sooviks oleks Eesti, mis on mitmekihiline. Väljast rahvuslik , seest aga mitmekihiline, kus on koht erinevatele arvamustele, ideedele, mõtetele, keelelistele ja kultuurilistele erisustetele. See peaks väljenduma paikkondade erinevates identiteedis, maastikes, pärandkultuuris, uue ja vana kooskõlas. Me peame osad kihistused taas ellu äratama, et neil oleks oma koht uue Eesti kujundamisel. Kõik see mitmekihilisust on vaja selleks, et säiliks Eesti looduslik ja kultuuriline  elurikkus. Seda saame ise kaitsta , kaitstes maastikke, keelemurdeid , maa-arhitektuuri, väikelinnade omapära jne. Ka uut ei tohiks me mitte ära põlata, vaid leidma sobiva tasakaalu kohaliku ja globaalse elurikkuse vahel.

Väikeparteide pädevused ja võimekus on sõltuvuses riigi toetusest.

On ebaõiglane, et erakonnad, kes pääsevad Riigikogusse, saavad riikliku rahastust, samas erakonnad, kes valimiskünnist ei ületa, jäävad riiklikust rahastusest välja- isegi vaatamata sellele, kui partei toetus on seal paar ja rohkem protsenti. Selline olukord on ebaõiglane ja kartelliparteisid soosiv. Kas siis paari protsendi ühiskonnaliikmete poliitilised eelistused ei maksa äramärkimist? Ühiskonnas, mis peaks väärtustama arvamuste paljusust, peaks väärtustama ka erinevaid poliitilisi maailmavaateid. Nõrk rahastamine ei võimalda väikeparteidel v'älja arendada oma organisatsiooni ja palgata vajalikke inimesi, kes hoiaksid elus ja ehitaksid ülesse partei struktuuri (piirkonnad, osakonna jne). See annab tunda ka väikepartei liikmete ja esindajate pädevustes, mis tihtilugu jäävad alla kartellierakondadele. 

Olukorda aiataks parandada väikeparteide stabiilne rahastamine riigi poolt. See omakorda aitaks kaasa demokraatlikumale ühiskonnale

Katuserahad on seadustatud korruptsioon!

Katuserahade jagamine on põhimõtteliselt korruptiivne valdade ja elanike äraostmine. Seda seaduslikul teel, mis ei saa mingit eetilist heakskiitu. Katuserahade asemel võiks olla kaasav eelarve, kus inimesed saaksid hääletada, milliseid projekte nad kaasavast eelarvest soovivad toetada ja milliseid mitte. 

Üldiselt vajavad riiguieelarve eelarvearhitektuuri põhimõtted ümbervaatamist. Eelarve kujundamine peab muutuma läbipaistvaks ja süsteemsemaks, viies kooskõlla riiklike arengukavade ja stateegiatega. See eeldab erakonnaüleseid kokkuleppeid ja paremat kompetentsust poliitikutelt.

Kooliõpilased peaksid saama riigilt taskuraha

Õppimine pidi olema väikese inimese töö. Imelik, et kui õpilase tööpäevad koos kodutöödega on nädalas 60 tundi ja rohkem, siis miks ei saa nad selle eest palka või väikest taskuraha? Samas on kooli üks funktsioon valmistada õpilast ette tulevaseks tööeluks. Arvan, et tulevikus peaks see nii välja nägema, et õpilased saavad õppimise eest koolis ka väikest tasu. Praegune õppimine on ikkagi tulevase orjatööjõu kasvatamine. Oleks igati eetiline väärtustada ja märgata ka õpilase pingutusi.

Üleriigilise ringkonna toetuseks

Toetan üleriigilise ringkonna kehtestamist isikuvalimisteks. Arvan, et Eesti on liiga väike riik, et siin peaksid olema eraldiseisvad valimisringkonnad. Kogu Eesti peaks olema RK valimiste ajal üks ringkond.  Kui inimene kandideerib Riigikogusse, siis peab ta arusaama kogu Eesti probleemidest, mitte ainult  kitsalt tunda oma ringkonna küsimusi. Samuti peaks sellega kaasnema ka isikuvalimised. Ainult üleriigilise nimekirja kaudu on võimalik saada võimalikult laia silmaringiga kandidaadid Riigikogusse. 

Naiste marsist!

Eelmine nädalavahetus toimus Tallinnas üritus  "Naiste marss!", kus pöörati tähelepanu kliimamuutustele , naiste õigustele jmt . naistega seotus probleemidele. Meelsuse avaldamine on demokraatlikule ühiskonnale täiesti loomulik. Samuti erinevate arvamuste paljusus. Samas, oleks tore olnud näha marsil marssimas neid naisi, kes ka reaalselt kannatavad palgalõhe ja perevägivalla all. Suuresti on  need naised väljaspoolt pealinna, väiksemates maakohtades, alevikes, väikelinnades. Nende naisteni ei jõudnud see info kohale. Nendel polnud ka võimalust kohale tulla. 

Järgmine kord oleks kindlasti võrdõiguslikkuse bürool mõistlik teha ennem üleriigiline telgituur väljaspool pealinna, et ka naised, kes kannatavad reaalselt nende probleemide all, mille vastu naised marssisid, jõuaksid paraadile oma meelsust avaldama. Vahet kontakt aitab jõuda paremini sihtgrupini.

Tolmuvad voldikud kontoris on raiskamine!

Kahe tooli seadusest!

"Kahe tooli seaduseks" nimetatakse seadust, mis võimaldab Riigikogu liikmel kuuluda ka kohaliku omavalitsuse volikogusse. Leian, et selline asi pole õige, kuna ei võimalda keskenduda tööle ühes valitud kogus. Teiseks, viib see võimu tsementeerumiseni, mis vähendab poliitikas konkurentsi ja rotatasiooni. Ka võtab see motivatsiooni teistelt kandidaatidelt, kes on vähem tuntumad aga kindlasti pädevamad kohaliku omavalitsuse küsimustes. Konkurentsi kandidaatide vahel, kui sellist, Eesti poliitikas pole niikuinii. See eeldaks kõigepealt seda, et oleksid isikuvalimised, mitte partei nimekirjad, kus pannakse paika edurivi. Parteinimekirjad ülekantavate häältega ei soodusta poliitikas konkurenti. Poliitika on Eestis konkurentsile kõige suletum tegevusvaldkond üldse. Selle vilju oleme saanud maitsta ka reaalses igapäevaelus. 

Valimiskautsjon pole demokraatlik.

Valimiskautsjon on administratiivne tõkend, mis on kartelliparteide huvides, kuid kahjustab poliitilist demokraatiat  ja rotatsiooni Eesti poliitilisel maastikul. Viiesaja eurose valimiskautsjoni tasu Riigikogu valimistel, võiks asendada kandidaadi esseega :"Minu unistuste Eesti!" või  viiekümne toetusallkirja kogumisega. 

Praegu on valimiskautsjoni tasumisel ebavõrdses seisus, nii väikeparteid, kui üksikkandidaadid. Kui kartellipartei eest maksab kautsjoni maksumaksja, läbi riigieelarve parteidele minema toetuse, siis väikepartei ja üksikkanidaat peab raha selleks ise leidma. See paneb kandidaadid ebavõrdsesse positsiooni. Lisaks sellele, saavad valituks osutunud parteid hiljem valimiskautsjoni raha tagasi. Selline ebaõiglane olukord vajab kindlasti muutmist. 

Loomakaitseseadus vajab uuendusi

Eesti võiks välja paista innovaatiline riik ka inim- ja loomaõiguste kaitsmisel. Kui rääkida loomakaitsest, siis vajavad keelustamist karusloomakasvatused, reguleerimist koduloomanäituste korraldamine ja loomaaia muutmine ainult teadusasutuseks. Oluline on see, et ühiskonnas vähendada mõttetuid kannatusi. Pooldan täiesti radikaalse ja uue loomakaitseseaduse vastuvõtmist. 

Kohaliku omavalitsuse tulubaasist ja kohalikest maksudest!.

On selge, et praeguse kohaliku omavalitsuse rahastamise korral, pole võimalik omavalitsustel pakkuda oma elanikele normaalseid kohaliku omavalitsuse teenuseid. Selleks, et olukord muutuks, on vaja suurendada omavalitsuste tulubaasi ja laiendada omavalitsuse õigusi, lubades kehtestada omavalitsusel selleks täiendavaid kohaliku omavalitsuse makse. Praegu on võimalik kehtestada omavalitsusel kuut kohaliku omavalitsuse maksu. Kindlasti võiks see olla paarkümmend või rohkemgi. Siis omavalitsus ise vaatab, milliseid makse peab ta vajalikuks kehtestada ja milliseid mitte. Samas, raha juurde andmisega tuleks parandada ka järelvalvet omavalitsuse rahakasutuse üle. 

Raiskamisest ja korruptsioonist!

Kahjuks on ikka veel näha, kuidas avalikke maksumaksja vahendeid kulutatakse ebamõistuspäraselt, määrates endale kõrgeid palkasid, makstes preemiaid või sõlmides erafirmadega lepinguid, mis on ühele indiviidile kasulikud, kuid riigi ja omavalitsuse elanikele kahjulikud. 

Eestis ei osata raha lugeda ega süsteemselt ja efektiivselt kulutada. Loomulikult ei tehta ka mingeid finantsanalüüse, kas raha paigutamine on andnud loodetud eesmärgi või mitte. Samas, oskame hästi kerjata, nii Euroopa Liidult, kui kohalike inimeste taskust. 

Aravan, et riik ja kohalikud omavalitsused peaksid raha lugema, niisamuti nagu üheksakümnendate algusel loeti, kus raha oli väga vähe. Samuti tuleks kehtestada piirmäärad juhtivtöötajate palkadele. Nõuda tuleb sõltumatut finantsaudidit , et oleks ülevaade, kas finantse on sihipäraselt kulutatud või mitte. 

Haldusreformi tagasilöögid!

Haldusreformi esimesed tagasilöögid on endast juba märku andnud. Hajaasustusega piirkondades on avalike teenuste kättesaadavus oluliselt halvenenud. Negatiivne on ka see, et volikogude esindajate ja vallavalitsuste töökultuur ega eetika pole muutunud. Käib rahva raha arutu kulutamine, organisatsioonide juhtimistase on madal. 

Olukorda oleks päästnud mitu olulist punkti: esiteks, oleks pidanud Kov seadusega andma külaseltsidele suuremad õigused ja kohustused, koos rahaliste vahendite tagamisega, seda oleks olnud vaja eriti hajaasutusega piirkondades; teiseks, arutu omavalitsuse raha kulutamine vallavolinike palkadeks, seab vajaduse panna vallavalitsuse töötasule seadusega kehtestatud piiri, et kui suureks võivad vallavolikogud vallavalitsuse juhtivtöötajate palgamäära tõsta; kolmandaks, omavalitsustele tuleb anda suurem iseseisvus oma tulubaasi kujundamiseks. 

Need on kolm põhilist punkti, mis võimaldaksid omavalitsuste olukorda parandada, aidates kaasa regioonaalsete erisuste vähenemisele.  

Haldusreformi suurim möödalaskimine on selles, et ei mõeldud, kuidas korraldada elu hajaasustusega piirkondades. Ka ei analüüsitud, milliseid teenuseid ja kuidas peaks omavalitsus osutama, tagades selleks puhuks talle ka rahalised vahendid. Kontroll omavalitsuse rahakasutuse efektiivsuse üle on samuti  nõrk. Haldusreformile puudus ja puudub süsteemne ja terviklik lähenemine. 

Perevägivalla anatoomia

Jõulude ajal tehti seoses peretülidega kuni 150 väljakutset. Need on suure tõenäosusega veel väike osa juhtumite koguarvust. Põhjuseid, mis perevägivallani viivad, on kindlasti palju. Kindlasti on konkurentsiühiskonnas seotud paljus ka vastastikuste ootuste ja lootuste purunemisega, mida utsitab takka inimeste ego ja pidev võrdlemine teistega. Mis võiksid olla lahendused, et vähendada vägivalda ühiskonnas? Alustada tuleks sellest, et juba varases eas hakata õpetama väikestele inimestele, kuidas rahustada oma meeli teatud meditatsiooni- ja hingamistehnikate praktiseerimisega. Teiseks, tuleks rääkida, et mehed ja naised on võrdsed mentaalselt( võrdmeelsed), ja oluline on omavaheline koostöö (mehed ja naised peaksid olema partnerid, mitte vaenlased üksteisele). Kolmandaks, tuleb kummagile sugupoolele õpetada ka üksteise erinevusi, et täiskasvanueas osataks sellega suhtes arvestada, sh kiiksudega. Need kolm punkti võiks olla kondikava, millega sillutada teed sugude omavahelise üksteise mõistmise raskel teel.

Taastuval energial põhinev kaugküte

Lugesin mingist ajalehest, täpselt praegu ei mäleta,et Kunda linn ehitab 1,3 miljoni euro eest puiduhakkel töötava katlamaja. Taastuva energia toormel puudub käibemaks . Energia hind ei hakka elanike jaoks niipalju kõikuma, kui kõigub masuudi hind, kuna selle hind kujuneb maailmaturul. see kõik on positiivne. Muidugi on see surve metsadele. Samas peaks olema omavalitsusel oma munitsipaalmets ja nt. söötis põllumaa, mida võiks kasutada energiavõsa kasvatamiseks. Mida siis omavalitsus majandaks heaperemehelikult, nt. oma keskkonnateenituse kaudu. Kõige parem, kui sellised katlamajad oleksid munitsipaalomanduses. Väikestes alevikes ja alevites on kaugkütte toasoojahind sealsetele elanikele vägagi krõbe, seega oleks vaja mõelda, kudas selline keskkonnasäästlik tegevus võiks avalduda positiivset mõju ka inimeste rahakotile, kes elavad väikeasulates. Arvestades seda, et ka palgad on väiksemates asulates väikesed ja inimeste toimetulek on samuti keerulisem, kui seda on suuremates linnades. Kuna kommunaalide hinnast moodustab toasoojahind suure osa, siis oleks hea, kui elanikel omavalitsusel oleks oma toasooja hinna üle suurem kontroll. 

Põlvkondade dialoogist

Eesti vajab suuremat põlvkondadevahelist dialoogi. Praegu pole suudetud seda meie ühiskonnas tekitada. Kellel oleks selles kandev roll, võite isegi arvata.  Pigem halvustatakse vanemaealisi inimesi, nende iganenud arusaamade pärast jne. Vanemate inimeste kogemusi ja elutarkusi ei maksaks halvustada ega alahinnata, pigem vastupidi. Toetada! 

Loomulikult peab ühiskonnas arvestama võimalikult paljude vanusegruppide vajadustega. Üks võimalus oleks viia kokku vanemad inimesed noortega. Hea võimalus oleks selleks noortekeskused, kes võiksid selliseid kohtumisi organiseerida. Omavahel suheldes võiksid erinevad põlvkonnad olla üksteiselt õppijad. Kõik, mis aitab kaasa tänapäeva maailmas põlvkondadevaheliste erinevate arusaamade mõistmisele, on ainult positiivne.

Otsedemokraatia kohalikus omavalitsuses?

Kas otsedemokraatia kohalikus omavalitsuses on võimlik? Ja kui on, siis millistel eeldustel võiks see toimuda? Kaasamine on otsedemokraatias tore sõna, kuid kui pole loodud omavalitsuse põhikirjas selleks vastavaid juriidilisi eeldusi, siis ei saa rääkida ka tegelikult elanike kaasamisest. Loomulikult on erinevaid omavalitsusi, kus inimesi kaasatakse rohkem, ja omavalitsusi, kus ei toimu mingit dialoogi kohaliku elanikkonnaga. Kaasamine on seega pigem üldine organisatsioonikultuuriline väärtus ja hoiak, mida esindavad kohaliku omavalituse poliitikud ja ametnikkond. Seda kas on, või ei ole, teist võimalust lihtsalt ei ole. Teine eeldus on omavalitsuse juhtimise läbipaistvus. Kui seda ei ole, siis ei saa ka kedagi kaasata, sest toimuvad infomoonutused ja infosulus elamine. Sellises olukorras, on väga raske teha mingeid ettepanekuid omavalitsuse töökorralduse parandamiseks. Väga palju mängitakse kaasamist, jättes muljet, et tehakse elanike ja mittetulundusühingutega koostööd. Samas, just teise osapoole ettepanekute arvestamine on otsedemokraaatias üks olulisemaid väljundeid. Kui omavalitsuse juhid ei arvesta inimeste ettepanekutega, siis lõppkokkuvõttes kaob igasugune huvi osaleda ja olla "kaasatud" omavalitsuse tegemistesse. 

Mida oleks vaja siis teha, et kaasamine poleks lihtsalt sõnakõlks, vaid kõigi osapoolte poolt jagatud väärtus? Esitan alljärgnevalt mõned enda jaoks olulised punktid:

   - Organisatsioon peab olema oma tegevuses läbipaistev. Inimene peab teadma, kuidas kulutatakse tema maksuraha - sendi täpsusega.

   - Aruandlus omavalitsuses elavatele inimestele.

   -  Ametkond ja poliitikud peavad nägema inimeses koostööpartnerit, mitte tüütut tegelast.

   - Omavalitsuse põhimäärusesse tuleks kirjutada sisse otsedemokraatia põhimõtted.

   - Omavalitsus peab olema info liikumise, kogumise, analüüsi osas edasi- ja tagsisidestatud. 

   - Omavalitsuse volikogude ja volikogu komisjonide koosolekud peaksid olema internetis reaalajas jälgitavad. 

   -  Tuleb kuni 1 protsendi ulatuses rakendada kaasavat eelarvet. 

  -  Ametkonna töö peab olema välja töötatud kriteeriumide alusel selgelt mõõdutav.

  - Omavalitsus võiks läbiviia oma elanike seas rahvahääletusi ( nt. kasvõi kasutama e-hääletust). 

  - Omavalitsus peab võtma menetlusse elanikonna poolt esitatud eelnõusid. 

Tallinn vajab globaalset regionaalpoliitikat

Tallinn vajab globaalset regioionaalpoliitikat, see on selgemast selgem. Kui ta tahab võistelda teiste Euroopa linnadega. Üks viis Tallinna suuremaks ja tähtsamaks muutumisele oleks kindlasti Tallinn-Helsingi tunneli rajamine. See nabanöör annaks võimaluse kiirendada inimeste liikumist kahe linna vahel. 

Teiseks väljakutseks oleks kindlasti uute lennuühenduse avamine  Euroopa linnadega. 

Kolmandaks oleks vaja kiiret rongiühendust Tallinna ümberkaudsete linnadega. Paldiski-Keila-Saue- Tallinn-Maardu suunal. Maardusse peaks kindlasti ehitama trammiliini läbi Lasnamäe kanali. 

Olen Suur-Tallinna toetaja. Arvan, et läbivallad võiksid olla tulevikus pealinna koosseisus. 

Eesti keele õpetamisest mitteoskajatele

Olen arvamusl, et mittekodanikud, kes tahavad saada Eesti kodakondsust, peaksid kindlasti õppima ära eesti keele. Loomulikult olen nõus sellega, et keeleõppes võiks jääda avatuks kõik võimalused. Loomulikult tuleks motiveerida mittekodanikke õppima eesti keelt. Selleks peaks olema loodud  kõik võimalused - tasuta rakendused äpis ja internetileheküljed, kus saab inimene oma häädust kontrollida. Kui on tasulised kursused, siis parimatele eksami sooritanud õpilastele võiks maksta kooliraha tagasi. Eesti keele õppimise võimaldamine interneti ja vastavate loodud äppide kaudu aitaks kindlasti kaasa eesti kultuuti ja keele tuntusele maailmas. Pidime ju saama vaimult suureks rahvaks! 

Kuidas aidata arenguriike?

Praegusel rändekriisi ajal on väga oluline leida lahendusi arenguriikide probleemidele, sest just need probleemid ongi kogu rändekriisi lähteallikaks. Alustuseks arvan, et kogu arenguabi arenguriikidele tuleb ümber mõtestada. Näiteks on oluline rahastada projekte, mis aitavad rohujuuretasandil parandada hariduse ja meditsiini kättesaadavust. Samuti leida võimalusi kuidas parandada keskkonnatingimusi (leida lahendusi ülerahvastatusele , erosioonile, veeprobleemile jms). Neid tegureid võib kokku loetleda oma paarsada.

Arenguriikide probleemid on kompleksed ja vastastikku läbipõimunud. Ja neid tuleb vaadata üksteisega seotult. Massirändele eelistan ma ikkagi arenguabi ümbermõtestamist, ja kui vaja, siis ka rahastamise suurendamist. Tegelikult tuleks teaduslikult välja mõelda Aafrika riikidele mõeldud arengukavad, mis arenguabi andmise aluseks oleksid. Praegu on kogu arenguabi kaootiline ja see läheb mitte abivajajatele, vaid abiorganisatsioonide ülelpidamiseks. Samas, et vältida probleemi veel suuremat eskaleerumist tulevikus, siis on vaja leida probleemile lahendus just kohapeal. Arenguriikide probleemide lahendamine võtab tõenäoliselt aega mitu head inimpõlve, kuid kui sellega ei tegelda, siis muutub see ületamatuks probleemiks ka kogu arenenud maailma jaoks. Mis tegelikult juba on muutunud. 

  

Toidu raiskamisest vol. 2

Prantsusmaa esskuju väärib järgmist. Nimelt keelustas just Prantsusmaa alates 2017. aastast toidu raiskamise. Eelmisest aastast ei tohi üle neljasaja ruutmeetri suuruse kaubanduspinnaga poed kasutuskõlblikku toitu enam ära visata, vaid peavad annetama. Nüüd on Prantsusmaa valitsusel plaan laiendada ka seda toitlustusasutustele. Kuna toiduainetehinnad kasvasid eelmisel aastal kuni 8 protsent, siis on väga loogiline, et selline toidu raiskamine on lihtsalt kuritegelik. 

Ka Eestil on viimane aeg keelustada kõlbliku toidu äraviskamine. Olles olnud Lasnamäe linnaosakogus sotsiaalkomisjoni liige, siis tean, et üks lasteaed viskab aastas ära koguseliselt umbes pool tonni toitu aastas, selle asemel, et võimaldada ülejäänud toidu anda lastevanematele, kes lastele õhtu järele tulevad. On aeg vaadata üle tervisekaitsenõuded ja leida tasakaal hügeeninõuete ja toidu mõtetu ära viskamise vahel. 

Väljarändest

Väikese riigi jaoks nagu Eesti, on väljarände numbrid hirmutavad ( üle 100 tuhande inimese). Põhjused, miks inimesed riigist lahkuvad on erinevad, peamine on aga parema elatustaseme ja ellujäämisvõimaluste otsimine mujalt riikidest. On selge, et Eestis ei hoita oma inimesi. Sellises olukorras pole inimesel midagi muud teha, kui otsida oma õnne väljaspoolt. Mida muuta?! Muutuma peab suhtumine inimestesse ja nende vajadustesse. Tuleb rohkem arevestada üksikute indiviidide vajadustega. Me ise loome oma ümber  eksisteerivat reaalsust. See, kuidas me seda teeme, avaldub meie igapäevane reaalsus. Siin peavad kõik ühiskonnaliikmed üksteise vajadustele vastu tulema, kuid eelkõige hakkab see pihta valitsemisest ja poliitikast. On üks ilus jaapani vanasõna: "mõtted ilma tegudeta on unistused, teod ilma nägemuseta on õudusunenäod". 

Kui tahame, et riigist inimesed ei lahkuks, peame riigi tükkhaaval läbi mõtestama ja uuesti värskena kokku panema. Meie eesmärgiks peab olema inimesi hoida, niikaua, kuni on veel keda hoida. 

Arvamuste paljususest meedias ja ühiskonnas

On väga oluline leida ühiskonnas tasakaal erinevate arvamuste vahel. Demokraatia eeldab kõikidelt osalejatelt tugevat närvikava. Ilma selleta demokraatia ei toimi. Eesti ühiskonnas näen väga palju hinnangute andmist ja teise arvamuse põlastamist, kui see arvamus ei sobi. Liialt palju on ülereageerimist erinevate teemade puhul. Arvan, et peame säilitama erinevaid arvamusi respekteeriva arvamusruumi. Ei tohi teha takistusi erinevate arvamuste avaldamiseks ühiskonnas ja meedias. Oluline on ka ühiskonnas debatikultuuri edendamine ja ühiskonnaõpetuse õpetamine koolis. Ka osalusdemokraatiale mitte takistusi tehes, saame luua arvamuste paljususele hea keskkonna. Ja põhiline, et inimestel poleks hirmu oma arvamust väljendada ega hiljem karta selle eest karistust. Kui inimesed on julged ja seisavad oma seisukohtade eest, siis on see parim hirmuvaba Eesti, kus tahaksime elada. 

Alternatiivide riik

Alternatiivide paljusus näitab ühiskonna ja riigi tervist. Alternatiivid hariduses, majanduses, elustiilides, õigustes jms. Ka mina hindan riiki selle järgi, kuivõrd ta pakub erinevaid alternatiive oma elanikele. Mida laiem on see skaala, seda parem. 

Eesti üks väljarände põhjustest, lisaks madalale sissetulekule on just alternatiivide puudumine ühiskonnas. Alternatiivid oma elurikkuses loovad eelduse sellele, et väga paljud inimesed saavad ennast realiseerida oma kodumaal. Alternatiivid loovad elurikkust ja elusust ühiskonnaliikmete hulgas. Väga tark peab olema see poliitiline võim, kes märk alternatiive ja püüab neid võimalusel ühiskonda juurde tekitada. Kui tahame ühiskonda, kus võimalikult paljudel selle liikmetel oleks hea elada, peame mõtlema alternatiivide loomisele ja valima neid poliitilisi erakondi, kes seda soodustavad, mitte ei takista. Alternatiivide paljusus aktsepteerib oma sisimas ka arvamuste paljusust. See peaks olema üks Eesti arengu teid , luua ja tunnustada alternatiive ja nende erinevaid kihistusi. Mida rohkem alteratiive, seda parem ühiskonnale ja selle üksikule liikmele. 

Eesti keele õppimiseks tuleks luua äpp

Kuna Eesti on vahva it-riik, siis miks mitte võimaldada eesti keele keeleõpet ka seitsmele miljarile inimesele üle maakera?!

Selleks otstarbeks sobiks kindlasti vastava keeleõppeäpi loomine. Selle kaudu, saaksid õppida kõik asjahuvilised mingil määral eesti keelt (vastavad äpid keeleõppeks on maailmas loodus). Kohalikele mitte eesti keelt rääkivatele, kuid eesti keelt õppida tahtvatele inimestele võiks luua vastava keeleõppekeskkonna internetis, kus saaks tasuta õppida. 

Arvan,et mida rohkem oma maailmas teistest rahvustest eesti keele rääkijaid, seda kindlam on tulevikus eesti keele ja kultuuri tulevik.

Vajaduste püramiidist ja sotsiaalsest toimetulekust

Eesti elanike toimetuleku aluseks peaks võtma Maslow vajaduste püramiidi. Mõõdikuna sobiks see väga hästi illustreerimaks inimeste sotsiaalmajanduslikku olukorda. Ka poliitkutele oleks see inimeste elatustaset puudutavate otsuste tegemisel möödapääsmatu. Muidugi lisaks sellelele tuleks arvestada ka kohaliku kliimat. Kuna kliima on inmese energiavajadust arvesse võttes üks põhifaktoritest ja kuludest. Arvan, et võiksime lähtuvalt Maslow püramiidist endile riiklikult seada normid, milledele Eesti inimeste elatustase peaks tulevikus vastama. Et mitte juttu pikaks ajada, esitan oma seisukohad alljärgnevate punktidena:

- Inimestel peaks olema motiveeritud soov kodumaal töötada. Palgasüsteem peaks olema ülesehitatud motiveerivalt, et ei karistataks tööandjat ega töövõtjat. 

- Elatustase peaks olema nii normaalne, et kui üks pereliige käib tööl ja elukaaslane on töötu, siis suudaks ühe inimese palgast ära katta kõik pere väljaminekud. 

- Tuleb leida võimalusi paindliku tööaja sisseviimiseks.

- Toidu äraviskamine kaupluste ja toitlustusasutuste poolt tuleks keelustada. Tulevikus peaks keskenduma toidu säästmisele. Tuleb võtta vastu seadus, kus toidu raiskamine on keelustatud. 

- Allkirjastada tuleks Euroopa Liidu Sotsiaalharta . 

- Soodustada tuleks jagamismajandust .

- Prügimajandus peab tegema suurema hüppe, et saavutada kõigis jäätmeliikide osas suurema taaskasutamise ja ümbertöötlemise.

- Tuleks võtta kasutusele rohelised vautšerid, millega inimesed saaksid osaleda säästva majanduse ülesehitamisel. 

- Alkoholiravi ja suitsetamisest loobumist tuleks riiklikult soodustada. 

- Kanepi müük peaks olema riigi monopol. Ja kanepi tarbimine lubatud alates 25-eluaastast. 

- Tuleb läbiviia inimeste elutingimuste riiklik audit. 

- Taastuvate energiallikate elektrit tuleks väiksemalt maksustada, sh. ka energiasäästlikud masinad. 

Olen sotsiaalseid probleeme käsitlenud just läbi säästva arengu ja rohelise majandamise võtme. Arvan, et just selle kaudu saab parandada väga paljude inimeste elatustaset. Inimesed peavad arusaama, kuidas roheline ja säästev majandus säästab ka nende rahakotist tulevikus eurosid. 

Prügikastid suitsukonidele

Tallinna linnas pole puudus otseselt prügikastidest, vaid puudu on suitsukonidele mõeldud prügikastidest. Selle ilmekaks näiteks on see, kui palju on igalpool vedelevaid suitsukonisid. Üheks võimaluseks oleks tihedamalt paigutatud suitsukonidele mõeldud prügikastid. On selge, et tavaprügikast pole selleks otstarbeks mõeldud. 

OTT jaamahoonetesse

OTT - Otse Tootjalt Tarbijale on tänuväärt algatus, mis vajaks Eestimaal soodustamist ja kindlale pinnasele rajamist. Üheks võimaluseks pakkuda nt. vanade jaamahoonete kasutamist OTT tootjatele turuna. See võimaldaks neil paremini pääseda tarbijatele ligi. Eriti mõtteline oleks see siduda rongigraafikuga. Kindlasti soodustaks sellise võimaluse loomine väikeettevõtlust kohalikes omavalitsustes.

Asumiseltside ruumidest

Kodanikuühiskonna initsatiivil tegutsevad kogukonna asumiseltsid Tallinnas ja Tartus. Oleks hea, kui asumiseltsidel oleks tulevikus kooskäimiseks oma ruumid. See looks võimalusi tõhusamalt tulevikus tegutseda, parandades seega asumiseltside võimekust organiseerida erinevaid üritusi . Arvan, et linn peaks asumiseltsidest kujundama omale partnerid, mitte nägema neid tülikate konkurentidena. 

Linnaaiandusest ja seemnepangast

Tallinna aguliasumites pole linnaaiandus saanud veel nii populaarseks, kui ta oli eelmise sajandi kolmekümnendatel. Eks põhjusi ole erinevaid. Tänapäeva roheline mõtlemine ja omale toidu kasvatamise idee, annab linnaaedadele võimaluse uueks tulemiseks. Loomulikult oleks see alternatiivne elustiil, koos sellega kaasaskäiva elufilosoofiaga.

Lisaks sellele, peaks püüdma elushoida vanu puuvilja - ja  lillesorte, mis olid kodanlikul ajal traditsioonilised. Praegu tuuakse sisse võõraid puuvilja - ja lillesorte, mis tõrjvad vanemaid sorte eemale või hävinevad viimased sootuks. Et kohalikud sordid lõplikult ei hävineks, oleks vaja kõik kohaliku viljapuu - ja lillesordid seemnepanka arvele võtta. Ka linnal võiks olla eraldi toetusprojektid linnaaedade mitmekesisuse taastamiseks, samuti aidates sellega kaasa vanu sorte elushoida. 

Keeleseadusest ja kohalikest murretest

Arvan, et Keeleseadus võiks olla paindlikum kohalike murrete kasutamise lubamiseks avalikus linnaruumis. Murdeid võiks rohkem lubada kirjapildina linnaruumis kasutada. Samuti võiks lubada murrete ja seto keele kasutamist nt. kakskeelsete tänavasiltidena või suunaviitadena. Kuna seto keel on eraldi põliskeel, siis võiks keeleseadus lubada seto keelele põliskeele staatust. Sellega peaks kaasnema seto keele keeletundide arvu suurenemine põhikoolis. Algkool võiks olla seto lastele tulevikus ainult setokeelne. 

Ilutulestikule suurem maks peale

Ütlen ausalt,et ma pole mingi ilutulestiku fänn. Arvan, et ilutulestiku mõõdutundetu taevasse laskmine on sama kahjulik,kui alkoholist ülejoomine. Lisaks sellele on see kahjulik inimese tervisele (kuulmisele), loodusele ja koduloomadele. 

Arvan, et ilutulestiku taevasse laskmine peaks olema selgemalt reguleeritud ja lubatud ainult kindlal päeval või riiklikel pühadel. Samuti arvan,et ilutulestikule võiks kehtestada täiendava maksu. Nii nagu alkoholile om riigipoolne aktsiis, võiks  olla ka poes müüdavatele pürotehnikale riigipoolne täiendav  lisamaks. Nt. raketimaksu nime all. 

Tasuta üleriigilisest ühistranspordist

Tasuta üleriigiline ühistransport oleks kindlasti kasulik majanduslik sisend. Loomulikult tuleb ennem tasuta ühistranspordi sisseviimist teha piisavalt sõitjate mobiilsuse uuringuid, et vaadata kuidas inimesed liiguvad. Kindlasti on tasuta ühistransport hea neile ettevõtjatele, kes vajavad oma tehastesse töölisi kaugematest piirkondadest. Ja töötutele pääseda töövestlusele. Selleks on tasuta ühistransport igati hea võimalus. Loomulikult tuleb seejuures ka tõsta ühistranspordi kvaliteeti. Just elanike liikumise mobiilsuse suurenemine ja uue ühishüve juurde tulemise näol, on see, mida ühiskond sellest otsusest otseselt kasu saab. Kui selle läbi väheneb ka autosõitjate arv, siis seda parem ühiskonnale. Kui seda targalt läbiviia ja järgnevatel aastatel ka pidevalt monitoorida, siis tõuseb sellest Eesti ühiskonnale suurt kasu. Samas, ilma eelnevate uuringuteta oleks see lihtsalt raha põletamine. 

Arukas rahvuslus

Rahvuslusest tahetakse tänapäeva multikultuursemaks muutuvas maailmas teha tonti, mis on täis teistsuguse vihkamist ja sallimatust. See oleks juhul, kui rahvuslus on tugevalt egokeskne, mis näeb ainult oma rahvust, teisi rahvuseid põlates. Teosoofid OSHO ja Jiddu Krishnamurti on unistanud maailmast, kus rahvusi ei eksisteeriks. Kuna nemad peavad rahvusi üheks vastandusmise aluseks, mis on tihedalt seotud inimese egoga, tuues kaasa sõdu ja konflikte. Seega arvavad nad, et rahvuste vabas maailmas on kõigil parem elada. Loomulikult seda seisukohta kinnitavad erinevad etniliste konfliktide näited Aafrikast. Kuid usk sellesse, et rahvuste kadumine konfliktid tulevases maailmas ära kaotaks, on pelgalt lootus.

Nende väitega võib nõustuda ainult osaliselt, see on siis, kui me ei usu inimese arenemisvõimesse. Harmoonilises tasakaalus ja terviklikult arenenud inimeses pole vastuolu globaalse ja lokaalse mina vahel, rahvusluse ja multikultuursuse vahel. Samuti suudavad ka erinevad inimese identiteedid erinevates kihistustes koos eksisteerida , ilma et tekiks nende omavahelist vastuolu.

Maailmas on ligi kuus tuhat keelt. Samas riike on üle kahesaja. Konkreetselt rahvusriike on veelgi vähem. Maailma keelte mitmekesisus väheneb samal kiirusel, kui taime- ja loomaliikidegi mitmekesisus. Ja sellele tuleks samuti tähelepanu pöörata, mitte seda ignoreerida. On selge, et niisamuti, kui on oluline planeedi Maa looduslik mitmekesisus, on oluline hoida keelte ja kultuuride mitmekesisust maakeral. 

Seega, pole mitte halb rahvuslus kui selline, vaid kuidas me rahvuslusse ja teistesse rahvustesse suhtume. Kuivõrd toidab rahvuslus meie isiksuse EGO-t. 

Arukaks rahvusluseks pean ma rahvuslust, mis armastab oma rahvust, aidates kaasa selle hoidmisele ja arengule. Samas toetab ja armastab ka teisi rahvusi maailmas, aidates kaasa ka teistel keeltel ja kultuuridel leida oma kohta. Ka rhavuste ja kultuuride kaitsmine on inimõigused. Sellest kiputakse kahjuks mööda vaatama.

Ideaalses maailmas, peaks olema igal rahvusel omariiklus, kui ta seda ise soovib. Kahjuks on see tänases vastanduvas ja tugevalt EGO-st lähtuvas maailmakorralduses ja inimeste omavahelises suhtluses kahjuks utoopia. Selleks, et arukas rahvuslus sünniks, on vaja inimesel vabaneda oma rahvuslikust enesekesksusest ja väärtustada maailma rahvuste ja kultuuride paljusust. Inimesel peab olema julgus unistavalt mõelda, et kunagi on ka setodel omariiklus.

Elamumajandusest

On väga oluline, et eestimaalaste elamistingimused lähitulevikus paraneksid. Viimane statistika tõi välja, et  Eestis on inimeste elamistingimused ühed Euroopa Liidu kehvemad. Arvan, et  sellise olukorra on tinginud see, et suur osa inimesi elab amortiseerunud elamispindadel ja üldisest vaesusest, et soetada endile elamisväärset korterit. Väljapääsu olukorrast saaks tuua ainult elamuehituse riikliku programmi käivitamine. 

1. Majad peaksid olema energiasäästlikud ja ökonoomselt ehitatud. Palju tuleks kasutada ökoloogilisi energialahendusi. 

2. Elamuehitusprogramm peaks hõlmama ka alevikke ja väikelinnasid, ääremaid. 

 

3. Kui perre sünnib neljas laps, võiks korteriomanikuks olla automaatselt pere.

4. Riik ja kohalik omavalitsus peaksid hoolitsema ka vajaliku infrastruktuuri väljaehituse eest (lasteaiad, koolid).

Laste õigustest!

Lapsi koheldakse meie ühiskonnas ikkagi veel kui poolinimesi. Kes ei tohi, ei või, ei saa. Iga nädal tuleb mingi uudis meediast, kus jõmmist bussijuht on alandanud või mõnitanud reisijast last. Selliseid ilminguid tuleb kahjuks ette väga paljudes elu olukordades. Kahjuks kasvatussüsteem ja kool lähtuvad lapse kuuletumisest, kuid ei respekteeri lapse tundeid ega arengueeldusi. Selline suhtumine lömastab lapse vaimselt ja muudatab ta ühiskonna tuleviku jaoks sobivaks - tundetuks robotiks.

Ka lastele laienevad üldkehtivad inimõigused, olgu nad väikesed või suured. Loomulikult on oluline laste vastutus oma tegude eest, kuid näen, et ka see areneb koos vabaduste lainemisega. Tähtis on, et lapsed usaldaksid vanemaid ja õpetajaid. Usalduse puudumine ongi paljude noorteprobleemide algpõhjus. 

On hea,et noored saavad nüüd valimisõiguse kohaliku omavalitsuse valimistel. Samas võiks tulevikus olla noored kaasatud ka volikogu töösse (nt. komisjonidesse). Oluline on arendada ka põlvkondade omavahelist dialoogi. Noortel peab olema võimalik õigusi rohkem kaasa rääkida koolisüsteemi korralduse osas, ka valikute võimalused võiks olla Põhiseadusega tagatud. Samuti peavad olema lapsed kaitstud koolivägivalla eest. Oleks vaja vastuvõtta seadus, mis määratleb koolivägivalla ja kaitseb õpilasi ja õpetajaid koolivägivalla eest. Ka teised Põhisaduses äratoodud punkte ei täideta laste puhul või täidetakse valikuliselt. Nt. usuvabaduse põhimõtte vastu on laste ristimine. Arvan, et seda võiks lubada noorel , alates 16-eluaastast. Samuti peaks tõstma seksuaalvahekorra lubamist alaealisega 14-eluaastalt kuni 16-eluaastani. Praegu on selline olukord pedofiilia kasvulava.

On vaja kõik ühiskonnelu valdkonnad läbi analüüsida, et teada saada, kas on tagatud lapse vaimne, füüsiline, hingeline, sotsiaalne, materiaalne heaolu ja turvalisus.

Laste ristimisest

Olen usutunnistuselt kristlane, täpsemalt luterlane. Olen ka Kaarli Koguduse liige. Mind ristiti 5-aastaselt. Ma tean, et Eestis kehtib usuvabadus. See peaks kehtima ka alaealiste kohta, keda kahjuks lastakse ristida vägisi vanemate poolt. Ma arvan, et laste ristimine peaks olema lubatud alates 16 - eluaastast. 

Jah, kirik on meil autonoomne, kuid me ei saa lubada liita sunniviisiliselt inimesi koguduse liikmeteks, kellel pole selleks välja kujunenud maailmapilti või on hoopistükis sülelapsed.

 Näen, et sunniviisiline kogudusse liitmine on inimese usuvabaduse piiramine. Seega on vaja kaitsta alaealise usuvabadust vastava seadusega, mis keelaks sunniviisilise ristimise, mis "laulataks" inimese kogu eluks kogudusega. Usuline ärkamine peab olema noore inimese teadlik valik. Valiku tegemiseks on oluline, et sellele eelneks kas usuõpetus või usundilugu, milles noor inimene leiaks ise endale religioosse väljundi. On silmakirjalik ristida lapsi, kes pole teadlikud oma "usulistest valikutest".Kui poliitilisi valikuid kohaliku omavalitsuse valimistel saab teha nüüd alates 16-eluaastast, siis miks keelame inimesele usulise valiku tegemist?

Veelkord e - hääletamisest

ID-kaartide turvarisk pidi olema varasemalt teada. Samas ei jäta see head varju ka eelmiste valimiste usaldusväärsusele. Kas e-valimised kaotada? Kuna praegu nad on PS - ga vastuolus, siis peaks kaotama, seniks kuni pole tagatud e-valimiste usaldusväärsus ja it-süsteemid piisavalt turvatud. 

Isiklikult arvan, et e-valimistel peaks olema e-valija valik kõigile avalik. Seda on vaja tulemuste usaldusväärsuse huvides, milleks peab eelnema Põhiseaduse ja Valimisseaduse muutmine. Samuti tuleb kaotada kordushääletuse võimaldamine e-valimistel.

Nudistidele oma rannariba!

Ei saa aru, miks kohalik omavalitsus, pean siin silmas Tallinna linna, kiusab järjepidevalt nudiste, mitte eraldades nende jaoks oma rannariba. Nende kiusamisega on tegelenud kaks Eesti "liberaalse maailmavaatega erakonda". Samas, inimõiguste kaitsmise tuhinas on nudistide õigused Eestis sootuks ära unustatud. Ma ei näe nudistidele oma rannariba eraldamises mingit probleemi. Olid ju nudistide rannad Euroopas rohkem kui sada aastat tagasi. Meie "liberaalset maailmavaadet" esindavad erakonnad ei järgi inimõiguste üldprintsiipe, vaid järgivad neid valikuliselt, kuidas on hetkel moes. 

Rohelisena toetan igati, et nudistidel oleks Tallinna linnas neile eraldatud rannariba, nii nagu see on kõigis Euroopa suuremates linnades, kus on rannajoon. 

Erakond Eestimaa Rohelised on ainukene Eesti partei, kes toetab inimeste vaba eneseväljendust, isikuvabadusi ja alternatiivseid arvamusi ühiskonnas.

Seksismist

Seksism vohab meie ümber, seda on palju nii verbaalselt kui visuaalselt. Eriti seksistlik on meie reklaamimaailm. Minu ettepanek on kõik seksistlikud reklaamid avalikust linnaruumist kõrvaldada sh. ka televisioonist. Selle eelduseks on vajalike muudatusete sisseviimine Reklaamiseadusesse. Seksism oma allasurutuses on kordi hullem kui pornograafia. 

Ka peaks Eestis keelatama korvpallivõistluste vaheaegadel tantsutüdrukute etteasted, mis on otseselt seksistlikud. Järelvalvet peaks nende seaduste täitmise üle teostama võrdõigusvolinik.

Meditatsiooniga perevägivalla vastu

Perevägivald on politseistatistika järgi meie ühiskonnas tõusuteel. Eks põhjus peitub selles, et inimesed on hakanud rohkem teatama politseile ka peretülidest. Perevägivald on nii vaimne kui füüsiline vägivald. 

Keskendume aga nüüd võimalikele lahendustele. Pakun välja ühe lahendusena meditatsiooni. Arvan, et kui inimene õpib oma meeli rahustama ja taltsutama, siis vähenevad ka perevägivalla juhtumite arvud ühiskonnas.

Meditatsiooni kasutamisel on saavutataud maailmas positiivseid tulemusi nii vanglates, kui võideldud koolivägivalla vastu. Seda toetab ka statistika. Ka paljud aju-uuringud on tõestanud meditatsiooni positiivset mõju inimeste käitumisele. Arvan, et kui Eesti tahab olla maailmas uuenduslik riik, siis peaks ta panustama rohkem meditatsiooni levitamisse ühiskonnas. Tulemused oleksid kindlasti paremad, kui käia lõputuid kordi perenõustaja või psühholoogi juures. Eestis võiks meditatsiooni sisse viia koolides, haiglates, vanglates.

Võrdsest kohtlemisest

Väga palju räägitakse Eestis võrdsest kohtlemisest, võrdsetest võimalustest , sooneutraalsusest  jne.  Samas ei saavuta nendes küsimuses mingeid tulemusi reklaamikampaaniatega. Naiste probleemiks on see, miks naid ei julge oma õiguste eest ühiskonnas seista, peitub selles, et nad on kasvatatud alateadlikult ebakindlateks ja madala enesehinnanguga inimesteks. Selle eest on hoolitsenud kasvatussüsteem, peamiselt perekond ja kool. Kui me tahame, et lapsed sh. tulevased naised, oleksid tulvikus enesekindlad inimesed, siis tuleb neid kodus ja koolis enesekindlateks ja teistest lugupidavateks inimesteks kasvatada. Oluline ka see, et isadele räägitaks rohkem sellest, kui suur on nende roll tütre sirgumisel enesekindlaks naisterahvaks. Olulised muutused tulevikus saavad alguse just perekonnast. Kui perekond ei väärtusta isikuvabadusi, siis ei väärtustata seda hiljem ka  ühiskonna tasandil.

Muutuste Tallinn!

Kui ülejäänud Eesti vajab lokaalset regionaalpoliitkat, siis Tallinn pealinnana vajab globaalset regionaalpoliitikat. Tallinnas on palju kasutamata potentsiaali, millega võiks pealinn globaalselt silma paista. Samas on Tallinna probleemiks väike rahvaarv. Tallinna pindala on suurem kui Kopenhaageni ja Stockholmi pindala, kuid elanikke on kordi vähem. Kui Tallinn tahab maailmalinnaks saada, ja mingitki reaalset mõju omada, siis peab tema elanikkond kasvama aastas mitte 4 tuhande inimese võrra, vaid 40 tuhande inimese võrra. Esitan alljärgnevad oma seisukohad, mille eest kavatsen tulevikus võidelda, et luua linna paremat elamiskeskkonda: 

1. Suurendada pealinna elanikkonda -Tallinn miljonilinnaks! Miks? Globaalse mõju ja turu kasv!

2. Vähendada Tallinna ametkonda 1/3 võrra. Miks? Koormab linna maksumaksja rahakotti ja ebaefektiivne.

3. Vähendada linnaametite arvu kolmeni. Miks? Lähedased ametid on mõistlik koondada üheks ametiks.

4. Viia ametnike töönädal 30 tunnini nädalas.Miks? Kokkuhoid halduskuludelt!

5. Luua Tallinna linna äpp. Miks? Kergem ja kiirem oleks linnaelanikul, välismaalastel linnametitega suhelda.

6. Linnatransport peab käima vähemalt kella üheni öösel. Miks? Inimene ei tohi saada tänaval peksa või surnuks külmuda talvel, kuna viimane buss kell 23.30 oli ära sõitnud!

7. Nudistidele eraldada oma rannariba. Miks? Igas arenenud Euroopa linnas on nudistidel oma rannariba. Puhas inimõiguste teema.

8. Luua igasse linnaosasse noore ettevõtja toetus ja ettevõtlusinkubaatorid. Miks? Linnaosavalitsused peavad kohapeal soodustama ettevõtlust ja looma eeldused töökohtade loomiseks.

9. Osades parkides lubada lahja alkoholi tarbimiseks, selleks eraldatud aladel. Miks? Ei näe sellisel jäigal piirangul mõtet. Linnas peavad tundma end kõik vabalt, kuid nad peavad sealjuures arvestama teiste inimestega.

10. Rohkem tasuta wifi kasutuskohti avalikus linnaruumis (nt. parkides). Miks? See on vajalik selleks, et linnaruumis käiks elu ja turistid saaksid kergesti internetti.

11. Linnaosalehed isemajandavaks, andes nende toimetamise õiguse koos kaubamärgi kasutusega firmadele või mittetulundusühingutele. Miks? Selleks, et kirjutataks linnaosa elu puudutavatest teemadest professionaalselt ja ei koormataks linna maksumaksjat.

12. Halduskogud asendada rahvakogudega, kus valitseks otsedemokraatia. Miks? Linnaosade halduskogud on demokraatia mängimise koht, mis raiskab aastas pool miljonit eurot linna maksumaksja raha. Õigem oleks need asendada vaimuvärskete rahvakogudega.

13. Ühistranspordis peab olema võimalus laadida telefoni:)! Miks? Puhtalt praktiline vajadus!

14. Toetan linnaaedade toetusprogrammi sisseviimist. Miks? Oluline on, et linnaaedades saaks säilitada vanaaegsed marja- ja puusorte.

15. Toetan jagamismajandust, milleks linn ja korteriühistud peaks käivitama koostöö. Miks? Korteriühistud oleksid jagamismajanduse vedajad. See suurendab inimestevahelist solidaarsust ja identiteeditunnet.

16. Linna toetus taaskasutuskeskustele, eesmärgiga rajada nende juurde loovkeskused, kus tehtaks kasututest asjadest disainielemente. Miks? Taaskasutus ja loovus on oluline osa Roheliste programmist.

17. Avada lasteaedade mänguväljakud peredele ka nädalavahetustel. Miks? Kui on lastemänguväljakuid vähe või ülekoormatud, siis näen, et lasteaedade mänguväljakute kasutusloa andmine ka nädalavahetusteks on ainuõige samm.

18. Toetan kodanikupalga kehtestamist. Miks? Muud sotsiaaltoetused võiksid selle arvelt kaduda.

19. Toetused korteriühistutele päikesepaneelide paigutamiseks kortermajade katustele. Miks? Säästev ja mitte saastav energia. 

20 . Lubada paindlikumalt käia ümber inimestega, kellel on linna või linnaametite ees kohustusi. Miks? Nt raamatukogus viivisevabade päevade sisse viimine. 

21. Linna koolides pöörata tähelepanu säästva arengu õpetamisele ja õues õppele.Miks? Säästli areng on oluline lapse tuleviku haridustee kujundamisel.

22. Tallinna elanikud vabastada lasteaia kohatasust. Miks?  Lasteaja kohatasu võtab pere eelarvest suure osa. Üksikemale on raske seda raha elida või kui üks vanematest on töötu. See aitab kaasa ka sündivuse suurenemisele Tallinna linnas. Raha tuleks paremast linnamajandamisest.

23.  Linnaosadesse luua tasuta lastemängutubasid. Miks ? Et lapsed harjuksid hiljem lasteaias käima.

24. Tallinna enamus teenuseid internetti. Miks? Inimene peab saama oma probleeme lahendada kiirelt korrektselt ilma kohapeale minemata.

Siin on välja toodud ainult kolmandik ideedest, mille eest kavatsen tulevikus seista. Juba nende seisukohtade elluviimisel oleks kokkuhoid linna maksumaksja jaoks rohkem kui 10 miljonit eurot iga aasta, rääkimata arengueelduste loomisest tulevikus, seda täiendava raha juurde lisandumisele linnaeelarvesse. 

Linnas peab olema kõigil inimestel hea olla, olenemata elustiilist ja maailmavaatest. See peab väljenduma avaliku ruumi sotsiaalkultuurilises mitmekesisuses. Ei tohi põlata erinevaid alternatiivseid elustiile ja harrastusi, vaid leida nende vahel sobiva kõiki rahuldava kompromissi. Ainult nii on võimalik tõusta Tallinnal rahvusvaheliselt mõjukaks ja inimestele sobilikuks elukeskkonnaks.

Competitors or partners?

26 February 2016, Hermo Kuusk, former teacher

This is the question I ask when I speak about equality between men and women. It seems that people want to create opposition between men and women, to make them fall out with each other.

This is the impression I get when I read articles in media, where people keep insulting the opposite sex. Why? Unfortunately, there is also a lot of truth in these articles, as men and women see each other as competitors, in worse cases as enemies, since their time at nursery school.

As adults, they bring this attitude into their family relationships, which are dominated by hate and disappointment in each other’s roles instead of mutual understanding and cooperation. We should look for the root of the problem in the way people are raised and educated. Good upbringing and education allow us to raise harmonious people and make society see that the two sexes are partners who should be cooperating.

We must try to find and direct the inner development potential of each person according to his or her interests.

It’s important for boys and girls to cooperate as much as possible when they’re at school. Home economics and crafts, family studies, civil defence and military training are good for the development of cooperation (the latter should be a compulsory subject for all students). These are the lessons where attention should be given to the cooperation of boys and girls.

We are a country with a small population and everyone should be as diverse as possible if we want to last as a nation and a state.
Why are there so few women in politics? This has been discussed many times. Once again, the main reason lies in upbringing and the society’s attitudes. Women are raised to be cautious and often also insecure. Insecurity and lack of confidence are the reasons why women are afraid to participate in politics and only count on men.

At an early age, girls are told: “you as a future mother”, and the same applies to boys: “what kind of a man are you” and so on. These are common clichés. Of course, the things that push people apart are to some extent also rooted in their character, but a caring upbringing can smooth out any incompatibility in characters. When a girl has constantly been put down at home and given a very strict upbringing, then being a homemaker and raising children is the best she can expect.

This breeds women who are unable to stand up for themselves and have to put up with things like the pay gap or the role of a single mother. The latter, of course, should not be a goal in itself. The relationships of men and women in the context of equality need more than the introduction of external quotas.

The establishment of quotas in society does not guarantee harmonious and fair relationships between men and women. What good are quotas if the problems don’t disappear and may even worsen instead? A woman who is selected because of quotas will not be looking after the interests of other women. The mental health of a society is largely based on the good relationships between men and women.

Hindamisest koolis

Tunnistan,et Tartu gümnaasiumide idee lõpetada hindamine kunsti- ja tööõpetuse tundides on mulle isiklikult sümpaatne. Nendes õppeainetes hidamine on küllaltki subjektiivne. Veel näen, et õpilase hindamine peaks olema privaatsem, teada ainult õpilasele ja õpetajale. Teistele klassikaaslastele ei peaks olema õpilaste hinded nähtavad. Ja loomulikult ka õpilase vanematele. Pean õpilase hinnet delikaatseks infoks, mida õpilane ei peaks teiste õpilastega jagama, kui ta seda ei soovi. Samuti ei peaks olema õpilastele kättesaadav muud delikaatsed andmed teiste õpilaste kohta.

Üldiselt võiksid  koolid vabatahtlikult lihthäälte enamusega  otsustada, kas kool tahab hindamist või mitte või kaaluvad selle asemel muid võimalusi. Kui aga hindamine jääb jõusse, võiks olla õpilastel kolm korda, mille jooksul saab hinnet parandada, olenemata hindest. Eesmärk peaks olema ju õpilasel õppematerjali hea omandamine.

E-hääletamine tuleks kaotada!

Olen veendumusel,et e-hääletus tuleks Eesti valimistel kaotada, kuna EV Põhiseaduses on kirjutatud , et valimised on ühetaolised ja salajased. Pole ju põhiseaduses sätestatud, et valimised on kahetaolised ja läbipaistmatud. Ühetaoliste valimiste puhul on ka valimised kontrollitavad. E-hääled aga pole ülelugemiseks mõeldnud. Nad on kontrollimatud. Ka on e-hääletajad soositumas seisus, kui seda on sedeliga valijad. Nimelt saab inimene oma otsust tühistada ja teha uue valiku. Üks inimene oli hääletanud isegi paarsada korda, oma eelnevaid valikuid tühistades. Kui see pole jabur, siis mis signaali anname sellega ühiskonnale?! Kui sedeliga valija käituks samamoodi nagu see e-hääletaja, siis suure tõenäosusega kutsutaks talle valimisjaoskonda politsei järgi. Ka saab e- hääletaja hääletada ööpäevaringselt, sedelit saab valimiskasti lasta aga kindla kellaajani.

Samas ei saa me tõestada e- hääletusel ka seda, et id-kaardi omanik ikka hääletas. Tuleb ju sedeliga valijal minna hääletuskabiini üksinda, kus valimiskomisjon on tema isiku enne tuvastanud.

Samas, ei taha ma väita, et sedeliga hääletamine oleks lõpuni turvaline. Probleemseid kitsaskohti on ka siin. Eriti eelhääletusel, kui sedelhäältega valimiskast pannakse näiteks kooliruumi, kus puudub valvekaamera. On teoreetiline võimalus, et keegi koolitöötaja „juhuslikult siseneb“ ruumi ja teeb valimiskasti plommid katki. Seega tuleks mõelda ka eelhääletuse puhul, kuidas selliseid kahtlusi miinimumini viia.

Arvan, et et hääletust ei tohiks maailmas teistele riikidele promoda, see on meie osade poliitikute oma kiiks, millest muu maailm aru ei saa.

Valmised, pulmad ja matused võiksid olla ikkagi pühad. E-hääletus on anomaalia, mille kaotamisest võidaks Eesti demokraatia. Ärgem ajam taga suuremat valimisaktiivsust, vaid seda, et valimised oleksid legitiimsed.

Valimisiga tuleks kaotada!

Sellest aastast saavad kohaliku omavalitsuse valimistel valida 16 - 17 aastased noored. See on õige otsus, kuid miks peaks üldse kehtima valimisiga? Arvan, et ei peaks. Selle poolt on mitmed argumendid. Esiteks, ei kasuta paljud valimisealised inimesed kunagi oma valimisõigust. Teiseks, väide nagu poleks alaealised valimisküpsed ei pea paika. Inimesed arenevad erinevas tempos. Näen, et valimisõigus võiks olla kodanikul sünnijärgne õigus. Tähtis on ainult huvi poliitika ja ühiskonna vastu. See, kas nad valimisõigust oma eluajal kasutavad või mitte, on nende endi vaba valik ja tahe. Kolmandaks, ei pea paika ka „argument“, et noored ei oska teha valimistel õigeid valikuid. Mis on üldse demokraatias see õige või vale otsus? Seda pole, otsus on lihtsalt otsus. Kas 70-aastased teevad õigeid otsuseid?! Kas Savisaare valijad tegid õigeid otsuseid? Osade inimeste arust tuleks nad valimisõigusest kindlasti ilma jätta. Ärme alahinda noori inimesi, vaid püüame lasta ohjad vabaks. Loomulikult tuleb keelustada kampaaniad koolides ja kaotada e-hääletus.

Naiste sõjaväeteenitusest

Riik ajab taga võrdõiguslikku ühiskonda. Praegu on naiste ajateenistus Eesti riigis vabatahtlik. Arvan, et see võiks ka nii jääda, kuid kindlasti võiks olla koolides sõjanduse õpe, mis võiks kesta näiteks neli kuud koos kahenädalase praktilise väljaõppega. Mille raames tüdrukud ja poisid saaksid õppida eluks vajalike oskusi (ellujäämist rasketes keskkonnatingimustes). Praktiliste oskuste õppimist sõjanduses saab integreerida edukalt ka teiste õppeainetega : geograafia, biloogia, tervisekasvatus, suhtlemisõpetus jmt. Üldsegi võiks olla üks aasta kooliprogrammist selline aasta, kus õpitakse praktilisi oskusi (kutseõpe, sõjandus). Usun, et selline õpe aitaks kaasa ka laste omavahelise koostöövaimu arendamisele, samuti poiste ja tüdrukute omavaheliste suhete paranemisele, mis loob tulevikus parema pinnase ka võrdväärsematele suhetele meeste ja naiste vahel.

Intelligentne globaliseerumine vol. 4

Intelligentne gloaliseerumine ei tohiks välistada rahvusi, kultuuritraditsioone. Intelligentne globaliseerumine ei tohiks välistada erinevaid identiteete. Kogu maailm saaks rikastuda läbi loova osaduse, kus võetakse igast kultuurist üle parimad traditsioonid, oskused, teadmised ja sünteesitakse universaalsesse massikultuuri mustrisse. Olgu see siis kohalik põlluharimisvõte, kohalik arhitektuur, rahvuskunst jms. Loomingu ja intellekti kaudu on võimalus anda sellele uus esteetiline tase. Tehnoloogia arengu sünteesimine traditsiooniliste oskustega, mis loovad uut kultuurilist arengut. Selline sünteesiv loomine eeldab aga teistmoodi inimest ja teistmoodi ühiskonnakorraldust. See eeldab teadvel inimest, kes on piisavalt haritud, et väärtustada seda, mis on meis kõigis sarnast ,ja ka seda, mis kõigis on meis erinevat, et omavahel suhelda. See oleks positiivne erinevus, mis väljendub nii materiaalsel, kui mittemateriaalsel kujul. See eeldab aga inimest, kelle jaoks on maailm tema vaimses ja materiaal-esteetilises olemus üks suur saladus, kohast kus inimene saab toitu oma loovusele ja arengule. Selline globaliseerumine eeldab seda, et maailma liidrid püüavad saavutada üksmeelt väga paljudes valdkondades: keskkond, haridus (loodussäästlik haridus), heaolu tase.

Sport regionaalpoliitika teenistuses

Kuigi Euroopa Meistrivõistlused Korvpallis meie meeskonda ei viinud alagrupist edasi, näitas meeskond südit mängu. Mulle pakkus hea üllatuse, et üks kvalifikatsiooni kodumängudest peeti hoopis Tartus. Arvan, et tulevikus võiksid pooled kvalifikatsioonigrupi pallimängude kodumängudest toimuda kas Tartus või Pärnus. See suurendaks nende linnade rahvusvahelist tuntust, ja teeks nad linnadena emotsionaalselt suuremaks. Loomulikult tuleks leida siis ka võimalusi, kuidas viia staadionid ja sisehallid rahvusvaheliste võistluste pidamise nõuetega vastavusse. Seda algatust võiks vaadata ka kui ühe regionaalpoliitilise meetmena. Kogu Eesti rahvusvahelise spordi toimumiskohaks ei pea olema pealinn.

Intelligentne globaliseerumine vol. 3

Kuna pagulastevood Euroopasse ei peatu veel niipea, siis tuleb ikka ja jälle rääkida rändekriisist. Selline pagulaste invasioon on Euroopat lammutav. Rahvad on rännanud ka varem ajaloos, probleem on aga selles, et selle rändega kaasneb ka islami pealetung. Ma ei näe, et islamiusk toetaks kristlikust taustsüsteemist välja kasvanud väärtusi, mille osaks on  inimõigused.
Ma näen, et praegune maailm pole suuremaks rahvaste rändeks valmis, kuna inimese areng pole veel sellisel tasemel, et võiksime rääkida intelligentsest globaliseerumisest. Muidugi on ränne paljus paratamatus. Intelligentse globaliseerumise puhul ei peaks kaasnema ühiskondlikke kataklüsme, mis pööravad ühiskondi segamini. Intelligentne inimene võtab igal pool vähe ruumi, ükskõik kuhu ta ka ei läheks. Ta käitub igal pool kui külaline, pole vahet kus ta ka ei viibiks. Ta ei jäta endast laga maha. Kui vaadata, milline on paljude inimeste suhtumine teistesse inimestesse, rääkimata loodusesse, siis ei ole mul masside rände osas mingeid illusioone. Võimalik, et tuleviku maailmas on kunagi väiksemad erisused inimeste käitumise vahel, kuid praegu oleme sellest veel vägagi kaugel. Toetan ainult sellist rännet, mis puudutab suhtlemist kultuurivahetuse ja hariduse tasandil. Et intelligentne globaliseerumine kunagi võiks üldse teoks saada, on vaja teatud inimlike väärtuste omaks võtmist ja intelligentsuse märgatavat tõusu kogu maailmas.

Õppeainete loenguvideod

Üldhariduskoolide õppeainete loenguvideod võiksid olla ülesse laetud vastavasse internetiportaali, kus oleksid ülesse laetud kõikide üldhariduskoolides õpetatavate õppeainete videoloengud, võttes aluseks riikliku õppeakava. Olen arvutanud, et sellest saadav kasutegur ühiskonnale võiks olla  kuni pool miljardit eurot. Loenguvideotes õpetaksid Eesti parimad oma valdkonna asjatundjad. See võimaldaks õpilastel saada videoloengutest parimaid teadmisi, mis üldse oleks võimalik saada. Videoloengute kaudu saaks õpetada ka õpilasi, kes tahaksid õppida teistsuguse, neile sobiva õppemeetodi järgi. Samuti saaks videote kaudu teha puust ja punaseks selgeks ka neile õpilastele, kellele mõni õppeaine tundub raskevõitu. Siin on palju võimalusi, näiteks õpilane, kes õpib riigieksamite tulemusi arvestades mitte just kõige kõrgema edetabelireitinguga koolis ( mis pole iseenesest üldsegi oluline), saaks seeläbi tasandada oma teadmisi, ja parandaks kindlasti oma edasiõppimise võimalusi tuelvikus. Kuid küsimus pole selles, küsimus on selles, et õpilane saaks oma andeid paremini välja arendada. Videoloengud võimaldaksid ka paremini rakendada individuaalõpet, samuti saaksid õppida välismaal elavad eestlased. Videotes saab käsitleda ka seda, kuidas õppeained on omavahel seotud ja kuidas neid teadmisi saab kasutada praktikas. 

Takistuseks on veel seadusandlus, PGS (Põhikooli- ja Gümnaasiumi Seadus) ja Autorikaitse seadus, kuid usun, et nendesse seadustesse saaks videoloengute rakendamist soosivaid seadusesätted sisse viia. Teiseks tuleb tagada koolidele korralik arvutipark ja kiire internetiühendus. Kodus, kus pole arvutit , peaks riik võimaldama õpilasele sülearvuti ja kompentseerima internetiühenduse. 

Kogu selle jutuga ei arva ma, et koolid peaks kinni panema, pigem näen ,et see videoloengud oleksid kooli toetav tehnoloogiline õpitugi.

Jagamismajandusest

Kapitalismi kriisis on hakatud üha sagedamini rääkima jagamismajandusest. Jagamismajandus on ressursisäästlik ja loodust säästev majandamine, mis ei unusta ka madalama sissetulekuga ühiskonnakihte. Jagamismajanduse eest seisavad praegu vähesed kodanikuaktivistid. Eestisse pole praegu veel jagamismajandus kahjuks veel sellisel kujul jõudnud. Üks põhjus on ka see,et nii riik, kui ühiskond viibivad veel sügavas kapitalismiunes. Kuid see kõik on muutumas, kuna iga päevaga tuleb teadlikumaid inimesi juurde, kes ei taha elada looduse ega teiste inimeste arvelt, vaid loodust säästes ja inimestega koostööd tehes. 

Kui kapitalismi kaks katalüsaatorit on ahnus ja raiskamine, siis jagamismajanduses on katalüsaatoriks inimestevaheline koostöö ja loodussäästlikkus. Kuidas võiks aidata kaasa jagamismajanduse arengule? Üheks jagamismajanduse väljenduseks on kindlasti ka asjade taaskasutus. Taaskasutus on loodussäästev majandamine, mis arvestab ka madalama sissetulekuga inimestega. Kuid taaskasutada ja jagada saaks ka teisi asju peale riiete. Rohelisena toetaksin algatust, kus näiteks Lasnamäe linnaosa korteriühistute kaudu võiks rohkem tutvustada jagamismajanduse põhimõtteid, ja neid ka reaalselt ellu rakendada. Inimesed kortermajades saaksid teavitada koridori infostendi kaudu, mida nad konkreetselt jagada soovivad, nt kellel on ära anda kas laste riideid või hoopis juurvilju, samuti vanu ajalehti jmt. Jagamismajandus tihendaks naabrite omavahelist läbikäimist. Lisaks säästvale arengule tugevdaks see asumipõhist identiteeti. Selliseid jagamismajandusel põhinevaid kogukondi võiks toetada kõigis Eestimaa paigus. See oleks tugev vastukaal Eestimaa kahele põhilisele ühiskonna probleemile, milledeks on ahnus ja raiskamine, mis on Eestimaa vaesuse peamiseks põhjuseks.  Need kaks, on ühe kepi kaks otsa! 

Kompostida või mitte?

Tallinna linnaosades toimub iga aasta kevadel lehtede äravedu, mida organiseerib Tallinna linn. 2015. aastal kulutati Nõmme linnaosas selleks otstarbeks 40 tuhat eurot linna maksumaksja raha. Rohelisena arvan, et selline tegevus pole kõige otstarbekam. Arvestada tuleb sedagi, et puulehtede äravedu on läinud aasta-aastalt aina kallimaks. Alternatiivina võiks soodustada eramajade elanikke puulehti kompostima. Selline tegevus hoiaks kokku makusmaksja raha ja võimaldaks inimestel kasutada omas aias kompostmulda. 

"Rohelise pealinna!" raames, peaks käivitama elanike teavituskampaania, kuidas oleks õige leherisu ja biolagunevaid jäätmeid kompostida. Sellisest tegevusest tõuseks kasu nii linnaloodusele, ja maksumaksja raha võiks leida otstarbekamat kasutust. 

Mahe Eesti!

Eestimaa on puhta loodusega maa, siin on kõik eeldused selleks, et Eestist võiks saada mahetoodangu suureksportija maailmas . Eesti haritavast põllumaast moodustab mahepõllumaa 16 protsenti. Selle näitajaga oleme Euroopas esimese viie seas. Mida oleks vaja riiklikult teha selleks,et Eestit turundada maailmas kui mahe riiki? Eesti riik peaks rohkem subsideerima mahetootjate tootmist, kui tavapõllumajanduslikku tootmist. Teiseks tuleks investeerida "Mahe Eesti!" kaubamärgi tutvustamisse. Eestit tuleb maailmas turundada kui puhta elukeskkonnaga riiki, ainult siis on võimalik rahvusvahelistel turgudel saada toodangu eest kõrgemat hinda. 

Väiketalu ettevõtlust tuleb toetada

Eestimaal on päris palju väikeseid talusid, mis on kuni 5 hektari suuruse maalapiga. Tihti elavad seal vanemad inimesed. Kui tahame, et noored tuleksid maale elama- väikestesse taludesse, mille ümber on näiteks väike maatükk , peaks riiklikult toetama ühistulist majapidamist ja väiketootmist mõnes spetsiifilises majandusharus. Näiteks kuni viie hektarilises talus saaks kasvatada ravimtaimi, küülikuid või mõnda teist spetsiifilist toodet, pakkuda majutusteenust jms. Kuid toote ja teenuse turunduskanal võiks käia turundusühistu kaudu, millega liituksid sellised majapidamised, moodustades omanäolise võrgustiku. Arvan, et maal on palju kasutamata potentsiaali ja ideid, mida saaks ettevõtluses kasutada. Kuid oluline on sellist ettevõtlusvormi toetava infrastruktuuri ja toetusmeetmete olemasolu. 

Suitsetamise keelustamisest rannaalal

Tallinna linnal on kavas selle aasta suvest linna avalikes randades keelustada suitsetamine. Pole selle vastu, et suitsetamine on kahjulik inimese tervisele, kuid miks peab minema kaasa viimase aja levinud trendidega, kõike koheselt keelustada. Loomulikult pole meeldiv astuda liiva sees hõõguvale konile. Hiljem ka liiva sõelumine on töömahukam. Samas võiks mõelda sellele, et rannas võiksid olla suitsetajatele mõeldud eraldi kabiinid. Kõiki probleeme saab lahendada kesktee meetodil, nii et oleksid erinevad osapooled rahul. 

Televisioon muudab linna suuremaks

On palju vaieldud selle üle, kas ühel linnal on ikka vaja oma isiklikku televisiooni, mida rahastatakse linna maksumaksja arvelt. Jätaksin selle teema praegust kõrvale, ja keskenduksin hoopis sellele, mida on televisioonil linnale juurde anda.

Arvan, et kuna telekommunikatsioonivõimalused muutuvad kättesaadavamaks ja ajapikku ka odavamaks, siis võiksid tulevikus oma televisiooni peale mõelda ka sellised linnad nagu Pärnu ja Tartu. Oma televisioon muudab linna suuremaks ja atraktiivsemaks. Ja kindlasti võimaldaks televisioon õige majandamise korral elavdada ka linna ja regiooni majandust. Alustuseks võiksid linnad proovida näeks netitelevisiooni, mida kasutavad ka Eesti suuremad  meediaportaalid. 

Gümnaasiumide ja kutsehariduskeskuste koostööst

Eestis kurdetakse, et paljud noored ei lähe õppima kutsekoolidesse. Ettevõtjad kurdavad jälle, et gümnaasiumi lõpetanud noortel puudub töö- ja ametialane ettevalmistus. Pakun välja, et üheks hilisemaks lahenduseks tööjõuprobleemile, võiks olla näiteks gümnaasiumide ja kutsekoolide omavaheline koostöö. Nimelt võiksid  gümnaasiumiõpilased saada võimaluse valikainete võtmiseks kutsekoolidest. Ja miks mitte ka lisaeriala omandamiseks. Selline paindlik õppekorraldus annab noortele gümnaasiumilõpetajatele hiljem tööturul paremad väljavaated, kui ollakse läbinud kokakursused või mõne eriala. Samuti on see võimalus kutsekoolide õpilastele, kes tahavad hiljem edasi õppida kõrgkoolis, kui nad võtavad teatud õppeaineid gümnaasiumist. Ka gümnaasiumid võiks omavahel teha rohkem koostööd, näiteks valikainete raames.

Sellist gümnaasiumide- ja kutsekoolidevahelist koostööd on kõige parem praktiseerida näiteks suuremates Eesti linnades, kus on head transpordi- ja logistikavõimalused. Muidugi on sellele ideele üks vastuargument see, et meie gümnaasiumiõpilaste koormus on juba niigi suur, et kust võtab õpilane selle aja.  Kordan, see oleks vabatahtlik võimalus. Teiseks, saaksid gümnaasiumid uute õppemeetodite ja innovaatiliste õppimisvõimaluste läbi muuta õppeprotsessi palju efektiivsemaks. 

Nii et siin oleks palju nuputamist meie riigivalitsejatele ja ametnikele, kes vastutavad haridusvaldkonna arengu eest. 

Mahepõllumajanduslik Eesti

Mahepõllumajandusliku maa moodustab praegu kogu Eestis haritast põllumaast 16 protsenti. Viimastel aastatel on mahepõllumaa osatähtsus jõudsalt kasvanud, kuid Kesk-Euroopa riikidega võrdluses on veel palju arenguruumi. Muidugi teeb rõõmu, et mahepõllumaa osatähtsus suureneb, kui teine tendents teeb murelikuks. Nimelt on viimastel aastatel suurenenud ka kunstväetise ja pestitsiide kasutamine (hektari haritava maa kohta) . See avaldab suurt keskkonnakoormust omakorda meie veekogudele, ja jõuab lõpuks ka inimese tervise kallale. 

Arvan, et Eesti peab seadma lähima kümne aasta perspektiivis  eesmärgiks, suurendada mahepõllumaa osatähtsust kuni 30-40 protsendini haritavast maast. 

Teiseks peaks Eesti riik looma mahetoodangu turustamiseks ja ekspordiks katusorganisatsiooni, kelle eesmärk peaks olema Eesti mahemärgi tutvustamine ja ekspordipartnerite otsimine välismaalt. Ka peaks suurendama mahetootjatele mõeldud riigipoolseid toetusi, et motiveerida põllumehi mahetootmisega tegelema. Keskkonnahuvides võiks olla eelistatud põllumajandusmaad, mis piirnevad jõgede ja veekogudega. 

Kõik need meetmed aitaksid tunduvalt kaasa Eesti põllumajandustoodete ekspordile ja toodangu eest suurema tasu saamisele. Loomulikult paraneb mahepõllumajandusmaa suurenemisel Eesti looduskeskkonna seisund ja inimeste tervis. 

Otsedemokraatiast omavalitsustes

Otsedemokraatiast on hakatud viimasel ajal ajakirjanduses üha rohkem kirjutama, ja konverentsidel rääkima. Põhiliselt on räägitud muidugi rahvaalgatusest riigi tasandil. Mina peatuksin aga otsedemokraatia võimalustel kohaliku omavalitsuse valitsemisel. Rahva kaasamine kohaliku omavalitsuse tasandil jätab praegu tugevalt soovida. Samas arvan, et Eestis on palju haritud ja aktiivseid inimesi, kes oleksid igati valmis osalema kohaliku omavalitsuse valitsemises. Neile tuleb anda lihtsalt see võimalus! Eeskuju võiks Eesti võtta Austriast, kus kohalik omavalitsus annab igal aastal omavalitsuses elavatele inimestele ülevaate kohaliku omavalitsuse tegevusest, nii nagu korteriühistu annab ülevaate oma tegevusest iga-aastasel üldkogul. See on igati otsedemokraatlik valitsemiskorraldus. Inimesed näevad, et nendega arvestatakse ja neile läheb ka rohkem seeläbi korda omavalitsuse hea käekäik. Ka võimust võõrdumine on seeläbi palju väiksem. Positiivsema võiks veel märkida seda, et kodanikel on õigus algatada ka eelnõusid, ja omavalitsuse volikogu peab need eelnõud menetlusse võtma. Need võimalused aitavad tuua omavalitsuse juhtimisse palju rohkem uusi ideid ja uusi teadmisi. Mõnedele persoonidele ka kindlasti probleeme. Veel olulisena märgiksin ära ka sotsiaalse kontrolli funktsiooni, kus omavalitsuses elavatel inimestel on võimalus takistada korruptsiooni, onupojapoliitikat ja raiskamist levikut. See kõik on väga vajalik ka Eesti omavalitsustes ellu viia. Parteidest seisab otsedemokraatia õiguste eest ainult Erakond Eestimaa Rohelised, teised parteid pole tulnud välja ühegi konkreetsete ettepanekutega. 

Kuna Eesti on e-riik,  oleks kohalikel omavalitsuse vallitsemisel võimalik viia läbi rahvahääletusi, rohkem kaasavat eelarvet ja üksikisiku õigust alustada volikogus seaduseelnõusid. Samuti võiks olla kaasatud komisjonide töösse kohalikud kodanikuliikumised ja õpilasomavalitsuste esindajad. 

Muidugi ei meeldi minu ettepanekud stagneerunud omavalitsusjuhtidele, kes näevad omavalitsuses elavatele inimestele demokraatlike õiguste juurde andmises suurt probleemi enda positsioonile, kuna siis ei saa enam sahkerdada ja mahkerdada omavalitsuse (elanike) rahaliste vahenditega. 

Demokraatia aga eeldab kõigilt osalejatelt tugevat närvikava, seepärast näen ma möödapääsmatu võimalusena anda inimestele kohalikus omavalitsuses palju enam demokraatlikke õigusi ja kaasata neid omavalitsuse tegemistesse. Me kõik peame osalema reaalsuse loomisel, mida rohkem on õigustega osalejaid reaalsuse loomises, seda rahulolevam on lõppkokkuvõttes kogu ühiskond!!!!

Mida teha halduskogudega?

See küsimus tekkib, kui vaadata halduskogude õigusi, mida halduskogudel pole (on ainult soovituslik õigus). Paljud linnaosade elanikest üldse ei teagi, et selline esinduskogu halduskogu näol nende linnaosas üldse eksisteerib. Seda enam tuleks mõelda, millised õigused ja vastutusala võiks halduskogudel  Tallinna linnas tulevikus olla. Praegune demokraatia mängimine on rahaliselt ja vaimselt kulukas, nii linna maksumaksjale, kui nendele, kes ise halduskogus istuvad. Halduskogul peaks olema kindlasti rohkem õigusi , kui praegu on. Eeskuju võiks selles osas võtta kasvõi alustuseks Austria pealinnast Viinist. Seal valitakse linnaosa vanem ja tema abid linnaosa halduskogu esindajate hulgast, mitte ei ole tulnud kusagilt väljastpoolt, ilma linnaosas kandideerimata. Teiseks on Viini linnaosadel palju rohkem rahalisi omavahendeid, mille üle otsustada. Kolmandaks ei saa halduskogusse valituks osutunud esindaja olla samaaegselt linnavolikogu liige. Meil võeti muidugi vastu seadus, mis võimaldab tulevikus ka riigikogu liikmel kuuluda omavalitsuste volikogudesse. See tsementeerib ja põlistab stagnatsiooni riigi ja omavalitsuse tasandil veelgi. Kõik see eelnev jutt  Viini linna linnaosade halduskogude kohta näitab seda, et seal demokraatia toimib. 

Kui tahame, et ka meie pealinnas oleks rahvas linnaosades rohkem huvitatud ja kaasatud omavalitsuse tegemistesse, peame tunduvalt pealinna põhimääruses laiendama halduskogude õigusi. Lisaks omavahenditele peaks linnaosades olema ka kaasava eelarve võimalus. Halduskogu võiks koos käia paar korda aastas, kuid see oleks siis laiendatud rahvakogu. Halduskogu peaks võtma päevakorda inimeste ja linnaosades tegutsevate mtü-de ettepanekuid, kui need jäävad halduskogu pädevusse. Samuti peaks tulevases põhimääruses  kirjas olema, et linnavaolikogu ja volikogu komisjoid on kohustatud arutama halduskogude eelnõusid. Halduskogu ei peaks olema palgaline.

Tallinna äpp!

Infotehnoloogia areng on muutnud inimeste elutempo kiiremaks, sellega peaks kaasas käima ka üks suurem omavalitsus, näiteks Tallinna linn. Tallinna linn võiks kasutusele võtta oma äpp-i, kus linnakodanikud saaksid linnaametitega suhtlemisel teha kõiki vajalikke toiminguid, alustades detailplaneeringutest, lõpetades kauplemislubade taotlemisega. On ju paljudel olemas ka vajalikud nutitelefonid ja tahvelarvutid, mille kaudu saaks toiminguid kiiresti teostada. See annaks palju kokkuhoidu inimeste ajas, ja ka linnaametnikel oleks kergem. Küsimus on rahas. Raha selleks kindlasti leiaks, lihtsalt olemasolevaid vahendeid tuleb kasutatada kokkuhoidlikult ja efektiivselt. Kasu sellest aga kaalu kulu tunduvalt üle.

Konkurendid või partnerid?

Nii küsin, kui käsitlen meeste ja naiste õigusi ühiskonnas - võrdõiguslikkust. Jääb mulje, et mehi ja naisi tahetakse meie ühiskonnas üksteisele vastandada, neid riidu ajades. Selline mulje jääb, kui korraks pilk ajakirjandusesse heita, kus ilmuvad vastassugu solvavad kirjutised. Milleks?! Kahjuks on ka nendes artiklites paljuski tõde, kuna juba lasteaiast ja koolipingist alates, suhtutakse teineteisesse kui konkurenti, halvemal juhul vaenlasesse. See kandub hilisemas elus ka peresuhetesse. Kus valitseb üksteise mõistmise ja koostöö asemel vihkamine, koos purunenud rolliootustega. Viga peitub kasvatuses ja koolikorralduses. Just kasvatuse ja hariduse kaudu on võimalik kasvatada harmoonilisi inimesi, ja evida ühiskonnas hoiakuid, kus mõlemad sugupooled on üksteisele partneriteks.
Tõeline võrdõiguslikkus mehe ja naise vahel saab võimalikuks ainult sellisel juhul, kui inimeses on tasakaalus mees- ja naispoole (yin ja yang). See aga eeldab laiemat variõppekava, mis ei rõhuks kinnistunud soorollidele, vaid aitaks leida ja suunata iga inimese sisemist arengupotentsiaali, vastavalt tema huvidele. Oluline on, et poisid ja tüdrukud teeksid omavahel  õppekava raames palju koostööd. Head võimalused koostöö arendamiseks on kodunduse ja tööõpetuse, perekonnaõpetuse, tsiviilkaitse ja sõjanduse tunnid. Koolis võiks just nendes tundides pöörata poiste ja tüdrukute omavahelisele koostööle rohkem tähelepanu.
On selge, et me oleme väiksearvulise riigiga rahvas ja iga üksikindiviid peab olema võimalikult mitmekülgne, kui tahame rahva ja riigina edasi kesta.
Miks on poliitikas vähe naisi? Selle üle on palju arutataud. Põhiline põhjus peitub jällegi kasvatuses. Naisi kasvatakse alahoidlikuks ja tihtilugu ka ebakindlateks inimesteks. Just ebakindlus ja vähene eneseusk on naiste üks põhilisi probleeme, miks nad ei julge poliitikas osaleda, või loodavad ainult mehe peale. Varases nooruses sisendatakse tüdrukutele "sina kui tulevane ema", sama kehtib ka poiste kohta, "mis mees sa oled " jne. Selliseid näiteid võib palju tuua. Loomulikult on ka mingil määral inimese iseloomus kinni, see mis inimesi lahku ajab, kuid iseloomu sobimatust aitab siluda hooliv kasvatus Kui tüdrukut on kodus maha tehtud, ja kindlates jäikades raamides kasvatatud, siis pole ka paremat oodata. See tingib ka selle, et naised ei suuda enda eest seista, olgu selleks siis palgalõhe või tulevikus üksikema roll. Viimane ei peaks olema loomulikult eesmärk iseeneses. Naiste ja meeste omavahelised suhted võrdõiguslikkuse kontekstis saavad ühiskonnas hoopis teise väljavaate, kui ainult välistele kvootidele rõhudes. Kvootide kehtestamine ühiskonnas ei taga harmoonilisemaid ja õiglasemaid inimsuhteid naise ja mehe vahel. Mis kasu on kvootidest, kui probleemid jäävad kestma, või hoopis süvenevad. Ka kvootidega valituks osutunud naine ei hakka oma sookaaslaste huvide eest seisma. Ühiskonna vaimse tervise aluseks on aga paljuski head meeste ja naiste omavahelised suhted. 

Arenguabist

Arenguabist on palju räägitud, ja seda on ka palju Lääneriikide poolt antud arenguriikidele. Iseküsimus on, kui palju on sellest abist läinud asja ette. Võib arvata, et suurem osa abist pole jõudnud abivajajateni, vaid läinud abiorganisatsioonide ja süsteemi enda ülalpidamiseks. Ka praegust pagulaskriisi Euroopas võib vaadelda luhtunud arenguabi kontekstist lähtuvalt. Arenguabi, mida on jagatud, pole mingit sisulist tulemust. Muidugi on küsimus suuresti ka jagatava abi iseloomus, millest enamus on põhjuslike tagajärgedega tegelemine. Samas  arenguabi peaks andma, kuid küsimus on millisel kujul? Toiduabi või leevendada ajutiselt näljahäda, kuid ei lahenda toidupuuduse ja nälja probleemi sügavamalt. 

Kui Euroopa ja muu arenenud maailm sooviks, et arenguriigid saaksid oma elukorraldusele jalad alla, siis peaks olema arenguabi konkreetne. Näiteks kooli või haigla ehitamine, õpetajate ja arstide õpetamine. Samuti peaks olema sisse viidud raha kasutamine konntroll, et tuvastada, kas rahalisi vahendeid on kasutatud sihtotstarbeliselt. Nii nagu Euroopa Liidus projektide rahakasutamise puhul, peaksid seda näitama ka arengumaad.  Ainult selline süstemaatiline arenguabi on mõistlik ja loob vajalikud arengueeldused. 

Loomulikult on arenguriikides tohutu hulk probleeme, mis üksteist võimendavad. Samas peab millestki alustama, et vältida katkematut pagulastevoolu Euroopasse. Euroopa võiks aidata ka neid inimesi tagasipöördumisel oma emamaale, kes on saanud Euroopas hariduse või kes on Euroopas mõnda aega elanud. Oluline on see, et nad naaseks oma kodukohta ja aitaks oma teadmistega sealset ühiskonda areneda. Eriline rõhuasetus peaks olema kolmel vaalal: haridus, meditsiin ja keskkond. Need kolm valdkonda on omavahel kaassõltuvuses. Vaja on leida ka võimalused, kuidas tagada arenguabi jõudmine kohalike kodanikuorganisatsioonideni, vältides seejuures kohaliku riigivõimu äraostetavaid ametnikke. 

Sellised piirkonnad nagu Lähis-Ida ja paljud Aafrika riigid, kus kestavad juba pikemat aega sõjalised konfliktid, või kus toimub iga aasta üks sõjaline riigipööre, on jätkusuutmatud senikaua, kuni jätkub relvade müük nendesse riikidesse. Selle tulemusena kasvab üles põlvkond, kes on käinud koolis neli aastat või pole üldse käinud. Nendele inimestele pannakse üleliigseid ootusi, et Euroopasse naastes toetaksid nad euroopalikke väärtusi, mis on kirja pandud inimõiguste ülddeklaratsioonis. Praegu puuduvad selleks eeldused. Seda seniks, kuni Lääneriigid pole mõtestanud ümber arenguriikide abistamist. 

Lokaalne versus globaalne identiteet

Tänapäeva üleilmastuvas maailmas on inimestel, rahvustel, riikidel raske leida tasakaalu üleilmastumise ja lokaalse identiteedi vahel. Sellest tulenevad ka paljud sisemised ja välised konfliktid. Üleilmastumine sellisel kujul on rahvusi, inimesi ja riike hävitav. Miks? Põhjus peitub selles, et see pole loomulik - see ei tulene rohujuure tasandilt, vaid see on pealesunnitud valik, nii põliselanikele kui sisserändajatele. See pole intelligente inimese vajadusest lähtuv valik, vaid on sunnitud valik või kellegi teise omakasust ajendatud suunamine. Inimest arvestav üleilmastumine on kultuurne, mitte majanduslik protsess. Mille käigus inimesed on üksteisega loovas ja armastavas osaduses. Praegune maailm on täis aga vastuolusid ja konflikte, mis üksteist ei rikasta, vaid hävitavad eripärasid. Maailm on liiga eripalgeline ja vastuoluline selleks, et praegue globaliseerumine inimesi rikastaks. Maailm rikastab ja avardab ainult neid inimesi, kes on sisemises harmoonias iseenda ja oma ümbritseva maailmaga. Selleks aga praegusaja maailmas kõik eeldused puuduvad. Ma pole üleilmastumise kui sellise vastu, kuid olen vastu sellise üleilmastumise vastu, mis lõhub ja lammutab, mis on seotud ainult omakasuga. Praeguse üleilmastumise tõttu on kaotajateks kõik inimesed. Võitjaks ( lühiajalises perspektiivis) on ainult väike käputäis kapitaliste ja poliitikuid, kes lõikavad sellest protsessist ainult hetkelist kasu. 

Rikastav ja intelligente globaliseerumine tuleks kõne alla ainult siis, kui selleks on täidetud vajalikud eeldused. Nendeks on: Rikka Põhja ja Vaese Lõuna majandusliku ebavõrdsuse puudumine; Üldtunnustatud universaalsed inimõigused, mis kehtivad  üheselt kõigi maaikeral elavate inimeste jaoks; Haridus- ja kirjaoskuse taseme paranemine; Alternatiivsete energiaallikate kasutusele võtmine ja loodust säästev elulaad. Need on põhilised punktid, mis on eelduseks intelligentsele globaliseerumisele. Selleks aga läheb veel palju aega, et seda saavutada. Ainult nii on võimalik, et positiivsed erisused säilivad ja inimesed, kultuurid on üksteiselt õppijad, olles omavahel loovas osaduses.

Eesti keele keelemurded ja koduloo õpetamine

On vägagi oluline, et aina üheülbastuvas maailmas säiliks kodukoha eripära, seda siis kohaliku keele või keelemurde tundmise, rahvakommete, rahvajuttude ja  lugude näol. Seda peaks kindlasti lastele  õpetatama kooli kodulootunnis. Oma kodukoha keelemurde ja kultuuripärandi tundmine on väärtus iseeneses, mida kaugemale inimene kodukohast rändab, ja mida vanemaks ta saab, seda rohkem hakkab ta igatsema  ja otsima oma juuri.

Muidugi aitaks ka it-tehnoloogia areng kaasa kohalike keelemurrete elushoidmisele. Näiteks võiks vabalt olla Eestis selline keelemurrete õppimise portaal, kus saaksid huvilised õppida seto keel või eesti keele keelemurdeid (kihnu murret, võro murret, mulgi murret jne). Sellise võimaluse loomine rikastaks ainult kultuuri ja keelt. Võimalusel isegi aitaks keelemurdeid säilitada.

Ka peaks keeleseadus andma vabamad võimalused paikkonnas seto keele ja keelemurrete kasutamiseks nimede, tänava siltide jms näol.

Oma valitsus või "omavalitsus"?!

Praegune valitsus on asunud tegutsema, et  2017. aastaks saaks haldusreform teoks. Olles haldusreformi pooldaja, ei poolda ma ainult vallapiiride joonistamist (omavalitsuste liitmist). Arvan, et omavalitsusreform on osa riigireformist, mis peaks omavalitsuse ülesandeid kajastama uues kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses. Praegu pole Eestis reaalselt iseseisvaid kohalikke omavalitsusi, meie omavalitsused on pigem keskvalitsuse filiaalikesed, kuna meie omavalitsustel pole oma isiklikku kujunevat tulubaasi. Seega pole nad ka iseseisvad. Meie omavalitsuste tulubaas on olematu. Kohaliku maksude seaduses on ainult kuus kohaliku omavalitsuse maksu. Kohaliku omavalitsuse maksud pole ka tulu - ja maamaks. Meie omavalitsuste eelarvetesse laekub kohalikest maksudest ainult 1,5 protsenti kogu eelarvest. Samas, kui Põhjamaades moodustavad kohalikud maksud üle 50 protsendi kohaliku omavalitsuste eelarvetest. Olen mõelnud, et kohaliku omavalitsuste nõrkus on kindlasti ka üheks põhjuseks, miks Eestis on ebaühtlane regionaalne areng, väljaränne, ääremaastumine jmt. sotsiaal-majanduslikud probleemid. Eesti arengut on pidurdanud just nõrgad omavalitsused. Tugeva kohaliku omavalitsuse puhul oleks võimalik pakkuda kohalikele elanikele kvaliteetseid avalikke teenuseid ja paljud probleemid oleks saanud lahenduse kiiremini, kuna kohalikud ametnikud teavad kohapealseid olusid kõige paremini. 

Tundub, et riik ei usalda kohalikke omavalitsusi. Loomulikult on siin ka poliitilisi põhusi. Üks probleem on kindlasti ka selles, et keskvõim arvab, et kohalikud omavalitsused ei kasuta raha otstarbekalt. Teiseks probleemiks on sagedased korruptsioonijuhtumid kohalikes omavalitsustes. Kolmandaks raiskamine ja suured valitsemiskulud. Esitan alljärgnevalt omapoolse loetelu punktidest, mida võiks kohaliku omavalitsuse reformi juures silmas pidada: 

1. Tuleb selgelt lahti kirjutada kohaliku omavalitsuse ülesanded, vastutusala. 

2. Tuleb koostada kohaliku omavalitsuse teenuste standardid.

3. Kohaliku omavalitsuse tulubaas tuleb vastavusse viia omavalitsusele pandud ülesannete osutamisega. 

4. Kohaliku omavalitsuse tulubaas peab suurenema. Omavalitsusel peab olema võimalik ise kujundada eelarvet kohalike maksudega. Kohalikud maksud peaksid moodustama nagu Põhjamaadeski üle poole kohaliku omavalitsuse tulubaasist. Tulumaks peaks laekuma täies ulatuses omavalitsusele. 

5.  Eestis tuleb luua Regionaalse Planeerimise Keskus, kuhu oleks koondatud kogu kohaliku omavalitsusi puudutav kompetents. Keskuse ülesandeks oleks viia ellu süsteemselt regionaalpoliitikat.

6. Kohaliku omavalitsuse ametnikke peaks koolitatama Regionaalse Planeerimise Keskuses.

7. Maaomavalitsused tuleb kaotada. Nende ülesanded võtaks enda kanda omavalitsusliidud. Järelvalvet  omavalitsuste üle hakkaks teostama Regionaalse Planeerimise Keskus, mis oleks Eestis jagatud neljaks geograafiliseks tegevuspiirkondlikuks. 

8. Regionaalse Planeerimise Keskus arendaks välja kohalike omavalitsuste e - teenuseid. 

9. Külavanema staatust peaks selgesõnaliselt määratlema. Oluline on külaseltside ja külavanema staatus just hajaasustusega aladel. 

10. Täiendada avaliku teenistuse seadust ja korruptsiooniseadust 

Revolutsioon üldhariduses!

Üldharidust aitaks paremaks ja paindlikumaks muuta järgmised uuendused:

1. Koolitunnid võiks alata ja lõppeda 10 - minutiliste meditatsioonipausidega .

2. Koolitundide algus võiks olla kell üheksa hommikul. Kooli tunniplaanis ei peaks olema rohkem kui kuus tundi. 

3. Kooli õppeained võiksid olla omavahel paremini integreeritud, lähtudes otseselt tunniplaanist. Näiteks võiksid üksteisele tunniplaanis järgneda õppeained, mis oleksid terviklikumat maailmapilti toetavamad. Matemaatikale järgneks füüsika, füüsikale keemia, keemiale bioloogia jne. Sama ka humanitaar-  ja sotsiaalteaduste õppeainetega. Oluline on, et siis tekkiks õpilastel terviklikum maailmapilt ja suudetaks hiljem luua õppeainete vahel tugevamaid seoseid.  

4. Õppeained võiks omandada ka videoloengute abil, kus videotunni teemat õpetaksid oma ala parimad õpetajad ja õppejõud. See võimaldaks ka individuaalõpet paremini läbi viia. Siis saaksid lapsed vaadata vastavalt oma tasemele õppeaine videot. See muudaks õppeprotsessi kindlasti tulemuslikumaks. Selline videotunni rakendus e - kooli juures annaks palju juurde. 

5. Viia sisse leiutusõpe ja luua koolide juurde leiutajate ringe. Oluline selles oleks loovuse arendamisel. 

6. Üks tasuta huviring igale lapsele. 

7. Töövihikute asemel võiksid olla töövihikute lehed, mida õpetaja saaks välja printida vastavalt tunni teemale. Samuti võimaldaks selline internetikeskkond ka töövihikulehti välja printida õpilastele, kes tahaksid lahendada keerukamaid ülesandeid. Samuti vastupidiselt, just neil õpilastel aidata õppeainet omandada, kes ei suuda teistega sammu pidada. 

8. Gümnaasiumis võiks valikaineid õpetada mitme kooliga sh. kutsekoolidega koostöös. Oluline on koolidevaheline koostöö. 

9. Gümnaasiumis võib õpilane puududa kuni 1/3 õppeainete tundidest, kui on ära tehtud iseseisev töö või vaadatud videoloenguid.

10. Gümnaasiumis peaks kasutama rohkem rühmatööd.